ORGAANILINE KEEMIA 2. osa (0)

ORGAANILINE KEEMIA II osa
(Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg )
7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n
ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE
Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid.
ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN
Koostanud : Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette. Mitme samasuguse asendusrühma korral kasutatakse eesliiteid di-, tri- tetra -, penta- jne. NÄITED:
Nimetus: pent -2-een (2-penteen)
Nimetus: 4-etüül-6-metüülokt-1-een
Nimetus: 2-metüülbut-1,3-dieen
Nimetus: 3,4-dimetüültsüklobut-1-een
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 ALKEENI MOLEKULI EHITUS Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom ) paiknevad ühel tasapinnal , sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole.
(Pildiallikad: http://www.jdenuno.com/APBiology/basic/Original%20Files/ethene.JPG ja http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Sp2-Orbital.png )
Selgitus : Tetraeedrilisel ehk sp³- süsinikul on kõik neli väliskihi orbitaali (üks s- ja kolm p-orbitaali) hübridiseerunud (erinevate orbitaalide energia on segunenud ja võrdsustunud-ühtlustunud).
(Joonisteallikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Orbital_hybridization )
(Jooniseallikas: http://chemistry.boisestate.edu/people/richardbanks/inorganic/bonding%20and%20hybridization/bondin g_hybridization.htm )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 (Jooniseallikas: http://es.geocities.com/qo_03_enlacecov )
Tasandilisel ehk sp² - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm orbitaali (üks s- ja kaks p-orbitaali). Süsiniku aatomi väliskihi kolmas p- orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele tasemele .
(Joonisteallikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Orbital_hybridization )
(Joonisteallikas: http://es.geocities.com/qo_03_enlacecov )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 4 Kui liituvad kaks sp²-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele kaks ühist elektronpaari, kuna kattuvad kaks sp²- hübriidorbitaali ja mõlema süsiniku p- orbitaalid . sp² hübriidorbitaalid kattuvad süsiniku aatomite tuumi ühendaval sirgel ehk moodustub -(sigma) side. Süsiniku p-orbitaalid kattuvad aga üleval- ja allpool aatomi tuumi ühendavad sirget. P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari jaotmist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada - sidemeid teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni molekulis.
(Joonisteallikad: http://chemistry.boisestate.edu/people/richardbanks/inorganic/bonding%20and%20hybridization/bondin 33.gif ja http://faculty.salisbury.edu/~momitchell/chem_221_visuals.ht m )
Seega võiks kokkuvõtlikult punaselt tähistatud -side mõlemal pool aatomi tuumi ühendavat sirget eteeni molekulis näha välja järgmiselt:
(Jooniseallikas: http://ibchem.com/IB/ibnotes/full/bon_htm/14.2.ht m )
(Jooniseallikas: http://www.knockhardy.org.uk/assets/HYBRIDC.PDF ) Hübridiseerunud orbitaalidel olevad elektronid on madalama energiaga võrreldes hübridiseerimata orbitaalil oleva elektroniga. Madalama energiaga elektronidest moodustuvad stabiilsemad sidemed ja kõrgema energiaga elektronidest vastavalt väiksema stabiilsusega side. Mida väiksema stabiilsusega on sidemed, seda reageerimisvõimelisemad on ühendid. Kuna -side võrreldes -sidemega sisaldab kõrgema energiaga elektrone, siis sel põhjusel -side on ka nõrgem side võrreldes -sidemega. Seda tõestab -sidet sisaldavate ühendite (näiteks alkeenide, alküünide) kõrgem keemiline aktiivsus võrreldes -sidememeid sisaldavate alkaanidega.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSES
Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides . Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkeene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni , porgandites leidub karoteeni , mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvaine lükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat. Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena. Karoteenist moodustub ka A- vitamiin (retinool), kuid viimane ei ole värviline seetõttu, et tema kaksiksidemete ahel on selleks liiga lühike. Looduslik kautsuk sisaldab samuti kaksiksidemeid , ent kuna kaksiksidemed on seal üksteises lahutatud, siis sel põhjusel on ka kautsuk värvusetu.
Sidrunikoortes leidub terpeenidest limoneeni , mille valem on järgmine:
(Pildiallikad: http://alan.aspuru.com/images/limonene.gif ja http://i164.photobucket.com/albums/u28/onmyskin/lemon-tree.jpg )
ALKEENIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Seega molekulmassi suurenedes, kasvavad ka nende sulamis- ja keemistemperatuurid. Alkeenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained.
