Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

Uggeri, Giulia

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur
1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID

Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 .

Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside.

Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan , etaan , propaan ja butaan . Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu –aan abil (5 – pentaan, 6 – heksaan jne).

Ühevalentse radikaali – alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom ) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu –aan asendamisel lõpuga –üül ( alkaan – alküül, etaan – etüül, pentaan – pentüül).
Alkaan (CnH2n+2)
Vastav alküülradikaal (CnH2n+1)
CH4
metaan
CH3
metüül
C2H6
etaan
C2H5
etüül
C3H8
propaan
C3H7
propüül
C4H10
butaan
C4H9
butüül
C5H12
pentaan
C5H11
pentüül
C6H14
heksaan
C6H13
heksüül
C7H16
heptaan
C7H15
heptüül
C8H18
oktaan
C8H17
oktüül
C9H20
nonaan
C9H19
nonüül
C10H22
dekaan
C10H21
detsüül

Hargnenud ahelaga alkaane nimetatakse ahela järgi, milles süsiniku aatomite arv on suurim (peaahela järgi).

Kõrvalahelate nimetamiseks nummerdatakse peaahel alates sellest otsast, kus kõrvalahela märkimiseks jääksid võimalikult väikesed numbrid .

Nimetuses on kõige ees kõrvalahela asukohta tähistav number, siis külgahela alküülradikaali nimetus ning lõpuks peaahelale vastav alkaani nimetus:
1 2 3 4
CH3  CH  CH2  CH3

CH3 2-metüülbutaan

Mitme külgahela puhul nimetatakse neid moodustavad alküülradikaalid tähestikulises järjekorras:
1 2 3 4 5
CH3  CH  CH  CH2  CH3

CH3 CH2

CH3 3-etüül-2-metüülpentaan

Ühesuguste radikaalide puhul külgahelais tähistatakse nende arv kreekakeelsete eesliidete (1 – mono , 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra , 5 – penta, 6 – heksa , 7 – hepta, 8 – okta , 9 – nona , 10 – deka) abil. Kui aga kaks ühesugust radikaali paiknevad sama süsiniku aatomi juures, korratakse külgahela asukohta näitavat numbrit:
CH3
1 2 3 4 5
CH3  C  CH  CH2  CH3

CH3 CH3 2,2,3-trimetüülpentaan
2. TSÜKLOALKAANID

T CH2  CH2
CH2
CH2  CH2 tsüklopentaan
sükloalkaanide nimetused tuletatakse sama süsiniku aatomite arvuga alkaanide nimetusest eesliite tsüklo- abil:
CH2  CH2
\ /
CH2
tsüklopropaan
3. Küllastumata süsivesinikud (ALKEENID; ALKADIEENID ja ALKÜÜNID)

Alkeenide üldvalem: CnH2n .

Alkadieenide üldvalem: CnH2n-2 .

Kaksiksidet sisaldava ühendi (alkeeni) nimetuse tuletamisel asendatakse süsivesiniku nimetuse lõpp –aan lõpuga –een (etaan - eteen).

Alkeeni molekulis on üks kovalentne kaksikside.

Kui süsivesiniku molekulis on kaks kaksiksidet (alkadieenid), siis nimetuse lõpp –adieen.

Kaksiksideme asukohta tähistatakse nimetuses süsiniku aatomi numbriga, mille juures side asub.
5 4 3 2 1
CH3  CH2  CH = CH  CH3 2- penteen
1 2 3 4 5
CH2 = CH  CH = CH  CH3 1,3-pentadieen

Kolmiksidemega ühendite (alküünide) nimetuste tuletamiseks lähtutakse vastava süsiniku aatomi arvuga küllastunud süsivesiniku nimetusest, asendades lõpu –aan lõpuga –üün.

Alküünide üldvalem: CnH2n-2 .
1 2 3 4
CH3  C  C  CH3 2-butüün
4 3 2 1
CH3  CH  C  CH 3-metüül-1-butüün
CH3
4. Aromaatsete süsivesinikud ( AREENID )

Areenide üldvalem: CnH2n-6.

Areenide nimetused lõpevad liitega –een.
5. HALOGEENDERIVAADID

Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena.

Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro -, kloro-, bromo - ja jodo-.

Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv.
CH3  CH2  CH2Br 1-bromopropaan
CH3  CHBr  CH2Br 1,2-dibromopropaan
CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid)

On lubatud tuletada halogeeniühendi nimetust ka orgaanilise radikaali nimetusest, millele lisatakse lõpp –fluoriid, - kloriid , -bromiid või – jodiid .
CH3  CH2Cl etüülkloriid
CH3Br metüülbromiid

Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-.
CCl4 perklorometaan
CBr3  CBr perbromoetaan
6. ALKOHOLID

Alkoholide üldvalem: R  OH .

Funktsionaalrühm:  OH .

Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite –ool abil.
CH3  CH3 etaan CH3CH2OH etanool

Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol ) või kolm (kolmealuseline alkohol ) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite –ool ette vastavalt –di või –tri.
CH2  CH2
 
OH OH
1,2- etaandiool
CH2  CH  CH2
  
OH OH OH
1,2,3-propaantriool
(glütserool)
7. EETRID

Eetrite nimetused tuletatakse alkoksorühma (CH3O – metoksü-, CH3CH2O – etoksü-) abil.

Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, mille vesiniku aatom on asendatud alkoksürühmaga.

Sümmeetriliste eetrite puhul lubatakse kasutada nimetust eeter ja nimetada süsivesiniku radikaali abil.
CH3  O  CH3 metoksümetaan, dimetüüleeter
CH3CH2  O  CH2CH3 etoksüetaan, dietüüleeter
8. ALDEHÜÜDID

Aldehüüdide üldvalem: R  CHO.

Funktsionaalrühm:  CHO.

Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite –aal abil.
HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal
9. KETOONID

Ketoonide üldvalem: R  CO R.

Funktsionaalrühm:  CO.

Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu –oon abil.
CH3COCH2CH3 2- butanoon
CH2 = CH  CH2  CO  CH3 4-penteen-2-oon

Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite – ketoon .
CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon
CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon
10. KARBOKSÜÜLHAPPED

Karboksüülhapete üldvalem: R  COOH.

Funktsionaalrühm:  COOH.

Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma.

Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna – hape .
HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape
1 O

R  C  OR’
1. Karboksüülhapete SOOLAD ja ESTRID

Estrite üldvalem: R1  COO  R2 .

Funktsionaalrühm:  COO.

Karboksüülhapete soolasid ja estreid nimetatakse vastavate hapete järgi, asendades lõpu

– hape liitega –aat.
HCOONa naatriummetanaat CH3COONa naatriumetanaat
CH3COOK kaaliumetanaat CH3COOCH3 metüületanaat

Estreid võib nimetada ka happe- ja alküülradikaali järgi, lisades sõna – ester .
CH3CH2COOCH2CH3 etüülpropanaat, propaanhappeetüülester
12. HAPPEANHÜDRIIDID

Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi.

Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite –hape asendamisel liitega
–anhüdriid.
(CH3CO)O2 etaanhüdriid
13. AMIINID

Amiinide üldvalem: R  NH2.

Funktsionaalrühm:  NH2.

Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites –amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele.
CH3  NH2 metüülamiin ehk aminometaan
C6H5  NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin
14. NITROÜHENDID

Nitroühendite üldvalem: R  NO2.

Funktsionaalrühm:  NO2.

Nitroühendite nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest eesliite nitro - abil.
CH3NO2 nitrometaan C6H5NO2 nitrobenseen
15. AMIIDID

Amiidide üldvalem: R COO  NH2.

Amiidid on karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus  OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm.
CH3  CO  ONH2 etaanamiid
CH3CH2  CO  ONH(CH3) N-metüülpropaanamiid
16. AMINOHAPPED

Aminohapete üldvalem: H2N  R  COOH.

Aminohape on aminorühmaga asendatud karboksüülhape.
CH3CHNH2  COOH 2-amino() propaanhape
NH2CH2CH2COOH 3-amino()aminohape
Created by Riho Rosin 5 13666326165046.doc.doc

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 80 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Giulia Uggeri Õppematerjali autor

Keemia gümnaasiumis! Eriti hea keemia riigieksamiks õppimiseks!

gümnaasium keemia riigieksam kool keskkool süsivesiniku metüül aatom alkaanid süsiniku aatom

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane

Keemia

pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

2. Tsükloalkeenid Kaksikside on alati esimese ja teise süsiniku vahel. Nimetamine vastavalt tsükloalkaanidele. tsüklookta-1,3,5-trieen 1.2.3. Alküünid Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün Nii kaksiksidet kui ka kolmiksidet sisaldavate ühendite nimetus saadakse, kasutades lõppliidet eenüün. Tüviühend numereeritakse nii, et kordsetel sidemetel oleks väiksem number (pole oluline, kas tegemist on kaksik- või kolmiksidemega). Võrdse numeratsiooni korral eelistatakse kaksiksidet. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 hepta-1,5-dieen-3-üün. okt-1,7-diüün 3-etüülheks-4-een-1-üün

Orgaaniline keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet.

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Hüdrogeenimine (vesiniku liitmine) . . H2C = CH2 à à H2C - CH2 ja edasi liitub H2 H2C = CH2 + H2 à H3C - CH3 Analoogiliselt võib liituda ka halogeen, kuid vee juuresolekul (polaarne keskkond) on tõenäolisem ioonireaktsioon, tulemus on tõsi küll sama CH3-CH = CH2 + Br2 à CH3-CHBr-CH2Br Broomi pruun värvus kaob (valastub). Reaktsiooni kasutatakse küllastumata ühendite tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al 2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 à H-[-CH2-CH2-]x -H

Keemia

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 11 Hüdrogeenimine (vesiniku liitmine) . . H2C = CH2 H2C - CH2 ja edasi liitub H2 H2C = CH2 + H2 H3C - CH3 Analoogiliselt võib liituda ka halogeen, kuid vee juuresolekul (polaarne keskkond) on tõenäolisem ioonireaktsioon, tulemus on tõsi küll sama CH3-CH = CH2 + Br2 CH3-CHBr-CH2Br Broomi pruun värvus kaob (valastub). Reaktsiooni kasutatakse küllastumata ühendite tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk