Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kt nr 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on alkeenid?
  • Mis on alküünid?
  • Mis on alkadieenid?
  • Millistest sidemetest koosneb kaksikside?
  • Millistest sidemetest koosneb kolmikside?
  • Mis on cis- isomeeria?
  • Mis on trans isomeeria?
1. Mis on alkeenid ? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt)
Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide –EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n
Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O
Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3-CH2-CH3 --→ H2 + CH3-CH=CH2 ( propeen ).
Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN – C2H4
2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid
Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide –ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2.
Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HC≡CH.
Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel:
CaC2+2H2O→HC≡CH+Ca(OH)2
3. Mis on alkadieenid ?? Osata tuua näiteid
Alkadieenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, mille molekulides on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimes esineb lõppliide – DIEEN . Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik.
Alkadieene liigitatakse järgnevalt:
Isoleeritud dieenid:
Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom
Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2
Kumuleeritud dieenid:
Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet
Näiteks propadieen CH2=C=CH2
Konjugeeritud dieenid:
Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku
Näiteks 1,3- butadieen CH2=CH-CH=CH2
4. Millistest sidemetest koosneb kaksikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides? ( 101 + konsp .)
Kaksikside - keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari.
Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside , mis esineb kõigis süsivesinikes
Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse pii- sidemeks . Seega kaksikside koosneb sigma (_) ja pii (_)
sidemest .
Kaksikside laguneb suhteliselt kergesti, Keemilistes reaktsioonides asendatakse kõrge energiaga ja ebastabiilsemad pii- sidemed stabiilsemate sigma sidemetega.
5. Millistest sidemetest koosneb kolmikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides ( 102 + konsp).
Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma ja kahest pii sidemest.
Kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega.
6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem
ALKEEN ALKEENI NIMETUS
C2H4 --- ETEEN
C3H6--- PROPEEN
C4H8 -- BUTEEN
C5H10 --- PENTEEN
C6H12 -- HEKSEEN
C7H14 -- HEPTEEN
C8H16 -- OKTEEN
C9H18 -- NONEEN
C10H20 -- DETSEEN
7. Mis on cis- isomeeria ? Too näide ( 104 – 105 + konsp)
Cis-isomeeria – aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet
cis-but-2- een
8. Mis on trans – isomeeria? Too näide 104 – 105 +konsp)
Trans-isomeeria – aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet
trans-but-2-een
9. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS
C2H2 -- ETÜÜN
C3H4 -- PROPÜÜN
C4H6 -- BUTÜÜN
C5H8 -- PENTÜÜN
C6H10 - HEKSÜÜN
C7H12 -- HEPTÜÜN
C8H14 -- OKTÜÜN
C9H16 -- NONÜÜN
C10H18 -- DETSÜÜN
Keemia kt nr 1 #1 Keemia kt nr 1 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor daisit Õppematerjali autor
Küllastumata süsivesinikud. Küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

etanaali, propanooni (atsetooni) ja polümeeride (polüvinüülkloriidi) valmistamiseks. Etüüni ei saa just tema plahvatusohtlikkuse tõttu majapidamisgaasina kasutada. Küll aga leiab alküünidest propüün majapidamisgaasina rakendust, kuna ta on palju stabiilsem ja samas annab õhus põledes samuti kõrge temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989 7) Hergi Karik jt ,,Keemianomenklatuur," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000

Keemia
Pentadieen - Referaat
16
doc

Pentadieen - Referaat

üheraskused, vees mitte- või vähelahustuvad. Liitumisreaktsioonid tekivad alkadieenidel vesinikuga, halogeenidega, vesinikhalogeenidega ning ka veega. Alkadieenide kasutatakse loodusliku kautsuki tootmisel. Sellest omakorda toodetakse veekindlaid paate, jalanõusid ja riietusesemeid jne. 15 Kasutatud kirjandus: 1) M. Karelson & A.Tõldsepp Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri, 2007 2) A.Tõldsepp Orgaaniline keemia. Koolibri, 2007 3) A.Tuulmets Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Avita, 2002 4) L. Karolin & A.Tuulmets Keemia XI klassile. Koolibri, 1998 5) N. Katt Keemia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 6) H. Karik & V.Ratassepp Keemia X klassile. Valgus, 1989 7) H. Karik jt Keemianomenklatuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) S. Spauszus Retk orgaanilise keemia maailma. Valgus, 1975 9) H. Karik Üldine keemia. Koolibri 1994 10) N

Keemia
Alkeenid ja Alküünid
2
docx

Alkeenid ja Alküünid

Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 Pentaan

Keemia
Penteen
12
doc

Penteen

omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. 11 Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Raudsepp, Hugo 1967. ,,Orgaaniline keemia". Tallinn. Kirjastus ,,Valgus"1967. 2. Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 3. Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 4. Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 5. Tallinn ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia",,Valgus" 1974 6. Ralph J.Fessenden, Joan S. Fessenden ,,Fundamentals of Organic Chemistry" Harper& Row, Publishers, New York 1990 Veebileheküljed 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeenid 2. http://www.annaabi.com/otsing-alkeenid

Keemia
Küllastumata süsivesikud
8
rtf

Küllastumata süsivesikud

Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen

Keemia
Alkeenid
12
pptx

Alkeenid

Alkeenid Kirke Kübarsepp, Helin Raudnagel, Liis Teder, Doris Tihu, Kristiina Valdman 31. 10.2011 Alkeenid Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Nimetusse kirjutatakse Asendusrühmad koos kohanumbritega tähestikulisesjärjekorras tüviühendi nimetus (een), mille lõppliite ette kirjutataksekordse sideme asukohta näitav number (kahelpool sidetasuvate süsinike numbritest väiksem) Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on lõppliite eesliide di, tri jne

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun