Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus (0)

Makedoonia ja hellenism . Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus
1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele?
Makedoonlastele oli määratud luua suurriik , mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka
riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes
kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil
eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles
oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil.
2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis?
Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.
Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist.
3) Iseloomustage lühidalt (iseloomulikud jooned, tähtsamad sündmused ja isikud) Rooma ajalooperioode koos dateeringuga.
Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks.
Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim.
Rooma keisririik ( 27eKr -284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon.
4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste?
21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.
5) Iseloomustage Rooma valitsemiskorda kuningriigi, vabariigi ja keisririigi ajal. Lisaks igale ajale iseloomuliku väljatoomisele leidke sarnasusi ja erinevusi.
Kuningriik - Rahvakoosolekul oli eesotsas valitud kuningas.
Vabariik - suur roll oli Sentail.
Keisririik - diktatuur.
Iseloomulik võiks olla see, et väga palju rõhku pandi sõjaväele.
Valitsemine koondus rohkem ühe inimese ümber ja inimestel lasti vähem otsustada.
6) Iseloomustage Rooma ühiskonda kuningriigi ajal. Mil moel see muutus vabariigi ja keisririigi ajal?
Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriitsid, plebeid ja orjad.
Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse.
7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega.
Vana-Rooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti , et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad.
Zeus - Jupiter
Hera - Juno
Poseidon - Neptunus
Demeter - Ceres
Hestia - Vesta)
Ares - Mars
Athena - Minerva
Apollon - Apollo
Aphrodite - Venus
Hermes - Mercurius
Artemis - Diana
Hephaistos - Vulcanus
8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk ?
Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele . Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst , Rooma õigus) koos näidetega. Miks nimetatakse Rooma kultuuri kultuuriliseks sulamiks?
Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga " Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.
Rooma kultuuri nimetakse kultuuriliseks sulamiks, kuna Rooma kultuur on kujunenud tänu teistele kultuuridele. Kõik need kultuurid kokku võetuna moodustavad kultuurilise sulami.
10) Iseloomustage roomlaste igapäevaelu linnas ja maal koos näidetega. Kirjeldage antiikset Rooma linna.
Rikastel olid linnas uhked majad ja maal suured mõisad. Rooma linnas olid linnasaunad, ehk termid ja nende juures olid ka puhkeruumid, spordisaalid ja ka raamatukogud. Rikkad elasid uhketes majades , vaesed ühetoalistes üürimajades. Majad olid ehitatud peamiselt kivist.
Antiik Roomas oli palju suuri ja uhkeid ehitisi, mis on ka tänaseni säilinud. Näiteks Akvedukt, Kapitoolium , Rooma akropol , Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme.
11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne-Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi?
Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida- Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääne-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker , kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas.
12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut .
Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud.
Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia – ja tragöödiakunsti, lüürika ehk luulekunsti, korraldasid esimesena olümpiamänge ja tegelesid skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks.
Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme.
13) Kes olid nimetatud isikud ja millega on nad maailma ajalukku läinud:
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr).
Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees , Ateena kodanik.
Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht , Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik
Romulus - Remuse kaksikvend
Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr.
Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja
Hannibal - Kartaago väejuht.
Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof , jurist ja filosoof.
Kleopatra - Egiptuse valitsejanna
Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser.
Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani.
Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani.
Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305.
Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani.
Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja.
Vergilius - rooma kirjanik.
Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453
Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser.
Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.
14) Selgitage järgmised mõisted:
Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole.
Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga .
Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka.
Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka.
Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust.
Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Populus Romanus – rooma inimesed.
Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest.
Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu.
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik , kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi.
Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal.
Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus.
Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik.
Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik.
Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon , mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist.
SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol.
Leegion – Vana-Rooma armee üksus.
Tsentuurio – Tsentuuria juht.
Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel .
Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid.
Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile.
Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul , kaitsmaks impeeriumi piire.
Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos.
Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.
Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.
Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.
’’pime aeg’’ –
Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik.
Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Uus testament – kristliku Piibli teine osa.
Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses , Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).