Ühiskonnaõpetus 1, 2 ja 3 peatükk (kõige olulisem) (0)

1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt )
nüüdisühiskond – tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine
Indusstriaal ehk tööstusühiskond – tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives
postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond – tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas , mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur
infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil
teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond – kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge
heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
Heaoluriigi olemus ja ülesanded

• Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse.
  

• Heaolu riik täidab niisiis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele
  

( seadusloome, õiguskord, riigikaitse ) ka sotsiaalseid ülesandeid ning .... reguleerib majandust.

• Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
  

• Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist.
  

• Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust ….a) ressursside ülekandmine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
  

polüarhia – kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
jätkusuutlik areng – arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted

• Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele .
  
• Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
  
• Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale.
  
• Keskkond: keskkonnakaitse .
  
• Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile.
  
• Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
  
• Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine.
  
• Ressursid : lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel
  

2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka
avalik sektor ehk esimene sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine
RIIGI TUNNUSED NB!

• Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu
  
• Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
  
• Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
  
• Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
  

Kohus – seaduslikkuse järelevalve institutsioon
igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused.

• Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
  
• Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
  
• Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
  
• Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud ( avalikud teenistujad )
  

erasektor ehk tulundussektor – üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.
Erasektori ja riigi suhted
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevus lubade, kauplemise , keskkonna hoiu või muude küsimuste kohta.
_______________________________________________________________________
kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond , mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid , ühendused ja liikumised
mittetulundussektor ehk kolmas sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid
Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ?

Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid

Aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme

Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti
Selle aluseks on inimeste enda peale hakkamine ja algatus , mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida ( täpsemini-kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid
alamklass – inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
keskklass – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks
( sinikraed – C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta)
________________________________________________________________________
Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass )
Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused )
sotsiaalne roll – sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
rollikonflikt – olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele
Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest.
Inimgruppide eristumise alused

• Varanduslikud
  
• Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
  
• Rahvuslikud
  
• Ideoloogilised , sh usulised
  

Võimu olemus ja võimu ressursid
Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber . Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital , teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile ( maa, raha, kinnisvara ) tähtsaks kujunenud ka inimkapital ( teadmised-oskused ) ja sotsiaalne kapital ( suhted, usaldus, ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
NB!
kolmas tee – Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted
Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu
Heaolu saavutamine sõltub inimese ja riigi ühistegevusest. Kui 1980. aastal suurenes mitmetes heaoluriikides töötus ja sellest tulenevalt ka vaeste osakaal, hakkas kostma väiteid, et heaoluriik on ise need hädad põhjustanud. Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida. See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.
Lahendati, nii et :

• pensionile lisandus kohustuslik kogumispension,
  
• töötu abiraha saamiseks on omad tingimused
  
• tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht
  
• lühendatud abiraha maksmise kestust.
  

Sotsioloog Anthony Giddens , kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu pole ainult majanduslik vaid ka psühholoogiline. Näiteks võib töötu saada nõustamisel olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi nimetatakse Giddens positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
3 Kodanikud, huvid ja demokraatia
vabad valimised – demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu
Valimiste funktsioon

• tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine.
  
• vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
  
• hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega.
  

______________________________________________________________________
partei ehk erakond – ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
_______________________________________________________________________
________________________________________________________________________