SÕNASELETUSI
administreerimine ehk
haldamine – riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste
tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel
aktiivne tööpoliitika
– tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket
(nt ümberõppe ja täiendõppe
finantseerimine )
aktsia –
väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa
vastavast ettevõtte
alamklass – inimesed,
kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel
oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
alternatiivkulu – ühe
hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise
tootmisest /tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu
ankurvaluuta –
välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks
määratud; vt ka
fikseeritud vahetuskurss anoomia –
üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille
põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile
Durkheimi
leiutatud oskussõna
apatriid – inimene,
kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik
autokraatia –
valitsemisrežiim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese
(autokraadi) käes;
vastand demokraatlikule valitsemisele
avalik haldus –
poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine
riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt
avalik poliitika ehk
halduspoliitika – poliitikavaldkond, mille sisuks on
elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine;
avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja
maksupoliitika ,
keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika,
hariduspoliitika ; avalikust
poliitikast eristub riigi julgeoleku ja
korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika,
sisepoliitika,
kaitsepoliitika , migratsiooni- ja
kodakondsuspoliitika)
avalik sektor ehk
esimene sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu-
ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne
on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka
erasektor ,
mittetulundussektor bürokraatia –
ametnike võim, rangete reeglite ja
hierarhia alusel toimiv
juhtimiskorraldus
deflatsioon – üldise
hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka
inflatsioondemokraatia –
valitsemisvorm , mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine
poliitikas, võimude
lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus
ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
depressioon – vt
majanduslangus
devalveerimine –
koduvaluuta
kursi
alandamine välisvaluutade suhtes
digitaalne lõhe –
nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis
jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele
digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt
internetile), ning infovaesteks, kel taoline juurdepääs puudub;
globaalses ulatuses eraldab digitaalne lõhe arenenud riike ja
arengumaid
diktatuur –
õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (
diktaator ) või
isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike
piiranguteta
dividend – ettevõtte
omanikule makstav kasumiosa
dogma – tõestuseta
omaks võetud jäik seisukoht
dumping –
kauba/teenuse pakkumine
ajutiselt madala hinnaga turu
vallutamiseks
eelarvedefitsiit –
eelarve puudujääk, mis tähendab, et riigi kulud on suuremad kui
tulud
eesmärkhind –
Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind EL-i siseturul
eksporditõke –
juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi
kauba väljavedu riigist
eksport –
kaupade
ja teenuste
väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste
müük välismaale
elatusstandard –
elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva
isiku või perekonna tarbimist
eliit – suhteliselt
väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi
tipus ,
sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja
väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või
haritus )
elitaardemokraatia –
demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on
tagasihoidlik , põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja
tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga
esindusdemokraatia ,
kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises
erasektor ehk
tulundussektor –
üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu
kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka
avalik sektor,
mittetulundussektoreraõigus – õiguse
valdkond , mis on seotud üksikisiku
huvidega ja mille puhul õiguse
subjektid on võrdsetes õigussuhetes; vt ka
avalik õigusesindus- ehk
vahendatud demokraatia – nüüdisaegne demokraatiavorm, mille
tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate
regulaarne valimine, kes
rahva nimel võimu teostavad; vt ka
liberaalne demokraatia esmatarbekaup – kaup,
mis
rahuldab tarbija esmaseid vajadusi, nt toiduained,
hügieenitarbed, transporditeenused jms
feminism –
ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja
taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale
fikseeritud vahetuskurss –
koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja
ei muutu
finantskapital –
tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha
ja väärtpaberid; vt ka
reaalkapitalfiskaalpoliitika –
makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada
majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil
fraktsioon ehk
saadikurühm – erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus
parlamendis/volikogus
globaliseerumine ehk
üleilmastumine –
maailma maade vastastikuse
sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja
ohtude ilmnemine
haldusriik – Max
Weberi pakutud oskussõna tähistamaks riiki, kus ametnikkonnal ja
haldusinstitutsioonidel on ülemäära suur mõjujõud poliitiliste
esindusorganitega võrreldes
heaoluriik –
riik,
mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada
sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese
toimetulekule
hüvis –
tootmistegevuse tulemusena valminud kaup/teenus, mis on suunatud
tarbija vajaduste rahuldamisele
identiteet –
samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel,
ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel
ideoloogia –
korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud
kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab
aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele
import –
kaupade/teenuste
sissevedu riiki, kaupade/teenuste ostmine
välismaalt
indekseerimine –
majandus- ja sotsiaalpoliitika
protseduur , millega
korrigeeritakse
hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale
inflatsioon – riigi
keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt
pikal perioodil (kuu,
kvartal , aasta)
inflatsioonimäär –
keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga (enamasti
eelmise aastaga, aga ka kuu või kvartaliga) võrreldes
infoühiskond –
arenenud
postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses,
valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud
piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil
inimõigused –
üldised ja võõrandamatud õigused (nt õigus elule,
inimväärsele kohtlemisele,
perekonnale ja eraelule, õigus olla
vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel;
inimõigused jagunevad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks,
majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks
institutsionaliseerumine –
organisatsioonide loomine oma sotsiaalsete eesmärkide
formuleerimiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks võimudele
edastamiseks
institutsioon –
asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi
institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (
parlament , volikogu,
riigipea , administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus,
riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)
integratsioon ehk
lõiming – kooskõlastamine; ühiskonna või regiooni
(nt Euroopa) kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja
säilitades nende omanäolisust
interventsionistlik riik –
riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse
intress – raha hind;
raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast
rahasummast
jätkusuutlik areng –
arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,
seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
järelevalveasutus –
riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja
ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi-
ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler,
ombudsman ,
inspektsioon
kantsler –
ministeeriumi kõrgeim
ametnik , kes vastutab ministeeriumi
igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna
tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri
mõju
kapitalism –
majandussüsteem, milles
tootmisressursid on eraomanduses ning kus
majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise
tasakaalu tulemusena
kapitalistid ehk
kodanlus –
kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele
kuuluvad tootmisressursid
kasum – summa, mille
võrra ettevõtte tulud ületavad
kulusid kautsjon –
valimisseadusega määratud rahaline sissemaks kandidaadi
registreerimiseks valimistel
keinsism (keinslus) –
Inglise
majandusteadlase John M.
Keynesi järgi nimetatud koolkond,
mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest
kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise
vältida
keskklass – kõrge
ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase
sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi
mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse
iseloomustamiseks; vt ka
valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus – ühendus, liit; mitme partei põhjal
demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma
valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel
kodanikkond –
demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs
poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide
moodustamise õigus, sõnavabadus)
kodanikukultuur ehk
tsiviilkultuur – kultuuriliik, mis hõlmab riigi
poliitilises elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi ja
oskusi; samaväärne mõistega
poliitiline kultuur, kuigi
rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti
kodanikuühiskond ehk
tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond, mis eristub
avalikust
sektorist (riigist ja valitsemisest) ning
erasektorist
(tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike
algatusel ning
kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud
organisatsioonid, ühendused ja liikumised; vt ka
mittetulundussektorkohtulik järelevalve –
kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadus või
täidesaatva võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega
ebaseaduslikuks
kolmas tee –
Briti
leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik
kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku
ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna
sotsiaalse heaolu põhimõtted
konservatism –
parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja
varandusliku kihistumuse säilitamist
konverteerimine – ühe
valuuta vahetamine teise valuuta vastu
Kopenhaageni kriteeriumid
– 1993. aastal Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumisel
fikseeritud neli kriteeriumi, millele peab vastama EL-i astuda sooviv
riik: stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus,
suutlikkus võtta
endale kõik EL-i täisliikme kohustused
(acquis) ning neid ka
täita
korruptsioon –
riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine
ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine)
kosmopoliit –
maailmakodanik, kes ei seo ennast kindlalt mõne rahvuse või
riigiga, pigem väärtustab
mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa;
vastand rahvuslasele
kvoot –
a) majanduses:
kauba sisse- või väljaveo koguseline või
väärtuseline piirang (impordi- või ekspordikvoot) või lubatud
tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või
parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär
legitiimsus – Max
Weberi oskussõna võimu populaarsuse ning usaldusväärsuse
iseloomustamiseks; juriidilisest
aspektist tähendab legitiimsus
võimu õiguspärasust, st valitsemist seaduste põhjal
leibkond –
majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos
tarbimisotsuseid
langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna
liikmed)
liberaalne demokraatia
– sama mis
esindusdemokraatia; lisaks rahva hääleõiguse
põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku
piiramise tähtsust
liberalism – parempoolne
poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi
vabadust; vt ka
sotsiaalliberalism ja
neoliberalismlisandväärtus –
igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba
töötlemisel
lisanduv kauba väärtuse kasv
lobism ehk
kuluaaripoliitika – katsed mõjutada poliitikuid, eriti
parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike
tehingute kaudu
luksuskaup – kaup,
mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole
hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor,
pesumasin )
lõpptarbimine –
kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või
teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste
rahuldamiseks
majanduse põhisektorid
(
valdkonnad) –
primaarsektor ehk
hankiv tööstus
(põllumajandus, jahindus,
metsamajandus , kalandus, mäetööstus);
sekundaarsektor ehk töötlev tööstus,
energeetika , gaasi-
ja
veevarustus , ehitus;
tertsiaarsektor ehk teenindus
majanduslangus ehk
depressioon – olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb,
tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad
majanduslik efektiivsus –
võimalikult
suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste
rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga
majandussüsteem –
mehhanism , mis ühendab kõik
tootmistegurid ning arusaamad ja
teadmised majandamise reeglitest
makromajanduspoliitika
– poliitika, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku arengu
suunamisega
makroökonoomika –
majandusteadus, mis
uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi
maksukoormus –
riiklike maksude suhe
SKP-sse; näitab, kui suure osa
sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on
maksukoormus, seda suurem on riigi roll majanduses
mandaat – saadikule
antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka
valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
mittetulundussektor ehk
kolmas sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse
ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta
organisatsioonid ja
institutsioonid ; vt ka
kodanikuühiskond;
avalik sektor,
erasektor moderniseerumine –
pikaajaline ning ühiskonna kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille
käigus tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud
nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik
valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond
modernism –
sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda
analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi,
globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel
modernne ühiskond –
kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev
korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja
Põhja-
Ameerikale 19. sajandil – 20. sajandi esimesel poolel
monetarism –
majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks
ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks
keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton
Friedmani
mänedžeride revolutsioon – Daniel
Belli pakutud oskussõna, mis tähistab
juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu
postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast)
neokolonialism –
kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt
iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist
sõltuvust arenenud riikidest
neoliberalism ehk
uusparempoolsus –
1980. aastate populaarne poliitiline
ideoloogia; rajanes liberalismil, rõhutas vajadust vähendada riigi
ülesandeid ja heaolukulusid ning õhutas konkurentsi ja inimese
vastutust kõigis eluvaldkondades
nüüdisühiskond –
tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori,
turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste
tunnustamine
ombudsman ehk
sõltumatu lepitaja –
ametiisik ,
kelle ülesanne on kodaniku
ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida
ametniku
teguviisi seaduskohasust; Eestis täidab lepitaja ülesandeid
õiguskantsler
opositsioon –
vastasrind , vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks
parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub
valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel
optimaalne ressursside
kasutamine – olukord, kus kõik
majandusressursid on rakendatud
ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside
ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi teise heaolu
seetõttu väheneks
ortodoksia – vanade
traditsioonide ja
seisukohtade tingimusteta järgimine
ostujõud ehk
raha
väärtus – kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest
osta
otseinvesteering –
väärtpaberite ost, mille eesmärgiks on omandada teatud osa
ettevõttest; otseinvesteeringuga ostetakse enamasti rohkem kui 10
protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka
portfelli- investeering otsene ehk
vahetu
demokraatia –demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud
võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi
otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendiks
