ÖKONOOMIKA ÜLESANDED 1: MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID TURUMEHHANISM 1 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest: 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad............ 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ............ 2 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. : 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm. ..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm....
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
ARVESTUSTEST 2.1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse ...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbitava Pepsi nõu...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
mõjutada turuhindu Sisenemis puuduvad puuduvad osalised kõrged barjäärid Toodangu tüüp ühetaoline väikeste ühetaoline spetsiifiline erinevustega Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas toota ja kellele jagada? Täielik konkurents: Diskrimineeriv Monopolistlik VALITSUS hind on madal ja
02.2014 SEGAMAJANDUS Puhtal kujul turumajandust või puhtal kujul käsumajandust reaalselt ei eksisteeri. Kõigi ühiskondade puhul on tegemist segamajandustega, kus on esindatud erinevate ,,puhaste" majandussüsteemide elemente. Ressursid eraomandis Käsumajandus Turumajandus Ressursid valitsuse käes Riigi asukoht skaalal võib ajas muutuda. JÄTKUSUUTLIKKUS Turumehhanism tekitab küsimusi seoses sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Hinnad signaaliks, seega rikastel suurem sõnaõigus. Mis on aga jätkusuutlik? Äriline efektiivsus + üldsuse huvid kaitstud + loodus kaitstud elamis- Sotsiaalsed kõlblikkus huvid õiglus Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus elujõulisus
mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid/tulusid. Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga. Välismõjude korral: MCühiskond MCera või MBühiskond MBera "Negatiivsete välismõjude puhul: MC a + MD j = MR a kus MC a ja MR a on agendi a (era)piirtulu ja (era)piirkulu ning MD j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on ressursside paigutusel probleemiks, et arvestatakse ainult erapiirtuluga". (A.Purju, R.Soosaar 2002) Ühe võimalusena saab kasutada ka subsiidiume. Kuna subsiidiumide vorme on palju, siis siinkohal
eelduseks, mille kohaselt kogutoodang kujuneb nõudluse järgi, see tähendab et pakkujad toodavad nii palju kui antud hinnatasemel nõutakse. Mida tähendab olla keinsist? Kõigepealt kaks põhilist arusaama: 1. turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni; 2. valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada. Neokeinslased majandus kaldub ebastabiilsusele ja valitsuse sekkumine on sageli vajalik. Enim häirib töötus. Usuvad siiski, et lõpuks suudab ka turumehhanism end ise langusperioodist välja korrigeerida. Majanduspoliitiliseks lahenduseks pakuvad ekspansiivset eelarve- ja finantspoliitikat. Postkeinslased arvavad, et majandus on põhiliselt ebastabiilne ja tendents isekorrigeerumisele puudub. Nad leiavad, et tänapäeva majanduses domineerivad ametiühingud ja suured korporatsioonid ning pakuvad välja, et valitsus peab kasutama demokraatlikku planeerimist ja tulupoliitikat ning fiskaal- ja rahapoliitikat.
· defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile. 4 Konkurents (lad. konkurro põrkuma) - on turumajanduse osapoolte vaheline rivaliteet kaupade soodsamate tootmise, ostmise ja müümise tingimuste pärast
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid.
astme h-diskr: (eri portsjonid erihinnaga); c) 3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale). Monopoli positiivsed jooned: 1. Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem); 2. Kulude kokkuhoid (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks); 3. Innovatsioonid ja uued tooted. Konkurentsipoliitika Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9 keelatakse moodustada monopole nõutakse monopolide lõhkumist
b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb
c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale Et nõudluskõverat konstrueerida,peavad kõik nõudluse mõjurid(v
● turumajanduseks; ● segamajanduseks. Tavamajandus on kõige vanem ja algelisem majandussüsteem. Majanduslikele küsimustele leiti vastused hõimkonna tasandil. Käsu ehk plaanimajanduse aluseks on majanduslikele küsimustele vastuste leidmine ühe keskse institutsiooni (riigi )poolt. Turumajanduse aluseks on eraomandus. Tootlikud ressursid kuuluvad erasektorile. Segamajandus on majandussüsteem mis ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. Turumehhanism Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel Turud jaotakse: Ø tootmistegurite turg – kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) Ø hüviste turg – kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul
287 management team juhatus 288 manufacturer tootja 289 manufacturing tootmine 290 manufacturing process tootmisprotsess 291 margin piir, määr 292 marginal costs piirkulud 293 market capitalization turuväärtus 294 market failure turutõrked 295 market forces turumehhanism 296 market penetration turu hõlvamine 297 market research turu-uuring 298 market share turuosa 299 marketing turustamine, turundus 300 marketing activity turundustegevus 301 marketing mix turundusmeetmestik 302 mean deviation keskmine hälve 303 mediator vahendaja
pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15. ,,Nähtamatu käe" termini võttis esimest korda kasutuseleSoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on ,,Rahvaste rikkus". Tõene Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6
b) Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud c) Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem d) Rahvamajanduse koguprodukt kasvas 2,5%? 13. Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu. a) Õige b) vale 14. Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism a) Õige b)vale 15. Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt a) Õige b)vale 16. Majandusteadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks, milleks on rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus a) Õige b) vale 17. Makroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt.
pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutuseleŠoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6
Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4
varem nende hindu kunstlikult madalal tasemel, mistõttu nõudmine pidevalt ületas pakkumist. Veel võisid mõju avaldada riiklike kasuandjate poolt tekitatud moonutused ja puudused majanduses. Ning mida enam on rahval üleminekuajal raha käes (kuna seni polnud suurt midagi osta), seda raskem on inflatsioonikoorem. Ometi, kui see paratamatu inflatsioonipuhang üle elada, tasub see end lõppkokkuvõttes ara. Ainult ilma riigi poolt tõkestamata saab pakkumisenõudluse turumehhanism toole hakata. Kõrged hinnad annavad märku suuremast nõudlusest, ning sellele järgneb ehkki esialgu aeglaselt ja visalt suurem tootmine. Rahva raha võib olla osaliselt kaotanud ostujõu, kuid allesjäänu eest võivad tarbijad hakata ostma kaupu, mida üha rohkem müügile tuleb. Pakkumise kasvades hinnad stabiliseeruvad. Ka järjekorrad hakkavad kaduma, kui tarbija näeb, et aina rohkem erinevaid kaupu pidevalt müügil on.
b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10
c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid; c) avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a) riiklik innovatsioonisüsteem; b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c) tehniline ja majanduslik haridus. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on a) üldise heaolu maksimeerimine; b)sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine; c) ekspordi suurendamine. 118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi a) vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus; b)suveräänsus, kõrge elatustase; c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv. 119
eesmärgiks a)liberaalne ideoloogia; b)rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c)sotsialistlik ideoloogia. 110.Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a)konservatiivne ideoloogia; b)fašistlik ideoloogia; c)liberaalne ideoloogia. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud; c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt. 80.Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed;
3 Konkurents 3. Konk rents hoiab hinnad tootmiskuludele tootmisk l dele lähedal. lähedal 4. Riik ei sekku majandusse. Kuidas saab riik majandusse sekkuda? 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Uusklassitsistlik majandusteooria 1. Turumehhanism on piisavalt Tasakaalu korral nõudlus tugev et saada üle välistest tugev, võrdub pakkumisega ja vapustustest ja viia majandus muutus pole vaja. kiiresti üldisesse tasakaalu. 2. Majanduses on alati olemas Eeldus kehtib ka asendusvõimalused, d õi l d mille ill tööjõu ööjõ kkohta.
Esialgne jõukus tuleb ümber jaotada ja edasine jätta turumehhanismi hooleks. Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism. 5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. Avalikud kaubad on näiteks riigikaitse, seadusandlus, maksusüsteem ja teadus. Majakas (kõik saavad selle valguse järgi orienteeruda) Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist omadust: • Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks • Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi sama kaupa tarbida
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.........................................................
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta
kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks turumajandus majandussüsteem, kus hüviste müüjate ja ostjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse suhe ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kaubavaliku turg ehk turumehhanism hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad tööjõud tööealine (vanuses 1574) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud jaguneb töötajateks ehk hõivatuteks ja töötuteks
3) säästu ja investeeringute sarnasus säästuakt on ühtlasi ka investeering, sest ükski inimene ei taha teostada säästu, kui sellest pole kasu 4) hindade paindlikkus see ongi üks turuseadusi st, et hinnad on küllaltki tundlikud maj.tegevuse kõikumistele; hinnad reageerivad tihti kiiremini kui kaupadae kogused Turg Tööjaotus eeldab vahetust. Neid tarbeesemeid, mida ise ei toodeta, saadakse vahetuse teel. Turumehhanism lahendabki paljud küsimused väga lihtsalt sobitades kokku miljonite majapidamiste ja ettevõtete tegevuse. Turg eksisteeribki vabal vahetusel, kus müüjad ja ostjad on seotud turgude kaudu. Turuga on tegemist siis, kui ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Siinjuures ei pea ostja ja müüja alati füüsiliselt kokku saama. Turg ongi siis mehhanism, mis kindlustab kauba ühtlase jaotuse riigis, tänapäeval ka teatud regioonis ja isegi kogu maailmas
suurusest 2. turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind, mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega. 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid, miski ei takista turule tulemast ega sealt lahkumast 4. kõikidel tarbijatel ja müüjatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon turul toimiva kohta Turutõrked - turumehhanism ei taga Pareto- efektiivset ressursside paigutust: d) konkurentsitõrked - Selleks, et turg toimiks, peab valitsema konkurents. Konkurentsi puudus võib olla tingitud sellest, et turule on raske siseneda. e) avalikud kaubad - Tegelikus elus on kaupu, millel ei teki turuhinda. See on põhjuseks miks mõnda kaupa kas turg ei taha üldse toota või toodab nende kaupade eriliste omaduste tõttu ebapiisaval hulgal.
