keemiaaparatuuri vooderdus, toidunõude pinnakatted Miks ei või teflonkihiga nõusid kuumutada kõrgel temperatuuril? 11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte tüüpi monomeerlülisid b)kopolümeeriks: polümeeriks, mis koosneb makromolekulidest, mille koostises on erinevad monomeerlülid 12. Millest koosneb naturaalne kautsuk 13. Milest valmistatakse sünteetilist kautsukit. 14. Kuidas saadakse kummit. 15. Milliseid polümeere toodetakse estrite baasil. 16. Milliseid plastmasse nimetatakse biodegradeeruvateks. Plastmassid, mis on biolagunevad 17. Milliseid kiudusid toodetakse polüamiididest. plastkiude 18. Millise omaduse poolest ületavad polüamiidkiud naturaalseid kiudusid. tugevus, kuumuskindlus, vastupidavus 19. Mida nimetatakse silikoonideks ja kus leiavad need kasutamist. 20. Millised eelised on silikoonmäärdeainetel
pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta põiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja tõukeid ebatasasel teel sõitmisel. Mantle (välimuskummi) mustrilistpealiskihti nimetatakse protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest kaardikihist, mis ei lase kummit välja venitada ega katkeda. Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja suurem kulumine sisehõõrdumisearvel.
11.Mida kujutab endast keelutsoon? 12.Selgita doonor ja aktseptorlisandi olemust. 13.Iseloomusta dielektrikuid. on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikusdielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 14. Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide arvuga väliskihil SIIT ALATES ON LAUSED VIHIKUST 15.Bohri aatomiteooria statsionaarsete olekute postulaat väidab, et aatom võib viibida püsivalt vaid teatud diskreetse energiaga statsionaarsestes olekutes. 16.Bohri aatomiteooria lubatud orbiitide postulaat väidab, et aatomi statsionaarsetele olekutele vastab el tiirlemine teatud kindlatel lubatud orbiitidel./ Lubatud orbiitidel on
küttegaas < bensiin < petrooleum ja diislikütus < määrdeõlid < masuut < parafiin < bituumen Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4) AATOMITE OLEKUD MOLEKULIS SÜSINIK Süsiniku aatomi välises elektronkihis on neli elektroni ja ta võib anda seega neli kovalentset sidet. Süsiniku aatom võib molekulis esineda neljas olekus: 4 üksiksidet 2 üksiksidet ja 1 1 üksikside ja 1 2 kaksiksidet kaksikside kolmikside
j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielektrikud ehk isolaatorid- on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtasimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 4.Valguse dispersioon, valguse hajumine- Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest ( lainepikkusest ). Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil: Üks neist on geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n = sin7/sin; = c/v
AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus päikesesüste...
Valetstsoonis liiguvad pos laengukandjad. Pooljuht-kihiline pirukas. Pn siire-kahekihilne pooljuht. p-poolmes augud ülekaalus. Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid
mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu 9. Kummid ja elastomeerid. Omadused ja kasutamine. Kummi (rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel Venimata olekus on polümeer amorfne Polümeersed molekulid on omavahel harvalt ristseotud plastsuse vähendamiseks ja täieliku kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR)
Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear(1800-1860) Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks. Toorkautsukist toodetakse veel eboniiti (sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kummit kasutatakse veel kummiriiete, anumate, vihmamantlite, jalatsite, voolikute teiste materjalide valmistamiseks. Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks
PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C juures kiirusega 0,7 m/s. Leegi temp. 1200° C. Lahustab rasvu, kummit ja polümeere. Põlemiskiirus 20 ... 30 cm/tunnis.Reageerib kloori, konts.hapnikuga. MÜRGISUS: Mürgine, sõltub ka margist . MÕJU AVALDUS: Mürgisus sõltub plii ja benseeni sisaldusest.Tekitab peavalu, iiveldust, halba enesetunnet.Suures koguses narkootilise toimega, põhjustab teadvuse kadu ja hingamishäireid. OHU KLASS: 3.1 IMDG KOODI LK.: 3141 OHU SÜMBOL: F+, T OHU TUNNUSNUMBER: 33 ÜRO (UN) NR.: 1203 NFPA KOOD: 130 MEREREOSTUSOHT: True
just sadamatest edasi teistesse riikidesse. Samuti paiknevad need asustatud aladel, et tööjõud oleks lähedal olemas. Tööstustoodetest imporditakse: tekstiilitooteid, põhimetalle, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja muid transpordivahendeid, keemiatooteid, optikariistu ja täppisinstrumente. Tööstustoodetest eksporditakse: tekstiilitooteid, põhimetalle, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja muid transpordivahendeid, keemiatooteid, jalatseid, plastikut ning kummit. 11.Transport 11.1.Infrastruktuuri areng Transpordi infrastruktuuri arengut on soodustanud riigi soodne asukoht, jõgede rohkus, kliima, mis ei ole suuresti kõikuv. See on eriti kaasa aidanud sadamate ja laevade infrastruktuurile, kuid ka teistele transpordivõimalustele. Peamiseks taksitavad teguriks on pinnamood, mis näites Põhja- Portugalis on väga kivine ja mägine ja erineb suuresti põhja- ja lõunaosa poolest. 4 11.2