referendum osalusdemokraatia –
demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning
aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub
otsese demokraatiagaostukorv –
tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastav kaupade ning
tasuliste teenuste maksumust peegeldav näitaja
palk ehk
töötasu –
eristatakse
brutopalka ehk
kogupalka, mis on tegelikult
välja teenitud töötasu enne maksude maksmist, ning
netopalka ,
mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab
partei ehk
erakond –
ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste
organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine
riigivõimu kasutades
passiivne tööpoliitika –
tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks
jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt abirahade maksmise
näol); vt ka
aktiivne tööpoliitikapiiratud valitsemine –
demokraatlik ehk põhiseaduslik valitsemine; oskussõna rõhutab
seaduste ja poliitiliste traditsioonidega asetatud piiranguid
valitsemisinstitutsioonide tegevusele; vastandiks on piiramatu,
õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
pikaajaline töötu –
inimene, kes on töötu olnud üle 12 kuu
poliitiline
sotsialiseerumine – õppimisprotsess, mille käigus uus
ühiskonnaliige (laps, sisserännanu) omandab selle ühiskonna
väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta
portfelli-investeering –
väärtpaberite ost, mille eesmärk on teenida väärtpaberite
hinna muutustest; tavaliselt omandatakse portfelli-investeeringu
käigus alla 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka
otseinvesteering pluralism –
1) mitmekesisus,
paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna
sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku
ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond,
mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat
võimueliiti, vaid võim jagatakse
huvigruppide vahel läbirääkimiste
ja kokkulepete alusel; vt ka
polüarhiapoliitika –
ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide
lahendamine võimu
omavate institutsioonide poolt oma taotluste
elluviimise eesmärgil
poliitiline hoiak –
indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi
poliitikaobjekti (näiteks erakonna) või -sündmuse (näiteks
valimiste) suhtes
poliitiline kultuur –
poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja
käitumismallide
kompleks ; vt ka
kodanikukultuur; Gabriel
Almond poliitiline süsteem –
erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames
ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine
poliitiline ökonoomia –
majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi
mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest
polüarhia –
kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga
demokraatiavorm, kus võim on
hajutatud erakondade,
kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
populism – erakonna
tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste
lubaduste ja demagoogiaga
postindustriaalne ühiskond
ehk
teenindusühiskond – nüüdisühiskonnale järgnenud
ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad
kõrgtehnoloogia
massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris
hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline
massikultuur postmodernism –
nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva
inimühiskonda väärtuste
suhtelisus ja kultuuriline pessimism
postmodernne ühiskond
– kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab
klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna
individualiseerumine, paindlike, kiiresti
muutuvate ja suhteliste
väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on
nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks
proletariaat ehk
palgatöölised – kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass,
juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu
kodanlusest majanduslikult sõltuv
propaganda –
ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele
toetajaskonna laiendamise eesmärgil
põhiseaduslikkus ehk
konstitutsionalism – demokraatlik valitsemine, mille puhul
võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud;
kasutatakse ka oskussõna
piiratud valitsemine, kuna seadused
piiravad võimude tegevust
rahvuslik kogutoodang ehk
rahvuslik koguprodukt (RKP) – mõõdab antud riigi kõigi
kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste
väärtust nii kodu- kui välismaal
rahvus – ühtse
etnilise päritolu, tavade, keele ja
kultuuriga inimeste kooslus, kes
elab kindlal territooriumil
reaalkapital –
tootmises kasutatavad
masinad ja seadmed,
tooraine ja muud
mitterahalised vahendid; vt ka
finantskapitalreaalne näitaja –
majandusnäitaja (SKP, palk jms),
kus hinnataseme muutused on
kõrvaldatud; vt ka
nominaalne näitaja referendum ehk
rahvahääletus – otsese demokraatia tänapäeva põhivahend,
kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla
küsimuse poolt või vastu
reform – mingis
ühiskonnavaldkonnas valitsuse planeerimisel ja juhtimisel
teostatavad muutused, aluseks võimude kehtestatud õigusaktid
resident – riigi
kodanik või riigis registreeritud ettevõte
revolutsioon –
ühiskonna arengus toimuv põhjalik pööre, mille tagajärjel tuleb
võimule uus ühiskonnaklass, vahetub valitsemisrežiim ning muutub
kogu ühiskondlike suhete
spekter riigiülene koostöö –
Euroopa Liidus
rakendatav koostöövorm, tugineb neile EL-i
õigusaktidele ja otsustele, mis on riikide õigusnormide suhtes
ülimuslikud ning peavad silmas eeskätt Euroopa ühishuve
riik – võimu- ja
valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse
jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning
teostab võimu
alaliste institutsioonide kaudu
riiklik sund –
õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või
