· Töötajale peaks andma ka selliseid ülesandeid, mis nõuavad käimist ja kehaasendi muutmist. Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada. · Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. · Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 5 2.2. SILMADE VÄSIMINE Tähtis on kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Vahel pilt väreleb. Seda võib põhjustada nii arvuti kui ka abiseadmed, millest lähtuvad magnetväljad (printer). Vigade arv ekraanilt lugedes on kuni 30% suurem ja lugemise kiirus samavõrra väiksem kui paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks
) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad meele kibedaks. Võib kasvada ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks (ealine diskrimineerimine). Kasutatud materjal: http://www.cybersisman.com/psych1b/unit5/u5notes.html http://www.parnu.ee/raulpage/sotstoo5.html http://www.parnu.ee/Raulpage/koolitus/Elukaarepsyh.html
Seetõttu on raske teda talitseda. Ketamiini tarbimisega seotud surmadest ja mitte surmaga lõppevatest õnnetusjuhtumitest teatatakse väga harva. Andmed selle valdkonna kohta on siiski piiratud, kuna puuduvad täpsed ja võrreldavad süsteemid kõnealuste ainete tarbimisega seotud surmade ja mitte surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite registreerimiseks . Allikad http://ar2006.emcdda.europa.eu/et/page008-et.html http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/narko.pdf http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/3.html http://www.epl.ee/?artikkel=67088 www.esal.ee/TEM/04/Narc_tund2gr.ppt www.emcdda.europa.eu/index.cfm? fuseaction=public.AttachmentDownload&nNodeID=23092&slanguageISO=ET Sissejuhatus Ketamiin on narkoosiaine, ta tekitab joovet, kuid ta toime ei ole nii tugev kui PCP1. Teda hakati kontrollima pärast seda, kui ELis tekkis 2000. a mure nende uimastite
Negatiivsed emotsioonid Laura Kukk 10A Emotsioonide kohta võime öelda, et need moodustavad inimese olemusest põhiosa. Igapäevases kõnepruugis mõistetakse selle all tundmuslikku hingeseisundit. Mõnikord, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb, võib muutuda aga hoopiski oma emotsioonide orjaks. Kuid tänu sellele, et ühiskonnas on isikul kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul. Kõige levinumatest võime nimetada aga näiteks armukadedus, viha, kurbus, agressiivsus, raev, pettumus, hirm, kahetsus, kannatamat...
Kolmjalg Triskele (triskelion, triquetrum, triquetra) Noor pronksiaeg peajumal Odin Karja kiriku laemaalid ja sõlged Kaarik Jõuline valitsemise kujund Vaimne autoriteet Kaarikute triumfaalne sümboolika ISE sümbol Moraalne allegooria Ratta sümboolika Kaariku värv Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol Raamatust A.T.Mann "Taro" Sinisukk 97 http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=699&sid=0372a97868b072 http://www.parnu.ee/raulpage/karma/karma3.html http://haridus.opleht.ee/2003/6/4/4.shtml Jack Tressider "Sümbolid" http://www.symbols.com/encyclopedia/29/2914.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pentagramm http://www.terviklik.ee/Seminarid/mrsaladused04.htm
olla. Mulle isiklikult tundub, et Jung oli vbl. ekstrasensoorne inimene, kes tajus ja taipas rohkem, kui oskas teistele vastuvõetavas keeles seletada. Kuigi tema raamatuid lugedes tekib vahepeal nende sisu reaalsuse kohta tõsiseid kahtlusi, on suurem osa siiski huvitav ja enam- vähem arusaadav, ainult kohati muudab teksti raskeks veidi vanaaegne kõnepruuk ja originaalne terminoloogia. KASUTATUD MATERJAL: · http://www.hypnojung.co.uk/freud-jung.htm · http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/isiksus.html · C. G. Jung "Mälestused, unenäod, mõtted.", Eesti Raamat 2004 · www.hot.ee/adamsoniloengud/sm/ · http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm
Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri. Töötuse määr, I kvartal 2000  III kvartal 2006; Graafik; Kasutatud kirjandus; Saar, I. Makroökonoomika, Sisekaitseakadeemia, loengukospekt http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/K oolitus/oppematerjal/mikmak.htm#26 http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/ aktiivse.html http://www.stat.ee/index.aw/ Aitäh kuulamast!
vaimsel tegevusel. Selle pärast on Eestis nii suur haiges- tumise oht just arvutiga töötamisega seoses. Eestis ergonoomikaga tegelevad ühingud Eestis tegelevad arvutiga töötamise ohtudest hoidumise viisidega järgmised ühingud/liidud : Eesti Ergonoomiaühing Eesti Füsioterapeutide Liit Kasutatud kirjandus ja materjal http://www.ut.ee/tervis/aergo/ http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted /Arvutitookoht/ http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ "Töökeskkonna kvaliteedi parandamise nüüdisaegsed probleemid"(2002) Ülo Kristjuhan THE END Tänan kuulamast!
hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele kuni õppeaja nominaalkestuse lõpuni. Peale kooli lõpetamist, kehtib ravikindlustus veel 3 kuud. Kui noor ei lõpeta aga kooli õigeaegselt või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus 1 kuu pärast. Samad reeglid kehtivad neile, kes omandavad kutseõpet. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalhoolekanne 2. http://egga.kliinikum.ee/arengukava.pdf 3. http://www.parnu.ee/raulpage/hoole97.html 4. http://keskerakond.ee 5. 9.klassi ühiskonnaõpetuse õpik lk.144.
näonahka. Saialilleteel on tugev põletiku vastane toime. Saialille tõmmist,- tinktuuri ja õlisuuõõnehaiguste korral, mao- ja soolepõletike korral. Saialillesalvi ja Âõli on välispidiselt soovitatud veenipõletike ja halvasti paranevate haavade korral. Saialill pidurdab ka herpes- ja gripiviiruse kasvu. Värske saialille mahl leevendab putukate hammustust(ka mesilase ja herilase torget). KASUTATUD KIRJANDUS Pildid: http://www.parnu.ee/raulpage/ravimtaimed/ Jutt: ,,Aed ja mets kui apteek'' Aili Paju SISUKORD · Nõuandeid ravimtaimede korjamiseks ja tarvitamiseks · Millal ravimtaimi koguda · Kuidas ravimtaimi kuivatada · Teesegude ja salvide valmistamine · Taimed mis ravivad · Harilik pune · Piparmünt · Saialill · Kasutatud kirjandus
inimene, kellega see on juhtunud oraal-passiivses staadiumis, armastab hilisemas elus väga suitsetada, närimiskummi nätsutada, suudelda, tihti kannatab ta liigsöömise käes. Kui areng on jäänud pidama oraal-agressiivsesse staadiumi, on need inimesed aga hammustavalt sarkastilised ja küünilised. Selliseid ideid puistas Freud kui küllusesarvest. Osa neist on jäänud vaid huvitavateks mõteteks, osa on kinnitust leidnud. (http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/isiksus.html) Leian, et teema jaoks materjali otsides sain palju targemaks. Freud oli tolle aja kohta väga uuenduslike ideedega. Paljudele sel ajal inimpsühholoogiaga tegelejatele ehk isegi liiga uuenduslike. Võib-olla oli sarnaseid teooriaid loodud juba varemgi, kuid Freud oli esimene, kes need ka välja tõi. Siiski on tema loodud teooriatel ka tänapäeva maailmas väga suur roll. XX sajandil muutsid need suhtumist inimesse, see muutus vabamaks ja reaalsemaks. See
ületada nelja kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ega invaliididele töölevõtmisel neile ette nähtud töökohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja tulemustega rahul ei ole, võib lepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse tööleping sõlmituks määramata tähtajaks, see tähendab, et töölepingu lõppemise hetk ei ole kindlaks määratud. (Raulpage, 2003) 3. KOHUSTUSED Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus-, ning tuleohutusnõudeid; hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjutataks kolmandate isikute vara. Mõlemad osapooled peavad olema teineteise suhtes viisakad ja täitma eaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb ...
vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. 8 KASUTATUD MATERJAL 1. Narkootikumid URL =http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm 13.03.2007 2. Narkootikumid URL=http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,17,46 14.03.2007 3. Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta URL=http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#1 14.03.2007 9
juhuslikult üles võtavad. Lemmiklooma surm, stseenid filmides, ajaleheartiklid või televisioonisaated - kõik need pakuvad võimalusi diskussiooniks. See ei tähenda seda, et vanem peaks pidevalt olema valmis surmateemaliseks dialoogiks. Kuid on loomulik, et surma teema kuulub lapse ja vanema vaheliste kõneainete hulka. Kasutatud materjal http://tnk.tartu.ee www.terviseleht.ee http://www.who.int/mental_health/media/en/649.pdf http://www.parnu.ee/raulpage/lein/ (Dyregrov, A. Lapse lein ) 11
epl.ee/?artikkel=236848 · Mida tähendab diskrimineerimine? http://www.stop-discrimination.info/1796.0.html · Uuring: Eesti naised peavad tegema rutiinsed kodutööd http://www.epl.ee/? artikkel=319432 · Puuetega inimesed tahavad ja suudavad töötada http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0477 · http://www.eumap.org/topics/inteldis/reports/national/estonia/id_est2.pdf · Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/standard.html · Inimõiguste põhimõtted http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/tolerants/inimoigused/tekst- pohimotted.htm · Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007 http://www.riik.ee/saks/ikomisjon/programm.htm#pohieesmark · Vanuseline diskrimineerimine lokkab http://www.ti.ee/index.php? page=56&action=article&article_id=369 Tartu 5
KASUTATUD KRIJANDUS : http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.htm (7.10.2009) http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html (7.10.09) http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm (8.10.09) http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28 (8.10.09) www.staff.ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc (10.10.09) http://www.htg.tartu.ee/~b6alanca/referaat%20arvuti%20ja%20tervis.doc (10.10.09) http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Arvutitookoht/ (10.10.09) http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ (11.10.09) 14
tublimate õpilastega, mis võib tekitada lapses lootusetuse tunde. Õppimine on elu loomulik osa ning suurelt jaolt on see loominguline protsess. Uute teadmiste ja oskuste omandamine kestab terve elu ja seetõttu on arukas õppimisprotsessi endale meeldivaks muuta. Kahtlemata on igaüks meist tundnud rõõmu omandatud teadmiste ellurakendamisest ning eesmärgi saavutamisest. (3) Kasutatud kirjandus 1. http://www.vedur.ee/uudistaja/foorum_ala.php?aID=935 2. . http://www.parnu.ee/Raulpage/stress/teke17.html 3. http://www.hot.ee/celestis/art_kool.htm
hoida. Õpetaja jagab lihtsalt näppunäiteid ja parandab. Muidugi mõttlevad targad arvutivaldkonna teadlased uusi asju välja kuidas säästa tervist, kuid need uued asjad ei anna mitte mingisugust kasu kui arvutikasutaja ei kasuta toodet õigesti. Sammuti oleks oluline ka tööruum kus inimesed viibivad, oleks korralik ning ilma probleemideta. 15 KASUTATUD ALLIKAD · [WWW]http://www.scribd.com/doc/6921620/too-nr-2 (18.04.2010) · [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html (18.04.2010) · [WWW] http://www.ut.ee/tervis/aergo/ (18.04.2010) · [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27096 (18.04.2010) 16
8 Õiguse uudseks suunaks sai õiguse kodifitseerimine ja seeläbi õiguskorra arendamine. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris Civilis (CIC) (529 - 534), mis loodi keiser Justinianuse (483 - 565) valitsemise ajal. CIC koosnes järgmistest osadest: Insitutiones, Digesta, Codex ja Novella. Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas; 1453 töötati see ümber käsiraamatuks Hexabiblos, mis jäi Kreekas kehtima kuni 1941 kaasaegse tsiviilkoodeksi vastuvõtmiseni.9 6 Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage.org/koolitus/roomaoigus.html 7 Ibid 8 Ibid 9 E. Anners, 1995. Euroopa õiguse ajalugu. Lk 34-74. Tartu: Fontes Iuris 8 3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav.