ALKEENIDE KEEMILISED OMADUSED Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest. Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Selliseid aatomeid või aatomite rühmi, mis määravad ära antud aineklassi omadused, nimetatakse funktsionaalseteks rühmadeks. Alkaanides on kõik sidemed üksiksidemed ehk -sidemed, kuid alkeenid sisaldavad üksiksidemete kõrval ka kaksiksidet, mis koosneb ühest ­sidemest ja ühest -sidemest. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 6 -sidet moodustuvate elektronide energia on kõrgem kui -sideme elektronidel, mistõttu kaksikside on nõrgem kui üksikside. Seega laguneb kaksikside suhteliselt kergesti, kusjuures vabanenud valentssidemetega liituvad teised aatomid või aatomiterühmad. Seetõttu on alkeenid alkaanidest keemiliselt palju aktiivsemad. Keemilistes reaktsioonides asendatakse kõrge energiaga ja ebastabiilsemad -sideme stabiilsemate -sidemetega.
1) Oksüdeerumine Alkeenid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti nii õhuhapniku kui ka teiste oksüdeerijate toimel, kuid sõltuvalt tingimustest võivad tekkida väga erinevad saadused . Tüüpilisemateks oksüdeerijateks loetakse kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lahust või broomivett. Kui juhtida näiteks eteeni läbi violetse värvusega KMnO4 lahuse, siis kaotab viimane oma iseloomuliku värvuse (KMnO4 ­ lahus valastub), kuna tekib värvuseta ühend (külmalt etaan -1,2-diool või soojendatult aldehüüd). Juhtides eteeni läbi pruunika värvusega broomivee, muutub viimane läbipaistvaks. Seega kasutatakse KMnO4 lahust või broomivett alkeenide (kaksiksideme) tõestusreaktsioonidena. Eteeni tõestamisreaktsioon: 3C2H4 + 2KMnO4 2KMnO4 + 4H2O 2MnO2 + 2KOH + OH-CH2-CH2-OH
Benseeni ja tsüklohekseeni reageerimise võrdlus broomivee ja kaaliumpermanganaadi lahusega. Benseen viimastega ei reageeri, mistõttu nendele iseloomulik värvus säilub.
(Pildiallikas: http://www.un i- regensburg.de/Fakultaeten/nat_Fak_IV/Organische _Chemie/Didaktik/Keusch/D-Addit_ar-e.htm )
a) Täielik põlemine CH2=CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O b) Mittetäielik põlemine CH2=CH2 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Eteen põleb etaaniga võrreldes palju heledama leegiga , kuna ta sisaldab protsentuaalselt rohkem süsinikku. Süsiniku osakesed ei jõua leegis kiiresti ära põleda, mille tagajärjel hööguvad söeosakesed muudavadki leegi valgustavamaks.
2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Kui alkaanidele on rohkem iseloomulikud asendusreaktsioonid, siis alkeenidele on iseloomulikulikumad liitumisreaktsioonid. Kaksiksidet moodustuvate ­ sideme elektronpaar asub mõlemal pool ­ sideme tasapinda ja on suhteliselt vabam kui ­ sidet moodustav elektronipaar aatomituumade vahel. Seepärast on ta ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja).
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata elektronpaariga) aatom ehk nukleofiilsustsenter. Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi. Nukleofiilid püüavad moodustada keemilist sidet uue osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal, nimetatakse elektrofiilideks (elektrone armastav). Elektrofiilsust põhjustab elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom ehk elektrofiilsustsenter . Tavaliselt tuntakse elektrofiilsustsentrit ära positiivse laengu või positiivse osalaengu järgi. Niisiis loovutab nukleofiil oma vaba elektronpaari elektrofiili tühjale orbitaalile. Nukleofiil on seda tugevam, mida kergemini ta suudab oma vaba elektronpaari loovutada. Elektrofiil on seda tugevam, mida kergemini ta suudab täita oma tühja orbitaali.
a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alkaani molekulidel puudub võime liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetatakse küllastunuteks. Alkeenid ja alküünid võivad endale juurde liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetataksegi küllastamatuteks. Alkeeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Eteen reageerib plaatina ja plaatinametallidest katalüsaatorite manulusel juba toatemperatuuril. Teiste katalüsaatorite puhul vajab reaktsioonisegu kuumutamist CH2 = CH2 + H2 CH3 - CH3 CH3 ­ CH = CH2 + H2 CH3 ­ CH2 ­ CH3 Küllastumata ühendite hüdrogeenimist kasutatakse näiteks margariini tootmisel või naftasaaduste krakkimisel vesiniku keskkonnas küllastumata ühenditest vabanemiseks.
b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkeeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkeeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkeeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend.
Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH ­ CH3 + Br2 CH2Br ­ CHBr ­ CH3
c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton . Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub vesinikhalogeenist pärinev vesinikioon selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesiniku aatomeid ja halogeniidioon liitub selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid.
Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH ­ CH3 + HCl CH3 ­ CHCl ­ CH3
d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Alkeeni liitumisel veega annavad alkeenid alkohole , mille funktsionaalseks rühmaks on hüdroksüülrühm ­ OH. Tegelikkuses kulgeb reaktsiooniprotsess samuti etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmisedki Markovnikoni reegli alusel, kuid reageerimiseks peab neid pikaajaliselt ja tugevalt loksutama. Selles reaktsioonis on kaksiksideme ründajaks prooton (hüdrooniumioon), mis võib olla pärit mis tahes happe vesilahusest. Prooton ühineb algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpus vabaneb uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks.
Kokkuvõtlikult võiks antud reaktsioon välja näha selliselt : Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = C(CH3) ­ CH3 + H2O CH3 ­ C(CH3)(OH) ­ CH3
e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained. Kui elementaarlülisid on alla saja, siis vahel nimetatakse sellist polümeeri ka oligoneeriks. Polümeerid koosnevad elementaarlülidest, millele vastavad monomeerid . Monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Seepärast on monomeerid ka madalmolekulaarsed ained. Igale monomeeri molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. Erinevate monomeeride liitumisel tekkivat polümeeri nimetatakse nimetatakse kopolümeeriks.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 9 Valik erinevatest polümeeridest valmistatud tooteid (Pildiallikad: http://www.usbox.com/Box/hinge-top.jpg , http://www.sulfo.com/Group-plastics.gif ja http://www.logomagik.com/products/promotional/promotional.asp )
Elementaartlülide arvu polümeeri ahelas näitab polümerisatsiooniaste (n). Polümerisatsiooniaste võib ulatuda sadadest kümnete tuhandeteni. Alkeenide polümeriseerumine toimub tavaliselt kõrgel temperatuuril ja katalüsaatorite toimel.
Nagu ka kõikide liitumisreaktsioonide puhul, katkeb ka polümeerumisel süsiniku aatonite vaheline kaksikside. See võib toimuda kuumutamisel, UV-kiirguse või radikaalide toimel. Polümerisatsioon võib aset leida ka värvide ja lakkide kuivamisel. Samal ajal ebasoovitavaks peetakse bensiini koostisesse sattunud alkeenide polümeriseerumist. Sel põhjusel krakitaksegi naftasaadusi vesiniku manulusel, et hüdrogeenida alkeenid alkaanideks.
ALKEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD
ETEEN ehk ETÜLEEN ­ C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas . Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite ( Cr2O3 ) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik . Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 Cr2O3 CH3 - CH3 CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O
Eteeni laboratoorne saamine ja kogumine läbi vee. (Pildiallikas: http://www.chemmate.com/7th_finish/7th_chem1/web/tzr tw025.jpg
Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Algselt tuli polüetüleeni saamiseks rakendada hiigelrõhku (2000 at). 1955. aastal avastas Saksa teadlane Karl Ziegler eteeni polümeriseerumisvõime katalüsaatori mõjul ka normaalrõhul. Polüetüleeni madalrõhumeetodi väljatöötamise eest anti Zieglerile koos Itaalia keemiku Giulio Nattaga 1963. aastal Nobeli preemia. Lisaks kasutatakse eteeni veel etanooli, etanaali , äädikhappe, lahustite, mürkkemikaalide, lõhkeainete, külmakindlate vedelike, sünteetilise kautsuki valmistamisel. C2H4 + 0,5 O2 CH3CHO ( etanaal ) C2H4 + O2 CH3COOH (etaanhape ehk äädikhape)
Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Tavaliselt imporditakse meile viimaseid tooretena, kuid just eteeni ja lämmastiku segus valmivad imporditud aiasaadused müügikõlblikuks.
Banaanide kiiremaks valmimiseks on neid soovitav hoida koos apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide küpsemist. (Pildiallikas: http://www.lapalma-botanik.info/resources/botanischer - garten_la-palma_banane_fruchtstand.jpg )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 PROPEEN ­ CH2 = CH ­ CH3 Sarnaselt eteeniga on ka propeen värvuseta ja vees lahustumatu gaas. Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen (kaubandusliku nimega polüpropüleen), mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste (elektrit mittejuhtivate) omadustega materjal.
Nagu eteeni puhul, toodetakse ka propeeni vastava alkaani dehüdrogeenimisel. CH3 ­ CH2 ­ CH3 CH2 = CH ­ CH3 + H2 Lisaks võib propeeni toota veeel nafta krakkgaasidest või propaani oksüdeerumise käigus. CH3 ­ CH2 ­ CH3 + 0,5O2 CH2 = CH ­ CH3 + H2O Umbes pool propeeni maailmatoodangust (kümneid miljoneid tonne ) läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks ( atsetoon ehk propanoon , isopropüülalkohol ehk propaan -2-ool, propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool).
7.2.1 ALKADIEENID Alkadieenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, mille molekulides on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimes esineb lõppliide ­ DIEEN. Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid : Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3- butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele . Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 12 Konjugeeritud dieenides pole päris klassikalised üksik- ja kaksiksidemed, sest naabersüsinike orbitaalid kattuvad vähesel määral, ka 2 ja 3 süsiniku vahel. Seega on ka arusaadav, miks tekib uus kaksikside just sinna. Selliseid "laialimääritud" sidemeid kutsutakse delokaliseeritud sidemetaks. Eelnevalt õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side.
(Jooniseallikas: http://www.scibio.unifi.it/chimorg/figure/butadiene.jpg )
Kahe kovalentse kaksiksideme tõttu on nad alkeenidest veelgi aktiivsemad, kuid neile on samuti iseloomulikud liitumisreaktsioonid ja nad oksüdeeruvad nagu alkeenid. Seega saab alkadieene kindlaks teha nagu ka alkaane broomivee või kaaliumpermanganaadi lahuse abil. Suurima tähtsusega on alkadieenide polümeriseerumisvõime. See protsess on aluseks nii loodusliku kui ka sünteetilise kautsuki saamisele. Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil. Samuti leidub neid utte- ja krakkgaasides.
ALKADIEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ISOPREEN EHK 2-METÜÜLBUTA-1,3-DIEEN - CH2 = C(CH3) ­ CH = CH2 Isopreen on loodusliku kautsuki lähteaine. Sõna "kautsuk" tuleneb indiaani keelest ja tähendab puu pisaraid (cao ­ puu ja o-chu ­ voolama, nutma). Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu (ld.k. Hevea brasiliensis) piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks . See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest.
Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad indiaani suguharud saada kautsukipuust mahla ning muuta sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja riietusesemeid. Nad valmistasid lateksist abil ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley , et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks ( indian rubber ).1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks. Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma . Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Heveapuud Heveapuust piimmahla (lateksi) kogumine
(Pildiallikad: http://www.polymer.kth.se/grundutb/gummitrad.jpg ja http://www2.ac - lyon.fr/enseigne/biologie/photossql/images/hevea_recolte.jpg
Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile. Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata . Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear (1800-1860) (Pildiallikas: http://articles.directorym.com/Images/Image.aspx?ParagraphId=245 )
Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks. Toorkautsukist toodetakse veel eboniiti (sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kummit kasutatakse veel kummiriiete, anumate, vihmamantlite, jalatsite , voolikute teiste materjalide valmistamiseks.
Goodyeari autokumm (Pildiallikas: http://jeepjeep.com/4sale/ZJ-4sale/wheel.jpg )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu- Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks . Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet . Nendest kasvatatakse istikud . Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt polümeerunud toorkautsukil. Ühe puu igahommikune lõikus annab 120 grammi mahla, milles puhast tooret on 35%. Ja nii kestab lateksi kogumine 25 aastat järjest.
