Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus (0)

ÜHISKONNA SIDUSUS
ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ
1.Ühiskond
ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism .
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit
- Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
- Teine ehk erasektor (eraettevõtted)
- Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
AVALIK SEKTOR – üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.
Avaliku sektori tuumaks on riik – institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Avaliku sektori põhiülesanded:
*haldus – avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid ( sotsiaalkindlustusamet , maksuamet )
*valitsemine
ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR – üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi ( täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus.
MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR – üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.
Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond on ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitsemine või teenida kasumit. Kodanikuühiskond on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Seal pole palju kohtustusi, reegleid ning norme.
Kodanikualgatuslikud organisatsioonid:
- mittetulundusühingud (MTÜ) - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus
- sihtasutused (SA)
- seltsingud. – mitteformaalse ühendused, mida ei registeerita
Näited:
aktsiaselts – era
oü- era
ametiühing – mittetul.
kutseliidud – mittetul.
avalikuõiguslik (Tartu Ülikool, ERR) –avalik
erakonnad – mittetul.
korteriühistus – mittetul.
koor/klubi – mittetul.
2. Erasektori ja riigi suhted.
Avalik sektor ja erasektor on omavahel seotud. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise , keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub ka erasektori majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda mase ja jaotada tulu, planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Riik sekkub erasektori majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada rikkust ringi, planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel on mitmekesised . Riik kehtestab seadused või reegleid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Riik toodab valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida nende kaupade ja teenuste müügilt kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni.
Majanduspoliitika eesmärgid:
- kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
- hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga
- kõrge ja püsiv majanduskasv
- õiglane sissetulekute jaotus.
Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika.
3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused
Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus – seaduslikkuse järelevalve institutsioon . Arvati, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvituseni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on iseloomulikud veel mitmed järelevalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll , inspektsioonid jne.
EESTI VABARIIGI 7 PÕHISEADUSLIKKU INSTITUTSIOONI.
1) RIIGIKOGU - millele kuulub seadusandlik võim
2) RIIGIPEA – president Toomas-Hendrik Ilves
3) VALITSUSELE kuulub täidesaatev võim
4) KOHUS – mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus.
5) EESTI PANK – on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel
6) RIIGIKONTROLL – kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist.
7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4)
RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED:
- neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
- nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
- nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest
- nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5))
RIIK – võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.
RIIGI TUNNUSED:
- riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
- riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad
- riik omab kontrolli kindla territooriumi üle
- riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
RIIGIVÕIMULE AINUOMASEID TUNNUSED:
1) ainuõigus kehtestada seaduseid ja kontrollida nende täitmist
2) ainuõigus koguda makse ja otsustada nende tulu kasutamise üle
3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
4) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
5) on üks kekspunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
6.)riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele
Riigivõim on õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim (hierarhia, otsuste ülimuslikkuse hierarhia jm.).
6.Riigivõimu komponendid
RIIGIVÕIMU KOMPONENDID:
- spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud).
- inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia).
- kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
7.Sotsiaalne tõrjutus. (Põhjused)
SOTSIAALNE TÕRJUTUS – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus.
SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PÕHJUSED:
- töötus
- erivajadus või kuulumine vähemusrühma. (See võimendab ka majanduslikku tõrjutust)
- piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. (Kaugetel äärealadel, kus asutus on hõre ja ettevõtlus nõrk, on ka inimeste sissetulekud ning läbikäimisvõimalused viletsamad).
MEETODID, MIDA KOV/RIIK SAAKS KASUTADA SOTSIAALSE KAASATUSE SUURENDAMISEKS ?
- tööstuse vähendamiseks uute programmide loomine, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada ka tööotsijate konkurentsivõimet. Näiteks korraldada ümberõpet ning täiendkoolitust. Mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste (noored, väikelaste emad, puuetega inimesed) töölevõtmisest.
- erivajaduse või vähemusrühma kuulumise korral kehtesta õigusnormid (nt naised ja mehed saavad samaväärse töö eest võrdset palka; riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt immigranttöölistega). Nende muutmiseks ei piisa ainult seadustest , muutuma peavad ka väärtushoiakud ja avalik mõtteviis.
- piirkondliku tulu- ning infrastruktuuri erisuse vähendamiseks luua moodsaid sidevahendeid ning tuleks parandada/arendada riiklikke toetusprogramme.
8. Ühiskonna sidusus
ÜHISKONNA SIDUSUS – ühiskondliku kihistumise , ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine.
KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3)
- kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine
- võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks
- hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine
9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid.
Heaoluühiskonna mudelid:
- Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolurežiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse – naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere.
- Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus , s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest . Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus - ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud . Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi.
- Liberaalne heaolumudel ( Austraalia , Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus.
10. Miks on tugevate traditsioonidega ühiskonnad vähem mobiilsed kui noored ja tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnad?
Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa), sest ühiskonnad, mis keskenduvad traditsiooni säilitamisele on vähem avatud ning ühiskonna arenguvõime on tunduvalt aeglasem .
11. Võrrelge hierarhilise ja võrgustikuvalitsemise toimimist ühiskonnas.
a.) olulisemad erinevused: Hierarhias alluvad alluvad alluvad ülemustele.. Võrgustikuvalitsemises on osalejate suhe võrdne ehk ei ole ülemuste ja alluvate suhet. Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum
b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral
c.) tooge kolm võrgustiku näidet: KOV ümarlaud, rahvusvähemuste ümarlaud, regionaalarengu ümarlaud
12.Poliitilised ideoloogiad (Liberaalide, konservatiivide, sotsiaaldemokraatide peamised seisukohad).