· Moraalirisk: omavastutuse puudumine muudab tarbija lohakaks ja kahjustab müüjat. · Signaliseerimine: kulutused kauba selliste omaduste loomiseks, mis kvaliteeti tegelikult ei suurenda. Välismõju Tarbimise välismõju: ühe majandussubjekti tarbi-mise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest. Tootmise välismõju: teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmis- tulemustele. Välismõjude olemasolul ei vii turumehhanism Pareto-efektiivse ressursside kasutamiseni jaotuse korraldamisse peab sekkuma riiklike regulatsioonidega. Avalikud hüvised Avalike hüviste tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. Avaliku hüvise tunnused: · on kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses vabalt saadaval; · ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest:
Lisaks tööpuudusele võib turu vaba toimimine tuua kaasa ka üldise hinnataseme tõusu. Palgatõusust ei ole ju mingisugust kasu kui samaaegselt palkadega tõusevad ka hinnad. Hindade tõustes saavad ressursside omanikud järjest rikkamaks ja need kes peavad maksma ressursside kasutamise eest jäävad järjest vaesemaks. Seega on majanduse stabiilse arengu tagamisel oluline valitsusepoolne tegevus tööpuuduse vähendamiseks ning stabiilse hinnataseme säilitamiseks. Isegi kui turumehhanism tagab piisavalt hüviseid ei tähenda see veel seda, et kõik ühiskonna liikmed neid hüviseid omandada saaksid. Kes konkurentsis paremini läbi löövad, saavad ka suurema osa sissetulekutest endale. Selline jaotus ei ole aga ühiskonna silmis soovitav. Sellisel juhul ei piisa kui sissetulekute jaotus jääks vaid turu otsustada ning tekkib vajadus sissetulekute ümberjaotamiseks. Optimaalsema sissetulekute
Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
tasakaaluteooria. Turufundamentalism (laissez faire) on süüdi selles, et globaalne kapitalistlik süsteem on muutunud ebapüsivaks ja ebakindlaks. Turufundamentalism tõlgendab turgude toimimise põhimõtet valesti (näiteks finantsturgudele on loomupärane ebastabiilsus, seega ei kehti tasakaaluteooria). Vajakajäämine turuvälises sektoris poliitika pankrotistumine ja kõlbeliste väärtuste lahtumine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Turumehhanism, samuti nagu iga teine inimtegevuse vorm on loomult vigane. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Poliitilise ja ühiskonnaelu põhiüksuseks on endiselt rahvusriik. · Kapitalismis on eesmärgiks jõukus ja arvestusühikuks on raha. · Demokraatias on eesmärgiks poliitiline võim ja arvestusühikuks on kodanike hääled. · Üldine eesmärk: demokraatlike riikide ülemaailmne liit, kes teevad koostööd
16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist. 43 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: Vastused: a) plaanimajanduse korüfeed; b) Keynesi K i koolkonna k lk majandusteadlased;
Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a. 10% - ni b. 15% - ni c. 20%- ni d. 25%- ni e. 30%- ni Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. keynsliku koolkonna esindajad c. marksistliku koolkonna esindajad d. varimajanduse tegelased “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. plaanimajanduse korüfeed c. Keynesi koolkonna majandusteadlased d. monetaristid Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: a
telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
Suured ettevõtted võivad kontrollida turgu ja vähendada konkurentsi mitmel erineval moel. Kui üks ettevõte ostab ära teise või kui ettevõtted ühinevad saavutatakse samuti suurem turujõud. Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud. 8.5. Konkurentsipoliitika Hinnates erinevaid turustruktuure selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas toota ja kellele jagada. Ideaalsetes tingimustes jõuab turg parima lahenduseni. Sellise ideaalse turu toimimiseks peavad kõik tootjad olema täielikult konkureerivad. Inimestel peab olema täielik informatsioon hindadest, tootmiskuludest ja maitseeelistustest ning hinnad peavad väljendama kõiki kulusid. Tegelikkuses tuleb sellist ideaalset olukorda harva ette
