Põhimõisted (2)

SÕNASELETUSI

administreerimine ehk haldamine – riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel
aktiivne tööpoliitika – tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine )
aktsia – väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte
alamklass – inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
alternatiivkulu – ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest /tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu
ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt  ka fikseeritud vahetuskurss
anoomia – üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna
apatriid – inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik
autokraatia – valitsemisrežiim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele
avalik haldus – poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt
avalik poliitika ehk halduspoliitika – poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika , keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika ; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika , migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
avalik sektor ehk esimene sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor , mittetulundussektor
bürokraatia – ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus
deflatsioon – üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon
demokraatia – valitsemisvorm , mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
depressioon – vt majanduslangus
devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes
digitaalne lõhe – nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt internetile), ning infovaesteks, kel taoline juurdepääs puudub; globaalses ulatuses eraldab digitaalne lõhe arenenud riike ja arengumaid
diktatuur – õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik ( diktaator ) või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta
dividend – ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
dogma – tõestuseta omaks võetud jäik seisukoht
dumping – kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga turu vallutamiseks
eelarvedefitsiit – eelarve puudujääk, mis tähendab, et riigi kulud on suuremad kui tulud
eesmärkhind – Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind EL-i siseturul
eksporditõke – juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist
eksport – kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale
elatusstandard – elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist
eliit – suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus , sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus )
elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik , põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia , kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises
erasektor ehk tulundussektor – üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka avalik sektor, mittetulundussektor
eraõigus – õiguse valdkond , mis on seotud üksikisiku huvidega ja mille puhul õiguse subjektid on võrdsetes õigussuhetes; vt ka avalik õigus
esindus- ehk vahendatud demokraatia – nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine, kes rahva nimel võimu teostavad; vt ka liberaalne demokraatia
esmatarbekaup – kaup, mis rahuldab tarbija esmaseid vajadusi, nt toiduained, hügieenitarbed, transporditeenused jms
feminism – ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale
fikseeritud vahetuskurss – koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu
finantskapital – tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital
fiskaalpoliitika – makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil
fraktsioon ehk saadikurühm – erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus
globaliseerumine ehk üleilmastumine – maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine
haldusriik – Max Weberi pakutud oskussõna tähistamaks riiki, kus ametnikkonnal ja haldusinstitutsioonidel on ülemäära suur mõjujõud poliitiliste esindusorganitega võrreldes
heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
hüvis – tootmistegevuse tulemusena valminud kaup/teenus, mis on suunatud tarbija vajaduste rahuldamisele
identiteet – samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel
ideoloogia – korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele
import – kaupade/teenuste sissevedu riiki, kaupade/teenuste ostmine välismaalt
indekseerimine – majandus- ja sotsiaalpoliitika protseduur , millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale
inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal , aasta)
inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga (enamasti eelmise aastaga, aga ka kuu või kvartaliga) võrreldes
infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil
inimõigused – üldised ja võõrandamatud õigused (nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel; inimõigused jagunevad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks
institutsionaliseerumine – organisatsioonide loomine oma sotsiaalsete eesmärkide formuleerimiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks võimudele edastamiseks
institutsioon – asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone ( parlament , volikogu, riigipea , administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)
integratsioon ehk lõiming – kooskõlastamine; ühiskonna või regiooni (nt Euroopa) kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust
interventsionistlik riik – riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse
intress – raha hind; raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast rahasummast
jätkusuutlik areng – arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
järelevalveasutus – riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman , inspektsioon
kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik , kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri mõju
kapitalism – majandussüsteem, milles tootmisressursid on eraomanduses ning kus majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena
kapitalistid ehk kodanlus – kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid
kasum – summa, mille võrra ettevõtte tulud ületavad kulusid
kautsjon – valimisseadusega määratud rahaline sissemaks kandidaadi registreerimiseks valimistel
keinsism (keinslus) – Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida
keskklass – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed
koalitsioon, koalitsioonivalitsus – ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel
kodanikkond – demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus)
kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur – kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilises elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi ja oskusi; samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti
kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised; vt ka mittetulundussektor
kohtulik järelevalve – kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadus või täidesaatva võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega ebaseaduslikuks
kolmas tee – Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted
konservatism – parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist
konverteerimine – ühe valuuta vahetamine teise valuuta vastu
Kopenhaageni kriteeriumid – 1993. aastal Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumisel fikseeritud neli kriteeriumi, millele peab vastama EL-i astuda sooviv riik: stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL-i täisliikme kohustused (acquis) ning neid ka täita
korruptsioon – riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine)
kosmopoliit – maailmakodanik, kes ei seo ennast kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa; vastand rahvuslasele
kvoot – a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang (impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär
legitiimsus – Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ning usaldusväärsuse iseloomustamiseks; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, st valitsemist seaduste põhjal
leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed)
liberaalne demokraatia – sama mis esindusdemokraatia; lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust
liberalism – parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust; vt ka sotsiaalliberalism ja neoliberalism
lisandväärtus – igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv
lobism ehk kuluaaripoliitika – katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu
luksuskaup – kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin )
lõpptarbimine – kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks
majanduse põhisektorid (valdkonnad) – primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus , kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika , gaasi- ja veevarustus , ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus
majanduslangus ehk depressioon – olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad
majanduslik efektiivsus – võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga
majandussüsteem – mehhanism , mis ühendab kõik tootmistegurid ning arusaamad ja teadmised majandamise reeglitest
makromajanduspoliitika – poliitika, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku arengu suunamisega
makroökonoomika – majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi
maksukoormus – riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majanduses
mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
mittetulundussektor ehk kolmas sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid ; vt ka kodanikuühiskond; avalik sektor, erasektor
moderniseerumine – pikaajaline ning ühiskonna kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille käigus tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond
modernism – sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel
modernne ühiskond – kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja- Ameerikale 19. sajandil – 20. sajandi esimesel poolel
monetarism – majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani
mänedžeride revolutsioon – Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast)
neokolonialism – kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest
neoliberalism ehk uusparempoolsus – 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes liberalismil, rõhutas vajadust vähendada riigi ülesandeid ja heaolukulusid ning õhutas konkurentsi ja inimese vastutust kõigis eluvaldkondades
nüüdisühiskond – tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine
ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik , kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust; Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler
opositsioon – vastasrind , vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel
optimaalne ressursside kasutamine – olukord, kus kõik majandusressursid on rakendatud ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi teise heaolu seetõttu väheneks
ortodoksia – vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine
ostujõud ehk raha väärtus – kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta
otseinvesteering – väärtpaberite ost, mille eesmärgiks on omandada teatud osa ettevõttest; otseinvesteeringuga ostetakse enamasti rohkem kui 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka portfelli- investeering
otsene ehk vahetu demokraatia –demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendiks referendum
osalusdemokraatia – demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga
ostukorv – tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastav kaupade ning tasuliste teenuste maksumust peegeldav näitaja
palk ehk töötasu – eristatakse brutopalka ehk kogupalka, mis on tegelikult välja teenitud töötasu enne maksude maksmist, ning netopalka , mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab
partei ehk erakond – ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