Kondoomid on tehtud õhkõhukesest latekskummist või polüoretaanist. Neid on igat värvi ja vormi ning igale maitsele - banaanist vaniljeni. Kondoomid kaitsevad soovimatu raseduse eest ja pakuvad ainsana tõhusat kaitset AIDSi ja teiste sugulisel teel ülekantavate haiguste vastu! Esimesed kondoomid, mis olid valimistatud lamba või mõne muu looma peensoolest, võeti kasutusele Inglismaal juba 18. sajandil. 19. sajandi lõpust hakati kondoomide valmistamiseks kasutama kummit, hiljem ka plastikut. Enamik meil müüdavaid kondoome on valmistatud õhukesest kummist ja ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Mitmekordseks tarvitamiseks on mõeldud paksemast materjalist preservatiivid. Kondoomi pind võib olla sile või erilise töötlusega. Valida võib ka erineva lõhna või värvusega vahendid. Kondoome on soovitatav säilitada jahedas kohas. Kuid tuleb alati meeles pidada, et meeste kondoomid ei anna 100 protsenti garantii,
2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik). Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.Kummi ja elastomeeri tõlgendus pole alati ühene. Kummi on põhimõtteliselt ristseotud elastomeer. Ajalooliselt nim. kummideks aga just paljusid elastomeere. Kummit iseloomustab väga madal Tk, venitamata olekus on polümeer amorfne. Kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks / täiteained:tahm, kriit, pehmendid: õlid, vulkaniseerivad ained, stabilisaatorid, pigmendid jms. - Plastid ( plastik), mis omakorda liigitatakse kompaktplastid, vahtplastid, kiled, komposiidid: laiatarbeplastid on odavamad masstoodangu polümeerid ( PE, PP,PVC), nad on sitked, tugevusomadused ei ole maksimaalsed aga püsivad.
juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. 6. Dielektrikud Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 7. Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m.
Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Vahtplaste kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni ja tsellofaani. Kummide kasutusala on lai: autode, mootorrataste, traktoritem jalgrataste rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad ja jalanõud. Polüsiloksaanahelaga kautšukist saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks ja tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel ja ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks
Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear (1800-1860) (Pildiallikas: http://articles.directorym.com/Images/Image.aspx?ParagraphId=245 ) Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks
looduslikust vaigust juba 1839. aastal saksa apteeker Eduard Simon, ei saanud ta ise oma avastuse suurusest aru. Alles Hermann Staudinger määras polümeeris stüreeni monomeerid. Badische Anilin & Soda-Fabrik lühendatult BASF, mis asutati 1861 on kuulus mitmete leiutistega. Näiteks on nad tuntud toiduvärvidena kasutatavate kivisöetõrvast värvainete ning lämmastikväetiste tootjana. Muuhulgas arendasid nad edasi ka polüstüreeni, PVC-d, sünteetilist kummit jpt. Just BASF-i teadlased leiutasid 1930-ndal aastal polüstüreeni tööstusliku tootmise võimaluse [21]. Foto 4 Polüstüreeni graanulid. [22]. Polüuretaan (PUR) Polüuretaani (PUR) leiutas Saksamaa Friedrich Bayer & Company 1937. Kasutusele võeti see pärast II maailmasõda madratsite, mööbli ning isolatsioonmaterjali valmistamiseks.
Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse kõige enam polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni, looduslikest tselluloosi baasil valmistatud tsellofaani. Kummide kasutusala on väga lai: autode, mootorrataste, traktorite, jalgrataste jne rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad, jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt.
Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse kõige enam polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni, looduslikest tselluloosi baasil valmistatud tsellofaani. Kummide kasutusala on väga lai: autode, mootorrataste, traktorite, jalgrataste jne rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad, jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt.
pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse kõige enam polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni, looduslikest tselluloosi baasil valmistatud tsellofaani. Kummide kasutusala on väga lai: autode, mootorrataste, traktorite, jalgrataste jne rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad, jalanõud jne. Mõnede kummide töötemperatuuri piirkonnad on järgmised: Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt
Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse kõige enam polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni, looduslikest tselluloosi baasil valmistatud tsellofaani. Kummide kasutusala on väga lai: autode, mootorrataste, traktorite, jalgrataste jne rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad, jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 8-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt
Katkesti suletud kontaktide puhul läbib PDK'il -- alumine katkesti. süütepooli primaarmähist vool ja selle poolt magneeditud PDK-56 ja T-200 mootoril tuleb süütehetke seada eel- südamik hoiab näit. kruvikeerajat paigal. Järgnevalt pöö- süüteregulaatori vihtide suurima laialioleku juures, kulu- rame väntvõlli kergete vajutustega käivituspedaalile. Kui des nad kummitükikestega kinni. See katkesti kontaktid lahutuvad ja süütepooli südamik nõueJhtib siis, kui pole teada hilisemale demagneetub, kukub kruvikeeraja maha. See ongi kon- süütele vastavat dit (M2K-56 -- l mm, T- taktide lahutamise alguse signaaliks. 200 -- 2 mm). V a h e Id uvv o o l u generaatori s taat ori
annaabi.ee 