IDEOLOOGIA – on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
POLIITIINE IDEOLOOGIA – maailmavaade, korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi.
Poliitiliste ideoloogiatele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid., kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ning võrdsuse küsimusi.
POLIITLINE IDEOLOOGIA TUNNUSED:
- on seotud võimu ja valitsemise küsimustega
- esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi ja peab seda ainuõigeks
- tänapäeval tuginevad kõik parteid, samuti enamik ühiskonnaliikumisi mingile ideoloogiale, on nende tegevuse lähtealus
- asub alati mingil kindlal positsioonil, pole kunagi neutraalne ( ühte pooldab, teist taunib)
- täidab kahte funktsiooni:
a.) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale – õigustab ja mõistab hukka
b.) loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks
Ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas on vasakpoolsed.
LIBERALISM – parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.
Põhiseisukohad:
- ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Üksikisik on olulisem kui kollektiiv või riik tervikuna . Inimõigused, humanism, sallivus
- usuti mõistuse ja teadmiste kõikvõimsusesse – valitsejad ei peaks vanadest traditsioonidest kinni hoidma, ühiskonda tuleb julgelt reformida.
- majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgu, riikliku regulatsiooni minimaalsus (kõrged maksud ja rohked seadused pärsivad ettevõtluse arengut)
- sotsiaalsed nõudmised – seotud tihedalt majanduspoliitikaga. Rahva heaolu tagamisel lähtutakse vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest.
- pole õiglane ’’ karistada ’’ rikkaid ja edukaid kõrgete maksudega
- inimesele enesele peab jääma võimalus otsustada, kuidas ta kulutab teenitud raha( toidule, lõbustustele või haridusele, pensioni kindlustamisele)
- riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed
- avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond
- internatsionalistid, kosmopoliidid – pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon)
KONSERVATISM – parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist.
Põhiseisukohad:
- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile.
- pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme
- peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid
kollektiiv (rahvus, kogukond , suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik
- pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel
- majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
- kaitstakse eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.
- esmatähtsad on traditsioonilised kooslused – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandjate roll
- - riik tegeleb pigem füüsilise turvalisus tagamise kui sotsiaalse turvalisuse.
SOTSIALISM – vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele.
Põhiseisukohad:
- keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile, st.
- ühiskond peab tagama igale oma liikmele võimaluse saada haridust, omandada elukutset, leida tööd, edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi ühiskonna pakutud väljavaateid suudab realiseerida
- majanduses pooldatakse segamajandust
- majandust reguleerib valitsus, maksusüsteemi abil
- suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse (progresseeruv maksumäär) - see kasutatkse ära sotsiaalsfääris
- riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme
- sotsiaalpoliitikasfääri sees samuti pooldatakse võrdsuse ideed – odavaid haridus -, meditsiiniteenuseid ja abirahasid võivad taotleda kõik (rikkad, vaesed, põliselanikud, immigrandid);
13.Mõisted
ühiskonna sidusus – ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine.
parempoolsus - termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele
sotsiaalne sidusus – on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsuse ning liikmete võrdsus ja heaolu.
sotsiaalne grupp - inimeste ühendus, milles kaks või rohkem inimesi tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel. Sotsiaalset gruppi esristab inimkogumikust: *ühine suhtlemisvõrgustik *jagatud identiteet *ühised eesmärgid *määratletav grupi struktuur * määratletav ühine ajalugu
positiivne heaolu - tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
sotsiaalne mobiilsus – inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis
a.)horisontaalne - liikumine nende gruppide pinnal,mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal,näiteks usu vahetamine, maalt linna, ühest majandusharust teise jm
b.) vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele .
mittetulundusühing - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
saavutatud e. omandatud staatus – teatud positsiooni saavutamine ühiskonnas, mille inimene on saanud teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusel.
sotsiaalne kodakondsus – Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule.
avalik haldus – poliitiliste otsuste igapäeva ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt
uusvasakpoolsus - on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna ‘’mängureeglid’’ ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist.
võim - isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine .
vasakpoolsus – termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism , sotsialism, sotsiaaldemokraatia jakommunism.
Ääremaastumine – osa territooriumi vaesumine ja sealt elanike liikumine suurde linna kodu- või välismaal.
Sotsialism – vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele.
Konservatism – parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist.
Liberalism – parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.
Ideoloogia – on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Poliitiline ideoloogia – maailmavaade, korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi.
Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus
Riik – võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.
Mittetulundussektor e kolmas sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.
Erasektor e tulundussektor– üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Avalik sektor – üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.
14. Miks on tegev kodanikuühiskond demokraatia seisukohalt oluline?
- see kaitseb riigi liigse sekkumise eest
- kaasab kodanikke rohkem sest kodanikuühiskonna kaudu saavad kodanikud esitada oma huve ja nõudmisi valitsusele
15. Sektorite peamised ülesanded ühiskonnas?
avalik sektor - rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine
erasektor – kõrge tööhõive tagamine, kaupade ja teenuste pakkumine, mõjutab riigi majandust
kolmas sektor – kodanike kaasamine poliitikasse ja riigi valitsemisesse,