Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna mõisted (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Alamklass -inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist. Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale. Heaoluriik -Riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.Identiteet-samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.Ideoloogia-korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.Infoühiskond-arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäevaelus. Institutsioon -asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi,võimu,valitsemis ja järelvalveinstitutsioone.Jätkusuutlik areng- arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkona vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni.Keskklass- Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.Kodanikuühiskond-avaliku elu valdkond , mis eristub erasektorist ning avalikust sektorist, mille moodustavad vabatahtlike organisatsioonid .Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.Konservatism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist.Legitiimsus-Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ing usaldusväärsuse iseloomustamiseks. Liberalism -parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Mittetulundussektor e kolmas sektor-Nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks,kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Ombudsman -ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust.Opositsioon- vastasrind ,vastuseisjad;poliitikas nim opositsiooniks parteid või perteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.Partei e erakond-ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste orgaisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades.Pluralism-1) mitmekesisus , paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist,vaimukultuuri; demokaatrliku ühiskonna iseloomulik tunnus.2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid vaid võim jagatakse huvigruppide vahel.Poliitika-ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahedamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil.Polüarhia-kõrgeltarenenud,pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.Postindustriaalne ühsikond-tööstusühiskonnale järgnenud ühiskona arengufaas, mida iselloomustab kõrgteholoogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur .Põhiseaduslikkus e konstitutsionalism -demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud.Referendum-tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.Riik-võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Sotsiaaldemokraatia -vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia , mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Sotsiaalne lõhe-suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud,regionaalsed või kultuurilised.Sotsiaalne mobiilsus-inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis.Sotsiaalne straatium-sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria. Survegrupp -legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskond,töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust, kus majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, teadlaste ja üliõpilaste osakaal kõrge.Tööstusühiskond-Tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives.Võimude lahusus -Charles de Montesqieu sõastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip,mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peavad olema jagatud eri institutsioonide vahel.Ühishüve-Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.
Ühiskonna mõisted #1 Ühiskonna mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tevol tamm Õppematerjali autor
Siit saab vastused paljudele ühiskonna õpetuse mõistetele.

Sarnased õppematerjalid

Põhimõisted
11
doc

Põhimõisted

teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor ­ üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ­ ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon ­ üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia ­ valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna mõisted
10
doc

Ühiskonna mõisted

Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna sõnastik
11
doc

Ühiskonna sõnastik

kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides

Ühiskonnaõpetus
Nüüdisühiskonna mõisted
6
doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre ­ üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ­ ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused ­ kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel ­ väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel,

Ühiskonnaõpetus



Kommentaarid (1)

ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: normik. pallju mõisteid
23:53 13-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun