analüüsimise vajalikkus". Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõppe õpitulemusteks, mis haakuvad ,,Perekonna eelarve planeerimise ja kulutuste analüüsimise vajalikkusega" on: 1. hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ning oma karjääri plaanimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ning väärtustab ärieetika põhimõtteid; 2. tunneb tööseadusi ning oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule; 3. saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana, oskab tarbida säästlikult; plaanib ning koostab isiklikku ja pere eelarvet, analüüsib eelarve piiranguid; 4. teab, et raha on üldtunnustatud maksevahend, väärtuse mõõdupuu ja kogumisvahend, võrdleb laenudest saadava kasu ning kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda; 5
8880 - 53 178 - 2250 = 6399 kr 3) leida tulumaks 21 % 6399* 0,21 = 1344 kr 4) leida kättesaadav ehk netopalk 8880 53 - 178 1344 = 7305 kr ÜLESANNE LAHENDUS: 1) leida töötuskindlustusmakse 0,3 % brutopalgast, mille maksab firma 0,003 * 8880 = 27 kr 2) leida sotsiaalmaks 33 % brutopalgast 0,33 * 8880 = 2930 kr 4) leida ettevõtte palgakulu kokku ühe töötaja kohta, kes saab brutopalka 8880 kr ja netopalka 7305 kr 8880 + 27 + 2930 = 11 837 kr ÜLESANNE Kui ostude kogusumma on 3697 kr, siis leia summa käibemaksuta ja käibemaks (18 %)? LAHENDUS: Summa käibemaksuta 3697 : 1,18 = 3133,05 kr Käibemaks 18 % 3697 - 3133,05 = 563,95 kr KONTROLL: summale käibemaksuta peab lisanduma käibemaks 18 % 3133,05 + 18 % = 3697 kr
sotsiaaltoetused) Sotsiaalne turvalisus on riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil. (Sotsiaaltoetust antakse kannatavale või sotsiaalse riski olukorda sattunud inimestele, olenemata tema maksudest ja sissemaksetest. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettemakse sissemaksetest.) 10. Mille poolest erineb netopalk brutopalgast? Kuidas arvutatakse netopalka? Netopalk on see, mille saab inimene kätte ning millelt on maksud juba maha arvestatud. (tulumaks, sotsiaalmaks jne.) Neto palka arvutatamine: brutopalgast 170eur on tulumaksuvaba, ülejäänust võetakse maha 20% tulumaksu, 2% pensionikindlustusmaksu ja 1,6% töötuskindlustusmaksu. 11. Nimeta tarbija peamised õigused ja kohustused. Miks on vajalik tarbijakaitse? Õigused: · Näha kaubal juures hinda · Saada teavet müüdava kauba kohta (omadused, kasutamine, tingmärgid)
Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus tekib tööandjal? ÜLESANNE 3 Ettevõttesse. 20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused: 1) Novembris arvestati palka 1000 eurot, sotsiaalmaksu 330 eurot ja tööandja töötuskindlustus 10 eurot. 2) Novembris peeti palgast kinni töötuskindlustus 20 eurot, pensionikindlustus 20 eurot ja tulumaksu 171,36 eurot.
Esitage valemina seos x-i ja y-i vahel (ost) ning kujutage see seos graafiliselt. Mis liiki seosega on tegemist? Mida on saadud graafiku abil võimalik leida? Ülesanne 5. Eesti pere võõrustab Rootsi peret ja maksab lõuna eest kokku 56 eurot. Rootsi pereisa kuu sissetulek on 17600 SEKi ja võõrustajal 1250 EURi. Mitu protsenti kummagi pereisa sissetulekust kulus lõuna eest tasumiseks (Tavid AS müük). Ülesanne 6. Kuido töötab Eestis ehitajana ja saab 953 eurot netopalka (Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse). Kuido soovib palgapäeval kogu oma raha Tavidi kontoris välisvaluutasse vahetada. Ta soovib kätte saada kõige suurema rahasumma (arvuliselt). Millisesse valuutasse peaks Kuido oma palga vahetama ning kui suur oleks kättesaadav rahasumma uues valuutas? Kodune ülesanne Liida kokku oma sünnipäev ja -kuu (näiteks õpetajal 19
c) raha nõutav kogus suureneb d) raha nõutav kogus väheneb ÜLESANDED 31 -35. Iga õige vastus annab 2 p. Kokku 20 p. 31. Oletame, et meil on tegemist väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmede: - valitsus kulutab 10000 rahaühikut selleks, et osta leiba sõjaväe toitlustamiseks - tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 57000 RÜ - leivatööstuse omanik akumuleerib täiendavaid leivavarusid 3000 RÜ eest, maksab töölistele netopalka 50000 RÜ, tasub otseseid makse 11000 RÜ ning aktsiaomanikele dividende 2000 RÜ - küpsetusahi põles maha ja tema taastamine maksis 4000 RÜ 32. Leida: a) SKP ja SPP 70000 (57000+10000 + 3000) , 66000 (70000 4000) b) kogu - ja netoinvesteeringud 3000 , -1000 (3000 4000) c) käsutatav tulu 52000 (50000 + 2000) a) kasum, mis jääb järele pärast maksude ja dividendide tasumist -3000 (70000 4000 50000 11000 - 2000)
Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: valitsus kulutab ### rahaühikut selleks, et osta leiba sõjavä toitlustamiseks tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 60000 leivatööstuse omanik akumuleerib täiendavaid leivavarusid 6000 töölistele netopalka 60000 RÜ, tasub otseseid makse RÜ ning aktsiaomanikele dividende 3000 RÜ - küpsetusahi põles maha ja tema taastamine maksis 6000 Leida: a) SKP ja SPP – b) kogu - ja netoinvesteeringud – c) käsutatav tulu – d) kasum, mis jääb järele pärast maksude ja dividendide tasumist -
kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Ümbrikupalgaga ei kingi tööandaja töötajale tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Ümbrikupalgast võidab seega enamasti vaid tööandja, mitte töötaja. Samuti ei ole ümbrikupalga saajatel võimalik võtta laenu, sest palga saamist ei kajastata kuskil ning kui üle kantakse ainult miinimimpalk, siis sellest pangale ei piisa, et laenu anda. Kui näiteks ehitaja Mati saab 640 eurost ametlikku netopalka, ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 320 eurot ametlikku töötasu, millele antakse lisaks 320 eurot ümbrikus, on mõlema mehe sissetulekud tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 320 eurot. Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa. Kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab see laenutaotluse rahuldamise tõenäosust. Teiseks
mõõta (näiteks kõplamisel, vilja koristamisel, ehitustöödel jne) Nõuded tükipalga rakendamisel: 1. töö õige normeerimine 2. toodangu täpne arvestus 3. kvaliteedi kontroll 4. hea töökorraldus, mis väldiks tööseisakuid. Kui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi. Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto ja netopalka. BRUTOPALK e. kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. NETOPALK- on palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmakse) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. 2 NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Neto- ja brutopalk võivad üksteisest oma suuruselt oluliselt erineda. Kui maksud on kõrged nagu näiteks
*Maksukoormuse jaotumise puhul pole oluline missugusele turu osapoolele maks on suunatud. *Maksukoormuse kandjaks on see turu osapool, kelle puhul eksisteerib mitteelastne nõudlus või pakkumine Maksukiil: erinevus selel hinna vahel, mida tarbija maksab ja mida tootja saab tehingust! Kaudsete maksude puhul on liigse maksukoormuse põhjuseks käibe vähenemine, otseste maksude puhul aga inimeste valikud tööaja ja vaba aja vahel. Maksu kehtestamine alandab töötaja netopalka ja kui tööjõu pakkumine on elastne tööjõu hinna (palga suhtes), siis tööaeg väheneb ning tootja kasu vähenemine on suurem kui riigi heaoluvõit maksude näol. Peamaks: kindlasummaline maks- ei esine liigset maksukoormust. Minimaalselt väikses maksukoormuse seisukohalt väga efektiivne, kuid miinuseks on see, et väikese tuluga inimeste maksukoormus muutuks väga suureks. Regressiivne maksusüsteem – kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust
põhivahendiks referendum osalusdemokraatia demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga ostukorv tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastav kaupade ning tasuliste teenuste maksumust peegeldav näitaja palk ehk töötasu eristatakse brutopalka ehk kogupalka, mis on tegelikult välja teenitud töötasu enne maksude maksmist, ning netopalka, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab partei ehk erakond ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades passiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt abirahade maksmise näol); vt ka aktiivne tööpoliitika
arvestab juhendi abil iseseisvalt individuaalne töö Äritegevust reguleerivad ajatöö, tükitöö ja analüüs õigusaktid. Õpitavat majandustulemustelt makstava arutelud eriala reguleerivad tasu bruto- ja netopalka ning õigusaktid. ajutise töövõimetuse hüvitist Majandustegevuse registri seadus. koostab ja vormistab iseseisvalt E-õiguse allikad:
neljakuulise katseajaga Tööealine ja võimeline isik , kes tahab tööd teha, kuid ei leia seda on töötu. Et neid inimesi aidata, töötatakse välja tavaliselt tööhõivepoliitika. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel ; taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha ; saada tasuta arstiabi. Raha teenimine ja kasutamine. Enamiku eesti inimeste peamine sissetulek on palk ehk töötasu. Eristatakse bruto ja netopalka. Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. Netopalk on palk millest on mahaarvestatud maksud, mis kuuluvad ülekandmisele riigile. ( maha peetakse tulumaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustus ) . Enamikes euroopa riikides on kehtestatud miinimum palk ehk alampalk. ( 4350. bruto , 5.05,2009 seisuga ) See on tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksma.
Efektiivse maksustamise üheks ülesandeks on liigse maksukoormuse vähendamine, ehk teisiti öeldes, selliste maksude kehtestamine, mis ei muudaks inimeste majandusliku tegevuse mahtu. Liigset maksukoormust esineb nii käibmaksu kui tulumaksu puhul, kuigi selle avaldumise viis on erinev. Kaudsete maksude puhul on liigse maksukoormuse põhjuseks käibe vähenemine, otseste maksude puhul aga inimeste valikud tööaja ja vaba aja vahel. Maksu kehtestamine alandab töötaja netopalka ja kui tööjõu pakkumine on elastne tööjõu hinna (palga suhtes), siis tööaeg väheneb ning tootjakasu vähenemine on suurem kui riigi heaoluvõit maksude näol. Liigset maksukoormust ei esine kindlasummaliste maksude, näiteks peamaksu, puhul. Nii et maksustamise efektiivuse seisukohast minimalse liigse maksukoormuse mõttes oleks peamaks väga efektiivne. Samas on sellel teisi puudusi, näiteks kujuneks moodsate ühiskondade avalike teenuste
annaabi.ee 