Heveapuu vili http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d2/Hevea_semillas2.jpg/800px - Hevea_semillas2.jpg )
BUTA -1,3-DIEEN - CH2 = CH ­ CH = CH2 Buta-1,3-dieen on värvuseta ebameeldiva lõhnaga gaas, mis väga kergesti polümeriseerub. Esimeseks tööstuslikult toodetavaks kautsukiks oli butadieenkautsuk ehk buna (bu- butadieen, na- naatrium ), mis toodeti 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid bunat piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest). Na n CH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n (Lebedev 1932)
Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) etanooli katalüütilisel muundamisel (Lebedevi menetlus) Al2O3, ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH ­ CH = CH2 + 2H2O + H2 2) butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel) Cr2O3 CH3 - CH2 - CH2 - CH3 CH2 = CH ­ CH = CH2 + 2H2 Kergesti polümeriseeruva omaduse tõttu on ta peamine sünteetilise kautsuki lähteaine. Buta-1,3-dieen moodustab polümeere ka koos teiste ainetega, mistõttu kasutatakse seda eriotstarbeliste kautsukisortide valmistamiseks.
7.2.2 ISOMEERIA Aatomite paigutus molekulis ja nendevahelised keemilised sidemed määravad ära aine ehituse ehk struktuuri. Seega igal ainel on olemas oma kindel struktuur, millest sõltuvad ka aine omadused. Kui aatomite arv molekulis jääb samaks, ent aatomite asukohad või nendevahelised sidemed muutuvad, siis see muudab ka aine omadusi. Isomeeriaks nimetatakse nähtust, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid esineva ehituse tõttu erinevad omadused. Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Isomeeria liigitus: 1) STRUKTUURIISOMEERIA ­ isomeerid erinevad üksteisest aatomite omavaheliste seoste poolest a) ahelaisomeeria­ süsinikuahela kuju on erinev
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 b) asendiisomeeria ­ kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike ja paigutusega süsinikuahela korral erinevalt
c) Funktsiooniisomeeria - ainetel on erinevad funktsionaalrühmad
2) STEREOISOMEERIA ­ aatomid on molekulis seotud ühtemoodi, kuid neil on erinev ruumiline paigutus. Struktuuriisomeeria alaliigiks on geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria, mille korral paiknevad aatomiterühmad kaksiksideme tasapinna suhtes erinevalt. a) Trans-isomeeria ­ aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet.
Nimetus: trans-but-2-een
b) Cis-isomeeria ­ aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet
Nimetus: cis-but-2- een
Butaan ja 2-metüülpropaan on isomeerid. Neil on sama elementkoostis ja molekulmass , kuid erinevad omadused, mida tõestavad ka nende erinevad tihedused, sulamis- ja keemistempeatuurid. Aine Sulamistemperatuur Keemistemperatuur Tihedus Lahustuvus vees ºC ºC g /cm³ g / 100 cm³ vees butaan -135 -0,5 0,60 15 cm³ 2-metüül- -145 -10 gaas 13 cm³ propaan
Nagu tabelist näha, on butaaniga võrreldes tema isomeeril 2-metüülpropaanil madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väiksem tihedus. See on tingitud sellest, et süsinikuahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud, mille tagajärjel süsivesinike molekulid tõmbuvad ja kleepuvad omavahel. Lineaarsed ahelad mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja kleepuvad rohkem kui hargnenud ahelaga molekulid. Sel põhjusel on ka lineaarse ahelaga molekulides tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks kulub rohkem energiat kui vastavate hargnenud ahelaga molekulide lõhkumiseks. Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse ka normaalalkaanideks, ühe hargnemise korral isoalkaanideks ning kahe hargnemise korral neoalkaanideks. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvab kiiresti ka võimalike isomeride arv. Sel põhjusel on butaanil võimalik isomeeride arv 2, pentaanil 3, heksaanil 5, dekaanil aga juba 75.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
16 7.3 ALKÜÜNID Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2.
ALKÜÜNIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE
Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alküünide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alküünide valemid.
ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS C2H2 ETÜÜN C3H4 PROPÜÜN C4H6 BUTÜÜN C5H8 PENTÜÜN C6H10 HEKSÜÜN C7H12 HEPTÜÜN C8H14 OKTÜÜN C9H16 NONÜÜN C10H18 DETSÜÜN Arvestama peab sellega, et alates neljandast süsiniku aatomist on kõikidel alküünidel, aga ka teistel süsivesinikel isomeerid. Alküünide nimetamise reegleid on samasugused alkeenide nimetamise reeglitega, kuid ainult selle erinevusega, et kaksiksideme asemel on nüüd molekulis kolmikside, mistõttu lõpuliite ­een asemel kirjutatakse sinna lõpuliide ­üün. Kui alküüni molekulis on kaks, kolm või neli kolmiksidet, siis kirjutatakse alküüni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt diüün, triüün, tetraüün. Kui süsivesiniku molekulis on mitu erinevat kordset sidet, siis sel juhul antakse kaksiksidemele väiksem kohanumber, kui kolmiksidemele. Näit ed:
Nimetus: 2- pentüün (pent-2-üün)
Nimetus: 3-metüülheks-1,5-diüün
Nimetus: but-1-een-3-üün
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 17 ALKÜÜNI MOLEKULI EHITUS Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud vesiniku aatomid paiknevad ühel ja samal sirgel, sest nende aatomite vahelised nurgad on 180º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku lineaarseks süsinikuks. Etüüni molekul koosneb kahest süsiniku ja kahest vesiniku aatomist. Seega paiknevad etüüni molekulis kõik neli aatomit ühel sirgel.
Etüüni molekulimudel http://dbhs.wvusd.k12.ca.us/webdocs/Bonding/Lab-ModelBuilding/C2H2.jpg
Etüünis on üksiksideme (sigmasidemete) kaudu ühe süsinikuga seotud üks vesiniku aatom. Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma () ja ühest pii () sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma () ja kahest pii()- sidemest.
Selgitus: Lineaarsel ehk sp - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali (üks s- ja üks p-orbitaal). Süsiniku aatomi teine ja kolmas väliskihi p-orbitaal ei hübradiseeru.
(Joonisteallikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Orbital_hybridization )
(Jooniseallikas: http://chemistry.boisestate.edu/people/richardbanks/inorganic/bonding%20and%20hybridization/bondin g_hybridization.htm)
Kui liituvad kaks sp-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele üks ühine elektronpaar, kuna kattuvad mõlema süsiniku sp- hübriidorbitaalid ja sinna tekib -(sigma) side. sp- süsiniku kahe risti asuva p-orbitaali kattumisel tekib aga kaks pii() ­ sidet, mille maksimaalsed kattumisalad on samuti teineteisega ristiolevas tasapindades.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 18 Antud protsessi on kujutatud järgmistel joonistel:
(Joonisteallikad: http://es.geocities.com/qo_03_enlacecov )
(Joonisteallikad: http://faculty.salisbury.edu/~momitchell/chem_221_visuals.ht m ja http://chemweb.ucc.ie/courses/CM1000/Organic%20Chemistry%203.ppt )
ALKÜÜNIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Füüsikalistelt omadustelt on alküünid sarnased alkeenidele. Alküünide homoloogilise rea kolm esimest liiget on gaasid, järgmised liikmed, sealhulgas ka but-2-üün aga juba vedelikud. Vees on alküünid halvasti lahustuvad, hästi lahustuvad näiteks atsetoonis ja teistes orgaanilistes lahustites.
ALKÜÜNIDE KEEMILISED OMADUSED
Kuna alküünides sisalduv kolmikside sisaldab - sidemeid, mis on oluliselt nõrgemad kui üksiksidemetes olevad sigma - sidemed, siis seetõttu on alküünid nagu ka alkeenidki alkaanidest keemiliselt aktiivsemad. Kui aga võrrelda alküüne omavahel alkeenidega, siis tuleb arvestada sellega, et kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 19 Kordse sideme sisalduse tõttu on enamik alküünide keemilisi omadusi sarnased alkeenide keemiliste omadustega, mistõttu siin täpsemalt reaktsioone enam etapiviisiliselt ei analüüsita.. Reaktsioonides alküünide erinevus alkeenidest seisneb selles, et kui kaksikside muutus liitumiseaktsioonide käigus üksiksidemeks, siis alküünides olev kolmikside muutub kaksiksidemeks. 1) Oksüdeerumine Sarnaselt alkeenidele kasutatakse ka alküünide (kolmiksideme) tõestamiseks KMnO4 leeliselist lahust või broomivett a) Täielik põlemine 2C2H2 + 5O2 4CO2 + 2H2O b) Mittetäielik põlemine 2C2H2 + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Õhus põleb etüün eteenist veelgi heledama ja tahmavama leegiga, kuna ta sisaldab eteenist veelgi rohkem süsinikku.