Riik peaks olema nendes valdkondades toetava iseloomuga, aga erasektor peab samuti vahendeid eraldama. Erasektoris tegutseva majandusagendi eesmärgiks on toodetud kaup turul maha müüa ja saadud raha kasutada uute kaupade tootmiseks ja saada kasumit - aluseks on kasum. 26 Tarbida saavad ainult need, kes on maksnud kauba eest, teiste puhul on tarbimine välistatud. Avaliku sektori vajadus - kuna turumehhanism ei rakendu. Turumehhanism ei ole teatud olukordades efektiivne, kuna ei ole tegemist täieliku konkurentsi turgudega. Tavaliselt tuuakse välja 6 sellist olukorda. Neid nimetatakse turutõrgeteks ja nende olemasolu tõttu reaalses majanduselus peabki valitsus sekkuma ja tegutsema. Turutõrked on järgmised: 1.konkurentstõrked; 2.välismõjud; 3.puudulikud turud; 4.infotõrked; 5.avalikud kaubad: 6.tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus. 3
Positiivne välismõju – üks ettevõte/indiviid võimaldab teisele kasu ilma selle eest tasu saamata. Tarbimisega seotud välismõjud: mingi hüve tarbimisel tekitatakse teistele kasusid või kahjusid, aga seda ei võeta tarbimisotsuses arvesse. Tootmisega seotud välismõjud: mingi hüve tootmisega tekitatakse teistele kasu või kahju, aga seda ei võeta tootmisotsustes arvesse. Turul kujunenud tasakaal on Pareto efektiivne, kui ühiskondlik piirkulu = piirtulu. Turumehhanism suudab selle tagada, kui erapiirkulu = ühiskondlik piirkulu ja kui erapiirkasu = ühiskondlik piirkasu. Miks välismõjud põhjustavad ebaefektiivsust? Tehes otsust, kui palju toota või tarbida, võtavad indiviidid ja firmad arvesse vaid oma kulusid ja kasusid (erapiirkulusid ja –kasusid), aga mitte ühiskondlikke kulusid või kasusid. Roosa kolmnurk – on toodetud rohkem, kui majanduslikult efektiivne oleks. Tootmiskulud on suuremad, kui kasu, mis sellest saadakse
Parem las istub töö juures või toodab mitte kellelegi vajalikke asju Kapitalism - kasumi saamise eesmärk ei lase kellelgi tööl niisama istuda. Majandusteaduste tundmine võimaldab konstrueerida majandusmehhanismid, mis maksimeerivad kasumi. Majandusmehhanism toimib positiivsete ja negatiivsete stiimulite kaudu. Sotsialism võtab ära nii positiivsete kui negatiivsete stiimulite rakendamise võimalused. Turumajanduses on hinnad signaaliks mida osta, mida toota. Turumehhanism viib tasakaaluhinnani - see on ühiskonna suhtes kõige efektiivsema hinnani. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud süsteemi vahekord, st. vabaturu mehhanismi piiramise määr, jääb aktuaalseks alati kuna riigi sekkumiseta ei ole võimalik vältida konflikte: · on ressursse millega eraomand ei saa hakkama · on vaja tagada mittetoimetulejate kaitse
tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik; · Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik · Kaubavahetusest tõuseb tulu: majapidamise näide; · Spetsialiseerumine VI Turumehhanism: head ja vead · Plaanimajandus valitsus otsustas kuidas ja mida toota; valitsus organiseeris majanduslikku tegevust eesmärgiga suurendada majanduse heaolu. · Turumajandus majandus kus ressursse jaotatakse läbi ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste kauba- ja teenuse turgudel. · Adam Smith 1776 ja "nähtamatu käsi" · Riigi vahelesekkumise tulemused (maksud, hindade kontroll: rendi piirmäär) VII Riigi roll
