Atset - 5 õppematerjali

16

doc

Pentadieen - Referaat

5) N. Katt Keemia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 6) H. Karik & V.Ratassepp Keemia X klassile. Valgus, 1989 7) H. Karik jt Keemianomenklatuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) S. Spauszus Retk orgaanilise keemia maailma. Valgus, 1975 9) H. Karik Üldine keemia. Koolibri 1994 10) N.L.Glinka Üldine keemia. Eesti riiklik kirjastus, 1959 11)Heiki Timotheus Praktiline keemia. Avita 1999 12)http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/(SearchView)? SearchViiew&Query=(atset %FCleen)&Start=1&Count=50&SearchOrder=4 13)http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/docbyalias/nav_abus_pr oducegas_acetyle 14) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika 15)http://www.htg.tartu.ee/~a4jbassus/Sodi/Keemia%20arvestus.doc 16)http://wapedia.mobi/et/Alkeenid 16

Keemia → Keemia

18 allalaadimist

238

xlsm

VBA juhtimine

xy kuva "Vähe" kuva "Palju" 71 kuva "Korras", k katset, kas pakutud arv oli väiksem või suurem arvuti arvust. isada programmi piirang katsete arvule. Kui see on ületatud, õpetada programmi töö. asutaja võib katkestada programmi töö, sisestades tühja äärtuse. aigutada lehele mingi kujund (Juku, Kraps vm). Kui katsete arv n väiksem etteantud arvust (n 5-7), tekitakse mingi nimatsioon: hüppamine, salto vm Arva ära Kordused 2

Informaatika → Informaatika ll

21 allalaadimist

122

xlsm

VBA juhtimine informaatika 2

ei x=y ei xy kuva "Vähe" kuva "Palju" Arv kuva "Korras", k katset, kas pakutud arv oli väiksem või suurem arvuti arvust. isada programmi piirang katsete arvule. Kui see on ületatud, õpetada programmi töö. Kasutaja võib katkestada programmi töö, sisestades tühja äärtuse. aigutada lehele mingi kujund (Juku, Kraps vm). Kui katsete arv n väiksem etteantud arvust (n 5-7), tekitatakse mingi nimatsioon: hüppamine, salto vm. Kordused 2

Informaatika → Informaatika

2 allalaadimist

23

pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

jpg/800px- Hevea_semillas2.jpg ) BUTA-1,3-DIEEN - CH2 = CH CH = CH2 Buta-1,3-dieen on värvuseta ebameeldiva lõhnaga gaas, mis väga kergesti polümeriseerub. Esimeseks tööstuslikult toodetavaks kautsukiks oli butadieenkautsuk ehk buna (bu- butadieen, na- naatrium), mis toodeti 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid bunat piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest). Na n CH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n (Lebedev 1932) Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) etanooli katalüütilisel muundamisel (Lebedevi menetlus) Al2O3, ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel) Cr2O3 CH3 - CH2 - CH2 - CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2

Keemia → Keemia

77 allalaadimist

11

doc

Anorgaaniline keemia I

Saad ak s e väävliaurud e juhtimis el läbi hõõ guv a sö e: C + 2S CS 2 :Väga hea lahusti paljudel e orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautsuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid) . Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e . ) kovalents e d karbiidid : Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B 4 C kovalents e side m e g a ühendid ,suure kõvadu s e g a , haprad, kee milis elt

Keemia → Anorgaaniline keemia

99 allalaadimist