järelevalveorganite (nt täitevameti) tegevus, millega saavutatakse
õigusnormidest kinnipidamine
rollikonflikt –
olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema)
erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
seaduse menetlemine –
seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadusega
ettenähtud protseduuri järgi
segamajandus –
majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud,
munitsipaal- kui ka eraettevõtted
sekkumishind –
minimaalne
hind, mille Euroopa Liit garanteerib oma
põllumeestele toodangu eest igal juhul, olenemata turuhinnast
sihtfinantseerimine –
raha eraldamine
rahastaja määratud programmi või projekti
realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja
kasutada mingiks teiseks otstarbeks
siirdeperiood,
siirdeühiskond –
ühiskonna arenguetapp, mille käigus
diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse
demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
sinikraed – C. Wright
Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste
kohta; vt ka
valgekraed,
keskklasssisemajanduse kogutoodang
(SKT) ehk
sisemajanduse koguprodukt (SKP) – peegeldab
riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud
lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust
sotsiaaldemokraatia –
vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid
võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustaks väärika
elatustaseme igaühele
sotsiaalliberalism –
liberalismi mõõdukam suund, mis pooldab vabaduse
positiivset tõlgendust (vabadus mille jaoks?); selle kohaselt on vabadus
isiksuse arengu hädavajalik tingimus, kuid riik peab pakkuma
ühishüviseid ja muid võimalusi vabaduse
positiivseks/konstruktiivseks rakendamiseks
sotsiaalne klass –
suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon;
marksism seob klassi just majandusliku võimu ja majanduslike
suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekust ja
tööhõivest tulenevaid staatuslikke erisusi (nt
keskklass,
sinikraed)
sotsiaalne kodakondsus –
Briti sotsioloogi
Thomas H. Marshalli teooriast pärinev
põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta
haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule
sotsiaalne liikumine –
kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad
osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased
hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub
sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt
roheliste liikumine, abordivastaste liikumine)
sotsiaalne lõhe –
suurte
inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused
võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised
(sh etnilised ja usulised)
sotsiaalne mobiilsus –
inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse
süsteemis; eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust
sotsiaalne nihilism –
postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide
eitamine sotsiaalne roll –
sotsiaalsele
staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
sotsiaalne staatus –
indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis,
mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning
vaimsed
ressursid sotsiaalne straatum ehk
sotsiaalne kiht – sarnaste ressursside ja sotsiaalsete
tunnustega inimeste kategooria: nt
intelligents , aristokraatia,
äärerühmad, eliit; vt ka
sotsiaalne stratifikatsioonsotsiaalne stratifikatsioon
ehk
kihistumus – teatud ühiskonnatüübile iseloomulik
rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad
on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile
kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele
ressurssidele; vt ka
sotsiaalne straatum sotsiaalne struktuur –
mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks
sarnaste omadustega kategooriateks
sotsiaalne tõrjutus –
seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses,
võimusuhetes ega
kultuurielus sotsioloogia –
teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning
inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi
staatuslik hierarhia –
sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad
ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele (kõrge
staatusega inimene on staatusliku hierarhia tipus)
struktuurifondid –
Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised
fondid , mille kaudu
eraldatakse vähemarenenud EL-i regioonidele ressursse majanduse
infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, maalelu toetamiseks ning uute
töökohtade loomiseks
struktuurne tööpuudus –
olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate
nõudmistele ja vajadustele
subsiidium –
rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või
teatud toote/teenuse müüjale
survegrupp –
legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab suruda
oma huve läbi avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
suurriik –
rahvusvahelistes suhetes kasutatav mõiste riigi kohta, kes mängib
rahvusvahelises julgeolekus olulist rolli
tarbijahinnaindeks
(THI) –
hinnaindeks , mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste
teenuste hindade muutust; THI-d mõõdetakse
ostukorvi
maksumuse muutuse alusel
teadmusühiskond,
teadmispõhine ühiskond –
kõrgeltarenenud
ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises
kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust
ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja
uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid,
teadlaste ja
üliõpilaste osakaal on kõrge
toll –
maks
eksporditavalt või imporditavalt
kaubalt tolliliit –
kahe
või enama riigi vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt
omavahelises kaubavahetuses tolle ei rakendata
tootmistegurid –
majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada
kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; tootmistegurid jagunevad
üldjoontes tööjõuks ehk inimkapitaliks, kapitaliks ja
maaks ehk
loodusressurssideks tootmiskulud –
tootmisprotsessis kasutatud ressursside maksumus (nt palk,
materjalikulu)
totalitarism , totalitaarne
ühiskond –
diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe
partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine
riigi ja ainupartei
kontrollile tulugrupp – ühik,
mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks;
tavaliselt jagatakse
rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel
kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks
turumajandus –
majandussüsteem, kus hüviste müüjate ja ostjate käitumine ehk
pakkumise ja nõudluse suhe ning tootjate konkurents määravad
hinnad ning kaubavaliku
turg ehk
turumehhanism –
hindade ja koguste muutumine, kus
tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi
parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma
tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt
täistööhõive –
olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad
tööjõud –
tööealine (vanuses 15–74) rahvastikuosa, kes soovib ja on
võimeline töötama; tööjõud jaguneb
töötajateks ehk
hõivatuteks ja
töötutekstööpoliitika ehk
tööhõivepoliitika –
poliitika, mille eesmärgiks on
vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet
tööpuuduse määr ehk
töötuse määr – töötute osatähtsus tööjõus
protsentides
tööstusrevolutsioon ehk
tööstuspööre – üleminek põhiliselt põllumajanduslikult
tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute
levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine
ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis
tööstusühiskond –
tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida
iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning
tööhõives
töötaja ehk
hõivatu –
palgatööline, ettevõtja või
vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu
töötu –
inimene,
kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda
töötu abiraha –
rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima
sissetuleku kaotuse
ujuv vahetuskurss –
valuuta hind, mis kujuneb vabalt valuuta nõudmise ja pakkumise
tasakaalu tulemusena; ujuv vahetuskurss on seega pidevas muutumises,
nt USA dollari ja euro vaheline kurss
vabad valimised –
demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on
üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi
reguleerivate õigusaktide olemasolu
vabakaubanduskokkulepe –
kokkulepe kahe või enama riigi vahel, mille kohaselt vastastikku
kaubanduspiiranguid (nt tolle) ei rakendata
vahetarbimine –
kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste
tootmisel
vahetuskurss –
näitab, kui palju maksab üks valuuta teises rahas väljendatuna ehk
kui palju ühte valuutat saab osta teise valuuta eest
valimiskünnis –
seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond
peab koguma parlamenti pääsemiseks
valimissüsteem –
seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse
hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuse või
presidendivalimistel; on kaks põhimõtteliselt erinevat süsteemi –
majoritaarne ehk
enamusvalimise ja proportsionaalne ehk võrdelise
valimise süsteem
valitsemisrežiim –
võimu- ja
valitsemiskorraldus , mis määrab ka rahva poliitikas
osalemise reeglid; valitsemisrežiimid jagunevad demokraatlikeks ja
diktaatorlikeks
valuutakomitee –
riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud
vahetuskursil ; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla-
ja välisvaluuta varudega
valuutarisk – valuuta
omaniku risk, et tema
omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda
ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta
devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud
investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas
välisvaluutas võetud laenu väärtus suureneb – seega peab
laenuvõtja maksma koduvaluutas laenu eest tagasi rohkem raha kui
esialgu planeeris
võim – isiku või
sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada
nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide
elluviimine võimude lahusus ja
tasakaalustatus – Charles de Montesqieu sõnastatud
demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik,
täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud eri
institutsioonide vahel
võlakiri –
väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta
laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu
kasutamise eest
võrgustikuvalitsemine
– nüüdisaegne valitsemismudel, mida iseloomustab osalejate lai
ring ning paindlikud töövormid ja partnerlussuhted;
võrgustikuvalitsemine vastandub
olemuselt jäigale hierarhilisele
bürokraatlikule valitsemisele
võõrandumine – Karl
Marxi oskussõna märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide
kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse
seda peamiselt iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust
ja valitsemisinstitutsioonidest
väärtpaber –
suures koguses välja
lastud , vabalt võõrandatav finantsõigusi
ja kohustusi tõendav dokument; väärtpaberid jagunevad
omandiõigust tõendavaiks (aktsia, investeerimisfondi osatäht
jmt), võlakohustust tõendavaiks (võlakiri, obligatsioon, hoiuse
sertifikaat jmt) ja ostu- või müügiõigust või -kohustust
tõendavaiks väärtpabereiks (optsioon,
forvard )
äärerühm ehk
marginaalrühm –
väheste ressurssidega ning
sotsiaalselt tõrjutud rühm ühiskonna stratifikatsioonisüsteemis
ühishüvis –
kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta
ökologism ehk
roheline ideoloogia –
uus sotsiaalne ideoloogia, mis
käsitleb inimühiskonda ja loodust ühtse, vastastikuses sõltuvuses
oleva
tervikuna ; sellest tulenevalt peaks rahvas ja poliitikud pigem
keskenduma ühiskonna ja looduse vahelise harmoonia
saavutamisele kui
ühiskonna siseprobleemidele
11
Kõik kommentaarid