Ühiskonnaõpetuse mõisted (0)

Ühiskonnaõpetuse mõisted
absoluutne häälteenamus – valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust
absoluutne vaesus – olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks
aktiivne tööpoliitika – tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika
Amnesty International – rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades
Amsterdami leping – leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat
asotsiaal – ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik
apoliitiline – poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev
asüülitaotleja – varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis
avalik haldus – poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt
avatud ühiskond – ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid
deflatsioon – raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine
diskrimineerimine - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist
dividend – aktsionärile makstav perioodiline osanikutulu, kasumiosa
dumping – toote või teenuse müümine alla siseturuhinna, eesmärgiks turu laiendamine
e-riik – riigiasutuste ja õigusaktide süsteemi kajastamine internetis, mis võimaldab ametnike, samuti kodanike ja ametnike kiiret ja mitmekesist suhtlust
eelarvepoliitika – eelarve koostamise üldised põhimõtted
ekspordihinnaindeks ( EXHI ) – hinnaindeks, mis iseloomustab muutusi eksportkaupade hindades, kasutatakse inflatsioonimäära hindamisel
elatusmiinimum – elatustase, millest allpool on inimväärne toimetulek ohustatud
elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul keskmiselt kulutatav summa
emissioon - paberraha, pangatähtede või väärtpaberite ringlusse laskmine
erahüvis – eraviisil turu vahendusel pakutav kaup
esindusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vabalt valitud esindajate ja esinduskogude kaudu
Euroopa Liidu lähimuspõhimõte – kõige tõhusama sekkumis- ja otsustustasandi rakendamine iga meetme kasutamisel Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil
fiskaalpoliitika – majanduspoliitika , mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu
G-8 – maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa
haldussuutlikkus – otstarbekohane valitsemine
heitunu – pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu
häälte ülekandmise põhimõte – valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas
identiteet – ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus
indikatiivne ostukorv – näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks
inflatsioon – raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine
inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga
inimarenguindeks – suhtarv , mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga, kirjaoskus ja SKP ühe inimese kohta
intress – panga makstav tasu hoiustajale või laenaja makstav tasu õiguse eest kasutada raha; laenu või hoiuse kasvuprotsent
kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milles hinnatakse otsuse õiguspärasust
kautsjon – rahaline tagatis valimiste ajal ja kohtupraktikas. Riigikogu liikmeks kandideerijal pool Riigikogu liikme kuupalgast
koalitsioonileping – parteide kokkulepe ühiste valitsemispõhimõtete kohta
kodakondsuseta isik – inimene, kellel puudub mis tahes riigi kodakondsus
kodanikualgatus – inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve
kodanikuosalus – inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks loomakaitseühingus osalemine
kollektiivse enesekaitse põhimõte – NATO vastastikuse kaitse põhimõte, mille alusel relvastatud kallaletungi ühele riigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele
kompensatsioonimandaat – häälte ülekandmise põhimõtte kohaselt valimistel saadud mandaat, seondub proportsionaalse valimissüsteemiga
korruptsioon – ametiisikute õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikel eesmärkidel
kosmopoliit – maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga
kosmopolitism – rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte
ksenofoobia – võõraviha, kartus võõrapärasuse ees
kvoot – piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või väljavedu , poliitikas nõutakse valituks osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas
Kyoto sihtarv – 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks
leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased
lihthäälteenamus – olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli
lobby – kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu
lõpptarbimine – kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes tarbimiseks
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) – rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks on liikmesriikide kauplemisvabaduse tagamine
Maastrichti leping – 1993.a. jõustunud leping, mille alusel kujundati Euroopa Ühendusest Euroopa Liit
majanduse ülekuumenemine – ülemäärase nõudluse ja inflatsioonitaseme kasuga esile kutsutud majanduse kiire kasv
majoritaarne valimissüsteem – valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi
makroökonoomika – majandusteaduse osa, mis vaatleb rahvamajandust terviksüsteemina
maksupoliitika – üldised põhimõtted, milliseid makse riik kogub