seega ei saa piirtulu võrdsustada hinnaga nagu konkurentsi korral. Piirtulu sõltub nüüd toodetavast ja müüdavast kogusest. Toodangumahtu on otstarbekas suurendada seni, kuni viimasest tooteühikust saadav piirtulu katab selle tootmiseks vajaliku piirkulu (MR=MC) Tarbimise ja tootmise välismõjud ühe majandussubjekti tarbimise/tootmise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest. See võib olla positiivne või negatiivne. Välismõjude olemasolu korral ei vii turumehhanism Pareto-efektiivse ressursside kasutamiseni. Välismõjude olemasolul tuleb kasutada lisaks turukonkurentsile ühiskondlikke institutsioone, nagu seadusandlus ja avalik võim, et tagada efektiivne ressursside kasutamine nind heaolu jaotus. Eriti aktuaalne on välismõjude probleem, kui ühe toote valmistamise kõrvalsaadusena tekib kahjulik produkt või põhitootest erineva nõudlusega hüvis. Avalik hüvis tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. On kõigi
nafta hinna kujunemisele. Suured ettevõtted võivad kontrollida turgu ja vähendada konkurentsi mitmel erineval moel. Kui üks ettevõte ostab ära teise või kui ettevõtted ühinevad saavutatakse samuti suurem turujõud. Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud. 9.6. Konkurentsipoliitika Hinnates erinevaid turustruktuure selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas toota ja kellele jagada. Ideaalsetes tingimustes jõuab turg parima lahenduseni. Sellise ideaalse turu toimimiseks peavad kõik tootjad olema täielikult konkureerivad. Inimestel peab olema täielik informatsioon hindadest, tootmiskuludest ja maitseeelistustest ning hinnad peavad väljendama kõiki kulusid. Tegelikkuses tuleb sellist ideaalset olukorda harva ette
16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 17. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: Vastused: a) plaanimajanduse korüfeed; b) Keynesi K i koolkonna k lk majandusteadlased;
Kui need kaks väidet on õiged, tähendab see seda, et ressursside paigutus ei ole efektiivne; järelikult eksisteerivad turutõrked. Kui turgudel ei õnnestu ressursse efektiivselt paigutada, siis avaliku sektori sekkumine pakub alternatiivseid institutsionaalseid rakendusi. Loodusvarad ja turg Turud ei saa mõjutada nende ressursside efektiivset paigutamist, millel turg puudub. Mitmetele keskkonnaressurssidele ei rakendu turumehhanism. Näidetena võib tuua atmosfääri, veeressurssid, looduse. Regulatsioonide puudumisel ei ole ka saastamine turu subjekt. 83 Mõnede keskkonnaressurssidega siiski ka kaubeldakse. Enamik mineraale on eraomandis ja kui neid kaevandatakse, siis nendega ka kaubeldakse turul. Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida
inimeste erinevate võimed ja diskrimineerimine tööturul. Juhul kui sissetulekute ja jõukuse jaotust peetakse turuhäireks, siis võib riik asuda seda ümber jagama. Põhimõtteliselt on siin kaks võimalust. Esiteks tasakaaluhinnast erinevate maksimum- ja miinimumhindade kehtestamisega ja teiseks ühtedelt inimestelt sissetulekute äravõtmises ja teistele andmises (astmeline tulumaks). Viimase variandi puuduseks on, et see muudab neid stiimuleid, mida turumehhanism pakub ja muudab keerulisemaks maksude kogumise. Analüüsides sissetuleku jaotumist ühiskonnas võetakse sageli vaatlusaluseks leibkond, milleks on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm. Üldiselt jaguneb sissetulek erinevate leibkondade vahel küllalt ebaühtlaselt. Tavaliselt kasutatakse sissetulekute jaotuse graafiliseks kajastamiseks Lorenzi kõverat. Selle koostamiseks järjestatakse vaatlusalused sissetulekud suuremast kuni kõige väiksemani ja jagatakse
muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 1.6.5. Sotsiaalse valiku teooria Sotsiaalse valiku teoorias eristatakse nelja põhilist sotsiaalse valiku mehhanismi. Need on turg, poliitika, bürokraatia ja assotsiatsioonid. Igal neist on ressursside jaotamise seisukohalt vaadatuna oma eelised ja puudused. Turumehhanism paigutab ressursid vastavalt tarbija individuaalsetele eelistustele, millest annab tootjale informatsiooni vabalt kujunev kauba (teenuse) hind. Turuhind on mehhanism, mis tasakaalustab vajadused ja võimalused, nõudmise ja pakkumise. Tarbija, kes ei suuda maksta turuhinda, lülitatakse tarbimisest välja. Tootja, kelle tootmiskulud ületavad turuhin- na, läheb pankrotti. Turumehhanismi puuduseks on aga turu võimetus
annaabi.ee 