2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Liitumisreaktsionide käigus tekivad alküünidest vastavad alkeenid ja nendest omakorda vastavad alkaanid . a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alküünide hüdrogeenimine toimuvad katalüsaatorite manulusel, milleks võivad olla nii plaatina metallid kui ka nikkel .
b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Alates propüünist liituvad halogeeniaatomid selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem süsinik- süsinik sidemeid.
c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alküüni liitumine vesinikhalogeenidega toimub Markovnikoni reegli kohaselt.
d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Erinevalt alkeenidest tekivad alküünide liitumisel veega mitte alkoholid , vaid karbonüülühendid (aldehüüdid ja ketoonid ). Näiteks etüünist tekib etanaal ja propüünist tekib propanoon.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 20 e) Polümerisatsioon Alküünide ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) . Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool 3C2H2 C6H6
ALKÜÜNIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ETÜÜN ehk ATSETÜLEEN ­ C2H2 Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu, õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas. Etüüni tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse metaani kõrgtemperatuurilist pürolüüsi. tº 2CH4 C2H2 + 3H2 Teiseks etüüni saamise võimaluseks ja eriti laboris on tema tootmine kaltsiumkarbiidist. Kaltsiumkarbiidi saadakse elektriahjus kustutamata lubja kuumutamisel koksiga. Kui kaltsiumkarbiidile lisada vett, siis hakkabki mullikestena eralduma etüüni. tº CaO + 3C CaC2 + CO CaC2 + 2H2O C2H2 + Ca(OH)2 Kaltsiumkarbiidis sisalduvate lisandite tõttu tekib etüüniga kõrvuti ebameeldiva lõhnaga arseeni - ja fosforiühendeid, millepärast võidakse etüünile omistada ekslikult erinevaid lõhnu.
Kaltsiumkarbiid (Pildiallikas: http://uknowbetty.en.ec21.com/product_detail.jsp?group_id=GC02292021&product_id=CA02292031 & product_nm=Calcium_Carbide )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 21 Suure süsiniku sisalduse tõttu põleb õhus etüün veelgi tahmavama leegiga kui seda teeb eteen. Hapnikus põleb etüün helesinaka leegiga ja temperatuur võib tõusta leegis ligi 3000 ºC-ni.
(Pildiallikas: http://www.dkimages.com/discover/previews/1365/11104131.JPG )
Väga suure plahvatusohtlikkuse tõttu on etüün ainuke gaas, mida säilitatakse ja transporditakse terasballoonides lahustatuna atsetoonis. Umbes 12 atmosfäärise rõhu all lahustab atsetoon ligikaudu 300 kordse koguse gaasi. Etüüni atsetoonilahusesse lisataksestabiilsuse säilitamiseks veel ka poorseid materjale nagu näiteks telliskivipuru.
(Pildiallikas: http://gastiresoil.blogsome.com/images/torch2.jpg )
Etüün on tuntuim ja kõige rohkem kasutatavam alküün. Valgustava leegi tõttu kasutati 20. sajandi keskpaigani etüüni jalgrattalampides ja laternates, mida kutsuti karbiidlampideks. Lisaks hakati teda kasutama tol ajal ka majakates ja merepoides valgustusgaasina.
(Pildiallikas: http://celebrating200years.noaa.gov/magazine/signals/bike_lamp_450.jpg )
Kuna hapnikus põlemisel tõuseb etüüni leegi temperatuur 3000 ºC piirile, kus sulab juba enamik metalle ja nende sulameid, siis seetõttu etüün-hapniku kasutatake leeki metallide lõikamisel ja keevitamisel. Lähemas tulevikus hakatakse rasksulavaid metalle asendama kergemini sulavamate materjalisega, mistõttu etüüni tähtsus keevitusgaasina langeb.
(Pildiallikas: http://www.nr.edu/welding/images/process4_lrg.jpg )
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 22 Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähteaine paljude saaduste nagu näiteks etanooli, etaanhappe, etanaali, propanooni (atsetooni) ja polümeeride (polüvinüülkloriidi) valmistamiseks. Etüüni ei saa just tema plahvatusohtlikkuse tõttu majapidamisgaasina kasutada. Küll aga leiab alküünidest propüün majapidamisgaasina rakendust, kuna ta on palju stabiilsem ja samas annab õhus põledes samuti kõrge temperatuuri.
KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson , Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita , 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989 7) Hergi Karik jt ,,Keemianomenklatuur," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 9) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/(SearchView) ?SearchView&Query=( atset %FCleen)&Start=1& Count =50&SearchOrder=4 10) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/docbyalias/nav_abus_producegas_acetyle ne 11) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika 12) http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/01.08.03/elu/2.shtml
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
23