Ühiskonna sidusus (0)

KORDAMINE
2. ÜHISKONNA SIDUSUS
õp. lk. 29-59
2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid
Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
Avatud ja suletud ühiskond.
Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
Teine ehk erasektor (eraettevõtted)
Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused
Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik
Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine-
Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad , OÜ)
Avalik sektor-Riigiettevõtted ( raudteed , post, televisioon , energiavõrgud)
Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning –ametid (Koolid, haiglad , pensioniametid, kodakonsus - ja migratsiooniametid)
Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine . Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut.
Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut
Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18.
2. 2. Avalik ja erasektor
Avalik sektor:
Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke
Riigi tunnused:
*Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu
*Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad *Riik omab kotrolli kindla territooriumi üle
*Riigi institusioonid on avalikud: nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest
Valitsemisinstitutsioonide tunnused:
*Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
*Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
*Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
*Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)
EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni:
* Kool
* Vallavalitus
* Lasteaed
* Kaitsevägi
* Televisioon
*Politsei
* Haiglad
Avalik haldus/haldusjuhtimine: Avalik haldus-riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale tõusnud sotsiaalkindlustusamet , maksuamet. Valitsemises väiksem tähelepanud sõjavägi, politsei, vanglad.
Avalik-õiguslikud institutsioonid EV-s: Paljud ei allu otseselt riigile (mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.Riik säilitab kontrolli nende tegevuse üle, eraldaeds raha ja tellides teenuseid. Nt.raviasutused, ülikoolid, avalik-õigluslik ringhääling, TV
Erasektor:
Erasektori ettevõtted, nende ühine eesmärk: Täisühingud, OÜ-d, AS-d. Ühisjooneks: kasumi taotlemine ja eraomandus.
Riigi majandusse sekkumise teooriad: ühed pooldavad riigi jõulist sekkumist majandusse, teised on aga selle vastu. Viimased , vabaturumajanduse pooldajad , väidavad, et turg juhib majandust justkui nähtamatu käega ning seetõttu pole riigil tarvis majandust reguleerida. Need kes pooldavad, ütlevad, et vigadeta toimivat turgu ja konkurentsi pole reaalsuses olemas. Kuna esinevad turutõrked, peabki riik sekkuma, et neid puudusi likvideerida .
Õiguslike normide kehtestamine, pehmendada turutõrkeid, koguda makse, jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, planeerida ühiskonna majanduslikku arengut
Turutõrked- olukorrad, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalset kasumit ( haridus , loodushoid , maanteede kasutamine, riigikaitse jmt.)
riigi sekkumine nende lahendamisel:
*reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti;
*mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist;
*tegelema ise tootmisega;
*tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele.
Õp.lk.34 (1, 2, 3).
Ühishüvis- nt. rand , info, julgeolek-hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta
Erahüvis-nt.kinopilet, hamburger- kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt
Tv ül. 20, 2.
2.3. Kodanikuühiskond e. tsiviilühiskond
Kodanikuühiskond – ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle.
Miks on kodanikuühiskond vajalik ja kasulik:
* erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid
* huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone
* hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda
* piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest
*arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile)
Kodanikuühiskonna analüüsimise kaks võimalust:
* Kodanikuühiskond poliitilises tähenduses
* Kodanikuühiskonna majanduslik mõõde
Skeem õp. lk. 35.
Kodanikuühiskond ja kasum:
Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel (põhimõtted):
*Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid
*Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida
*Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta.
*Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus .
*Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise.
Õp.lk.37 (1,2)
Tv ül. 23, 24.
2.4. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll
Missugused rahvastikumuutused toimusid tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalsega ja postindustriaalse ühiskonna asendusmisel teadmusühiskonnaga?
Sotsioloogia-teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi
sotsiaalne kihistumus/ stratifikatsioon - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud.
sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis.
vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
horisontaalne mobiilsus- Nt.lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi
sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid
staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele
sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt. intelligents , aristokraatia , äärerühmad, eliit
sotsiaalne tõrjutus-seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus
Ühiskonna kihistumuse mõjutajad:
* Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega
* vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine
Kihistumise mudelid õp. lk. 39.
Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga – õp. lk. 40.
Rollikonflikt -olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku.
Inimgruppide eristumise alused:

• Varanduslikud
  
• Regionaalsed
  
• Rahvuslikud
  
• Ideoloogilised , sh usulised
  
• Multikultuursus .
  

Õp. l k. 42 (2, 3).
P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43).
Tv ül. 25 A, 26.
2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil
2.6. Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi..
Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49.
Liberalism
Konservatism
Sotsiaaldemokraatia
Sotsiaalvaldkond
Ülim väärtus: indiviidi vabadus
Traditsioonid, rahvusluule, kristlik moraal .
Võrdsed võimalused kõigile
majandus
Vabaturumaj, konkurents , avatud turud , minimaalne riigi sekkumine.
Riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.
Valitsus reguleerib majandust. Suurema tulu saajad peavad maksma kõgemaid makse.
Suhtumine riiki
Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega.
Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik
Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist.
Liberalism ja konservatism on parempoolsed ideoloogiad.
Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia.
LOE moode vasak- ja parempoolsus lk 53!! Tabel õp. lk. 51.
Tv ül. 30, 31, 32.
2.7. Individuaalne ja kollektiivne heaolu
Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.
Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Jätkusuutlikus- arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Tabel õp. lk. 54.
Peamised heaolurežiimid
Ideoloogia
Sotsiaaldemokraatia
Konservatism
Liberalism
Sotsiaalhüviste jagamise printsiip
Kõigile
Peamiselt palka teeninutele, arvestades palga suurust ja staaži
Ainult vaestele
Keskne heaolu eest vastutaja
Riik
Tööandja ja töövõtja, pere
Igaüks ise
näidisriigid
Rootsi, Taani, Soome
Saksamaa, Prantsusmaa
USA, Suurbritannia
Õp.lk. 55 tabel.
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:

• Töötus
  
• Erivajadus või kuulumine vähemusrühma
  
• Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused .
  

Suur sotsiaalse tõjutuse probleem on Hiinas ja Venemaal.
Vältimise võimalused: Kuigi moodsad sidevahendid , eeskätt Internet , aitavad kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks .
Sotsiaalne kodakondsus - Õigus sotsiaalturvale peab automaatsel kuuluma igale kodanikule.
Positiivne heaolu - Heaolu pole mitte ainult majanduslik, vaid ka psühholoogiline mõiste.Nt võib töötu saada nõustamisest olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi nimetab Giddens positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
Positiivne heaolu
Õp. lk. 59 (1, 2,3).
Tv ül. 35, 36