passiivne tööpoliitika – tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt abirahade maksmise näol); vt ka aktiivne tööpoliitika
piiratud valitsemine – demokraatlik ehk põhiseaduslik valitsemine; oskussõna rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonidega asetatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele; vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
pikaajaline töötu – inimene, kes on töötu olnud üle 12 kuu
poliitiline sotsialiseerumine – õppimisprotsess, mille käigus uus ühiskonnaliige (laps, sisserännanu) omandab selle ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta
portfelli-investeering – väärtpaberite ost, mille eesmärk on teenida väärtpaberite hinna muutustest; tavaliselt omandatakse portfelli-investeeringu käigus alla 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka otseinvesteering
pluralism – 1) mitmekesisus, paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel; vt ka polüarhia
poliitika – ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil
poliitiline hoiak – indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitikaobjekti (näiteks erakonna) või -sündmuse (näiteks valimiste) suhtes
poliitiline kultuur – poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks ; vt ka kodanikukultuur; Gabriel Almond
poliitiline süsteem – erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine
poliitiline ökonoomia – majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest
polüarhia – kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
populism – erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga
postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond – nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur
postmodernism – nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism
postmodernne ühiskond – kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks
proletariaat ehk palgatöölised – kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv
propaganda – ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism – demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud; kasutatakse ka oskussõna piiratud valitsemine, kuna seadused piiravad võimude tegevust
rahvuslik kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) – mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui välismaal
rahvus – ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus, kes elab kindlal territooriumil
reaalkapital – tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid; vt ka finantskapital
reaalne näitaja – majandusnäitaja (SKP, palk jms), kus hinnataseme muutused on kõrvaldatud; vt ka nominaalne näitaja
referendum ehk rahvahääletus – otsese demokraatia tänapäeva põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu
reform – mingis ühiskonnavaldkonnas valitsuse planeerimisel ja juhtimisel teostatavad muutused, aluseks võimude kehtestatud õigusaktid
resident – riigi kodanik või riigis registreeritud ettevõte
revolutsioon – ühiskonna arengus toimuv põhjalik pööre, mille tagajärjel tuleb võimule uus ühiskonnaklass, vahetub valitsemisrežiim ning muutub kogu ühiskondlike suhete spekter
riigiülene koostöö – Euroopa Liidus rakendatav koostöövorm, tugineb neile EL-i õigusaktidele ja otsustele, mis on riikide õigusnormide suhtes ülimuslikud ning peavad silmas eeskätt Euroopa ühishuve
riik – võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu
riiklik sund – õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (nt täitevameti) tegevus, millega saavutatakse õigusnormidest kinnipidamine
rollikonflikt – olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
seaduse menetlemine – seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadusega ettenähtud protseduuri järgi
segamajandus – majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted
sekkumishind – minimaalne hind, mille Euroopa Liit garanteerib oma põllumeestele toodangu eest igal juhul, olenemata turuhinnast
sihtfinantseerimine – raha eraldamine rahastaja määratud programmi või projekti realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada mingiks teiseks otstarbeks
siirdeperiood, siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
sinikraed – C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta; vt ka valgekraed, keskklass
sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) – peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust
sotsiaaldemokraatia – vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustaks väärika elatustaseme igaühele
sotsiaalliberalism – liberalismi mõõdukam suund, mis pooldab vabaduse positiivset tõlgendust (vabadus mille jaoks?); selle kohaselt on vabadus isiksuse arengu hädavajalik tingimus, kuid riik peab pakkuma ühishüviseid ja muid võimalusi vabaduse positiivseks/konstruktiivseks rakendamiseks
sotsiaalne klass – suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi just majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekust ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke erisusi (nt keskklass, sinikraed)
sotsiaalne kodakondsus – Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule
sotsiaalne liikumine – kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine)
sotsiaalne lõhe – suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised (sh etnilised ja usulised)
sotsiaalne mobiilsus – inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis; eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust
sotsiaalne nihilism – postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine
sotsiaalne roll – sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
sotsiaalne staatus – indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid
sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht – sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents , aristokraatia, äärerühmad, eliit; vt ka sotsiaalne stratifikatsioon
sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus – teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele; vt ka sotsiaalne straatum
