patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (lex humanis) (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Õiguspeegel Servus servorum dei (vms) Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused Keskaja õigus Kanooniline õigus Lokaalõigus Õpik - Ylikangas: ,,Miks õigus muutub?" Õiguse põhikoolkonnad on: 1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus Kehtiva õiguse allikad (võta powerpoint!) Aarnio raamatus - Kolm vaatenurka õigusele lk 88-112 Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria küsimusi. Tartu, 1993
Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt: 754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg; 510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg; 27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks: - 27 eKr
1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud
Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000. 5. Letto-Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993. 7. Rückert, Joachim. Õiguse Lähiajalugu. Ülesanded ja saavutused ajaloo, õigusteaduse, sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001. 8. Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Tartu.1998. 9. Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana. Tartu. 1993. Soovitav 1. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge
annaabi.ee 