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
" Munk vastas: "Jah, olen." Seepeale ütles Joshu: "Nüüd mine ja pese oma kauss puhtaks." Asjad on tihtipeale lihtsamad, kui me oskame arvatagi. Selles püüab meid veenda ka Benjamin Hoff oma raamatuga. 10 Kasutatud kirjandus: · Susan Levitt ,,Taoistlik feng shui" · Sirp 05.02.1999 · http://hexagon.park.tartu.ee/~laur/papers/kv2/msg990202.html · http://www.parnu.ee/raulpage/muudusud.html · http://www.hot.ee/politics/tekstid/hiina.pdf · http://foorum.usk.ee/index.php?board=10&action=display&threadid=966 · http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism 11
Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin. www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti. Mida teha? · Eestis on valminud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 (eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju). Viited: http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu http://www.narkoinfo.artun.ee/uldinfo.html http://www.kool.ee/index.php?id=247 http://www.aids.ee/main_est.php?id=13 http://eusk.tai.ee/?id=546 http://www.koolielu.ee/pages.php/03220403 http://www.sm.ee/est/pages/index.html http://www.terviseinfo.ee http://www.ekspress.ee/2008/10/29/eesti-uudised/5051-surm- tantsuporandal http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=1720 http://www.lapsemure.ee http://www.pohjarannik.ee/modules.php?
Töö autori arvates saabli sotsiaalpoliitikaks nimetada eelnimetatud probleemidega tegelemist poliitilisel tasandil ehk ressursside ümberjaotamist riiklikult. Kasutatud kirjandus Einasto, M. Sotsiaalpoliitika kaks tahku. Hippokrates, nr 8, 1999. Kilvits, K. Sotsiaalpoliitika eesmärk. Äripäev 10.06.2002. Leppik. L. Sotsiaalpoliitika. Arvutivõrgus. Kättesaadav:http://209.85.129.104/search?q=cache:_bKvV1dZ S8J:www.parnu.ee/raulpage/koolitus/Sotsiaalpoliitik.html+sotsiaalpoliitika&hl=et&ct=cl nk&cd=1&lr=lang_et, 10.01.2007 Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn : Avahoolduse Arenduskeskus, 2004. Paavel, V. Eesti sotsiaalpoliitika arengusuunad. Sotsiaaltöö 1999 eriväljaanne
Mae Inimeselt inimesele Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamatut. ÜLESANNE 2 Eesmärk: a) Tundma õppida tööstressi ilminguid ning b) analüüsida tööstressi leevendamise võimalusi töökohas. Ülesandes esitatud küsimustele vastamiseks leiad abi õpikutest: Krips, H. (2004). Suhtlemisoskustest juhtimisel ja õpetamisel. TÜ Kirjastus McKay,M. (1999). Suhtlemisoskused Vadi, M. (1997). Müügisuhtlemine. TÜ Kirjastus. Eallikad: Stressi teejuht: http://www.parnu.ee/raulpage/stress/teejuht_sisu.html Töö ja enesekehtestamine: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/07e/tasub.htm Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme: http://sekretar.ee/159396art/ Kuulamisoskus tuleb tööelus kasuks: http://www.cvkeskus.ee/career.php? menu=2&lastmenu=273&text_id=362&career_style=2 Ülesande sisu: Vaatle ja analüüsi töökeskkonda ning töökoha mikrokliimat. Vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 1
php?lk=1748 Tiit Halling, T. Mis on suhkruhaigus e. diabeet Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka: ·tugev janu, inimene joob palju ·sagenenud urineerimine ja uriini hulga tõus ·väsimus ·nõrkus ·unisus ·naha sügelemine ·söögiisu langus või tõus ·kehakaalu langus ·oksendamine ja kõhuvalu ·võimalik teadvusekaotus rasketel juhtudel2 2 http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/diabeet.html Täht, E. Diabeet Õppematerjal haige hooldajale 2.1 I-TÜÜPI DIABEET I tüüpi diabeet on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus. Kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, siis peavad patsiendid ravimit naha- alla süstima. Tavaliselt haigestuvad lapsed ja noore. Kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas
Noorte narkomaania  lõputöö, (1998) 3. Saat, H. Noorukid ja narkootikumid.// Haridus (2000) nr.2, lk.43-44 /ajakirjas/ 4. Wahl, D.M. ja Eik, E. Narko. Avita (1998), 52 lk Internetiallikad: 5. Koldits, M. Narkootikumid 2001. [WWW] http://www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm 6. Miksike. Amfetamiin. 2005. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/amfetamiin_teele.htm 7. Oiseth O,V. Narkootikumid ning toping- ja muud tervist kahjustavad ained. 2004. [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu 8. Rom, M. Narkootikumid 2004. [WWW] http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/online.php? lugu/narkootikumid 9. Sädemets, K. Narkootikumid ja narkomaania. 2003. [WWW] http://www.hot.ee/narkomaania/index.htm 10. Taidre, K. ja Tappel,L. Elementaarteadmised narkootikumidest. 2000. [WWW] http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#23 11. Vihmand,A., Kivi, I., Jänes,M. Narkoinfo. [WWW] http://www.narkoinfo.artun.ee/index.html Pildimaterjalid: 12. Erowid. Chemicals [WWW]
Viljasoo V., Tomson I. Loomapidamises kasutatavate ja saadavate materjalide mõju sisekliimale. Põllumajandustehnika, -ehitus ja -energeetika. EPMÜ teadustööde kogumik nr. 214. Tartu 2001.  lk. 289...294. 5. Avi I. Töökeskkonna ohuteguritest tingitud ülekoormushaigused Tartumaa õmblusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006.  43 lk. 6. Kristjuhan Ü. Kaasaegse ergonoomika alused. Kättesaadav: http://www.parnu.ee/ /raulpage/ergo (20.10.2005). 7. Tomson I., Viljasoo V., Bajeva N., Bajeva A. Factors influencing the indoor climate of cowshed.  Proceedings of the 5th International Scientific Conference. Engineering for rural develpoment. Jelgeva 2006, p. 106...113. 8. . Kättesaadav: 216.239.59.104/search? q=cache:yO4h3Vw7rpAJ:www.ilo.org/ilolex/russian/docs/ (20.11.2005). 9. Tint P
(06.06.2004) /Internetis/ 12. Hamer, D.; Hu, S. A linkage between DNA markers on the X chromosome and male sexual orientation [WWW] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8332896? ordinalpos=5&itool=EntrezSystem2.PEntrez.Pubmed.Pubmed_ResultsPanel.Pubmed_RVDocSum (16.07.1993) /Internetis/ 57 13. Homoseksuaalsus - Juhend õpetajatele ja noortenõustajatele. Koostanud Kotter, L.; Raudsepp, A. [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/homoseksuaalsus.html (2.10.2007) /Internetis/ 14. ILGA-Europe - Same-sex marriage and partnership: country-by-country [WWW] http://www.ilga- europe.org/europe/issues/marriage_and_partnership/same_sex_marriage_and_partnership_country_ by_country (05.04.2008) /Internetis/ 15. International Gay and Lesbian Human Rights Commission - Where Having Sex is a Crime: Criminalization and Decriminalization of Homosexual Acts [WWW] http://www.iglhrc.org/site/iglhrc/content.php?type=1&id=77 (05.04
Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots  "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep  "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik  "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt. Tähtajaks on üks nädal töö andmisest alates, kui õpetaja ei ütle teisiti. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel
annaabi.ee 