sotsiaalne struktuur – mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks
sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus
sotsioloogia – teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi
staatuslik hierarhia – sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele (kõrge staatusega inimene on staatusliku hierarhia tipus)
struktuurifondid – Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid , mille kaudu eraldatakse vähemarenenud EL-i regioonidele ressursse majanduse infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, maalelu toetamiseks ning uute töökohtade loomiseks
struktuurne tööpuudus – olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele
subsiidium – rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale
survegrupp – legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab suruda oma huve läbi avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
suurriik – rahvusvahelistes suhetes kasutatav mõiste riigi kohta, kes mängib rahvusvahelises julgeolekus olulist rolli
tarbijahinnaindeks (THI) – hinnaindeks , mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust; THI-d mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel
teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond – kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge
toll – maks eksporditavalt või imporditavalt kaubalt
tolliliit – kahe või enama riigi vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt omavahelises kaubavahetuses tolle ei rakendata
tootmistegurid – majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; tootmistegurid jagunevad üldjoontes tööjõuks ehk inimkapitaliks, kapitaliks ja maaks ehk loodusressurssideks
tootmiskulud – tootmisprotsessis kasutatud ressursside maksumus (nt palk, materjalikulu)
totalitarism , totalitaarne ühiskond – diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile
tulugrupp – ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks
turumajandus – majandussüsteem, kus hüviste müüjate ja ostjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse suhe ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kaubavaliku
turg ehk turumehhanism – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt
täistööhõive – olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad
tööjõud – tööealine (vanuses 15–74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud jaguneb töötajateks ehk hõivatuteks ja töötuteks
tööpoliitika ehk tööhõivepoliitika – poliitika, mille eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet
tööpuuduse määr ehk töötuse määr – töötute osatähtsus tööjõus protsentides
tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre – üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis
tööstusühiskond – tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives
töötaja ehk hõivatu – palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu
töötu – inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda
töötu abiraha – rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse
ujuv vahetuskurss – valuuta hind, mis kujuneb vabalt valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; ujuv vahetuskurss on seega pidevas muutumises, nt USA dollari ja euro vaheline kurss
vabad valimised – demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu
vabakaubanduskokkulepe – kokkulepe kahe või enama riigi vahel, mille kohaselt vastastikku kaubanduspiiranguid (nt tolle) ei rakendata
vahetarbimine – kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
vahetuskurss – näitab, kui palju maksab üks valuuta teises rahas väljendatuna ehk kui palju ühte valuutat saab osta teise valuuta eest
valimiskünnis – seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks
valimissüsteem – seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuse või presidendivalimistel; on kaks põhimõtteliselt erinevat süsteemi – majoritaarne ehk enamusvalimise ja proportsionaalne ehk võrdelise valimise süsteem
valitsemisrežiim – võimu- ja valitsemiskorraldus , mis määrab ka rahva poliitikas osalemise reeglid; valitsemisrežiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks
valuutakomitee – riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil ; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega
valuutarisk – valuuta omaniku risk, et tema omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas välisvaluutas võetud laenu väärtus suureneb – seega peab laenuvõtja maksma koduvaluutas laenu eest tagasi rohkem raha kui esialgu planeeris
võim – isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine
võimude lahusus ja tasakaalustatus – Charles de Montesqieu sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud eri institutsioonide vahel
võlakiri – väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest
võrgustikuvalitsemine – nüüdisaegne valitsemismudel, mida iseloomustab osalejate lai ring ning paindlikud töövormid ja partnerlussuhted; võrgustikuvalitsemine vastandub olemuselt jäigale hierarhilisele bürokraatlikule valitsemisele
võõrandumine – Karl Marxi oskussõna märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse seda peamiselt iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest
väärtpaber – suures koguses välja lastud , vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument; väärtpaberid jagunevad omandiõigust tõendavaiks (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt), võlakohustust tõendavaiks (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt) ja ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavaiks väärtpabereiks (optsioon, forvard )
äärerühm ehk marginaalrühm – väheste ressurssidega ning sotsiaalselt tõrjutud rühm ühiskonna stratifikatsioonisüsteemis
ühishüvis – kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta
ökologism ehk roheline ideoloogia – uus sotsiaalne ideoloogia, mis käsitleb inimühiskonda ja loodust ühtse, vastastikuses sõltuvuses oleva tervikuna ; sellest tulenevalt peaks rahvas ja poliitikud pigem keskenduma ühiskonna ja looduse vahelise harmoonia saavutamisele kui ühiskonna siseprobleemidele
11