mandaat – valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
miinimumpalk – palga alammäär (290 EURi kuus)
modernism – sotsiaalfilosoofia vool, milles vaadeldakse nüüdisühiskonda inimeste elulaadi muutumise ja väärtuste ümberhindamise alusel
moderne ühiskond – kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud ühiskond, infoühiskonnaeelne ühiskond
monetarism – majandusteooria ja majanduspoliitika suund, mille arvates määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk
multikultuurne – mitmekultuurilisus, so. ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad
neokolonialism – suurriikide kaudne kontroll iseseisvate vähemarenenud maade majanduse ja poliitika üle
neoliberalism - (uusparempoolsus) poliitiline ideoloogia, mis rõhutab vajadust vähendada riigi ülesanded ja sotsiaalseid kulutusi ning tähtsustab vaba konkurentsi ja inimeste vastutust kõigis eluvaldkondades
nulltolerants – täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes
OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
ombudsman – sõltumatu lepitaja , kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks õiguskantsler
partokraatia – ühe partei ainuvõim riigis
peadirektoraat – Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus
pluralism – erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas
plutokraatia – rikaste võim, rahameeste valitsus
poliitiline kultuur – poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
poliitiline sotsialiseerumine – õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta
politseiriik – riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet
poolpresidentalism – valitsemisvorm , milles president on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga
poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli
populism – poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata
postmodernism – filosoofia vool, milles tänapäeva inimühiskonda iseloomustades tõstetakse esile väärtuste suhtelisust
progresseeruv maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille alusel kõrgema tulusaaja maksustatakse kõrgema maksumääraga
proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille alusel kõik tulud maksustatakse võrdse maksumääraga
proportsionaalne valimissüsteem – valimissüsteem, mille järgi partei saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häälte arvuga, kehtib Eestis
rahvamajanduse kogutoodang (rahvamajanduse koguprodukt , RKT, RKP) – üldistav majandusnäitaja, mis arvutatakse kodumaist päritolu tootmistegurite järgi, sõltumata nende asukohast kodumaal või välisriigis
rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine, mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest
riiklik lepitaja – erapooletu riigiametnik , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust
sidusus – ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus
sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT) – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses
sotsiaalhoolekanne – toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks pakutavad teenused, mida osutavad nii avalik sektor kui ka mittetulundussektor
sotsiaalkindlustus – riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest
sotsiaalliberalism – liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi
sotsiaalne kihistus – rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine
sotsiaalne lõhe – inimgruppide erisused teatud tunnuste alusel
sotsiaalne mobiilsus – inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis
sotsiaalne tõrjutus – olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises
sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu
sotsialiseerumine – ühiskonnaga kohanemine
struktuurne tööpuudus – suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses
subsiidium – otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele
suletud valimisnimekiri – erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest
surverühm – organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas
süütuse presumptsioon – põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist
tarbijahinnaindeks (THI) – statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel
toimetulekupiir – hädavajalikke kulutusi toidule, riietusele ja eluasemele kattev väikseim rahasumma , mille määra kehtestab valitsus, turunõudlus – ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele
turutasakaal – olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud
turutõrge – turumajanduse puudus, mis ei lase ressursse kõige paremini paigutada, selle olemasolul sekkub valitsus
tööhõive – tööealise rahvastiku hõivatus tööga, elanikkond vanuses 16 eluaastat kuni pensioniiga
töötu - isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa maakondlikus osakonnas ja otsib tööd.
tööjõupuudus – olukord, mil tööotsijaid on vähem kui pakutavaid töökohti; tööpuudus – olukord, mil tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti; väliskaubanduse bilanss – kaupade ja teenuste riiki sisseveo ja riigist väljaveo suhe rahalises vääringus; õigusriik – riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed
ühishüvis – turu vahenduseta pakutav sotsiaalse väärtusega kaup või teenus, mida tarbitakse tasuta