Alküünid, alkeenid (0)

1. alkeen -küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel kolmikside.π-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad sirgedtasandiline süsinik(planaarne)-süsinikuga seotud kolm aatomit paiknevad ühel tasapinnal , sest nende vahelised nurgad on 120.lineaarne süsinik-kolmiksidemega seotud C- aatomid ja nendega seotud muud aatomid paiknevad ühel sirgel.
nukleofiil -on vaba elektronpaariga osakesed.
elektofiil-elektroniarmastaja.On tühja või osaliselt tühja orbitaali osake. isomeeria - molekulmass ,kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal pool kaksiksidet. terpeen -organismides ja taimedes leiduv lahtise süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom . elektrofiilsustsenter -elektofiili koostisesse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom.
hüdrogeenimine-liitumisreaktsioonid vesinikuga
hüdraatimine-liitumine veegapolümeer-ühendid mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemega seotud struktuurilülid.polümerisatsioon-polümeeride moodustumise protsess.monomeer-üks polümeeri lüli molekuli ahelasAlkadieen-küllastumata süsivesinik mille molekulis on kak kaksiksidet.kautšuk-puu pisarad . lateks -looduslik kautšuk heveapuu piimmahlast.vulkaniseerimine-kautšuki väävliga kuumutamise protsess.buna-esimene tööstuslikult toodetav kautšuk. karotenoid -karoteeni sarnane terpeen dehüdrogeenimiseks- orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist2.Alkeeni molekuli ehitus. Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemeteg(sigmasidemetega).Seega kaksikside koosneb sigma (σ) ja pii (π) sidemest .Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Tetraeedrilisel ehk sp³- süsinikul on kõik neli väliskihi orbitaali (üks s- ja kolm p-orbitaali) hübridiseerunud (erinevate orbitaalide energia on segunenud ja võrdsustunud-ühtlustunud).Tasandilisel ehk sp² - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm orbitaali (üks s- ja kaks p-orbitaali).Süsiniku aatomi väliskihi kolmas p-orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele tasemele .P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari jaotamist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget nimetatakse π-(pii) sidemeks . Kaksiksideme moodustamises mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada σ- sidemeid teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni molekulis.Hübridiseerunud orbitaalidel olevad elektronid on madalama energiaga võrreldes hübridiseerimata orbitaalil oleva elektroniga. Madalama energiaga elektronidest moodustuvad stabiilsemad sidemed ja kõrgema energiaga elektronidest vastavalt väiksema stabiilsusega side. Mida väiksema stabiilsusega on sidemed, seda reageerimisvõimelisemad on ühendid. Kuna π-side võrreldes σ-sidemega sisaldab kõrgema energiaga elektrone, siis sel põhjusel π-side on ka nõrgem side võrreldes σ-sidemega. Seda tõestab π-sidet sisaldavate ühendite (näiteks alkeenide , alküünide) kõrgem keemiline aktiivsus võrreldes σ-sidememeid sisaldavate alkaanidega. 3.Miks on alkeenid alküünidest keemiliselt aktiivsemad? Kuna alküünides sisalduv kolmikside sisaldab π- sidemeid, mis on oluliselt nõrgemad kui üksiksidemetes olevad sigma σ- sidemed, siis seetõttu on alküünid (nagu ka alkeenidki) alkaanidest keemiliselt aktiivsemad. Kui aga võrrelda alküüne omavahel alkeenidega, siis tuleb arvestada sellega, et kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Reaktsioonides alküünide erinevus alkeenidest seisneb selles, et kui kaksikside muutus liitumiseaktsioonide käigus üksiksidemeks, siis alküünides olev kolmikside muutub kaksiksidemeks.4. Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides.Alkeenidest tunduval rohkem leidub alkeene taimedest ja loomadest.toakärbse eraldavad vastasoos ligimeelitamiseks lõhnaaineid.Puuviljade valmistumisel võib eralduda eteeni.Organismides ja eriti taimedes leidub terpeene.Nad on meeldiva lõhnaga.Karoteiinist moodustub A- vitamiin , kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautšuk sisaldab samuti kaksiksidemeid , kuna kaksiksidemed on seal üksteisest lahutatud,siis sel põhjusel on kautšuk ka värvusetu.5.Alkeenide füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka alkaanidel. Eteen , propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid.alates propeenist ja süsiniku 18 arvust tahked ained.Seega molekulimasi suurenedes suurenevad ka nende sulamis-ja keemistemperatuurid.Värvuseta,lõhnata ,õhuga enam-vähem üheraskused,vees vähelahustuvad,lahustuvad orgaanilistes lahustites , narkootiliste toimetega.8.Eteeni ehk etüleeni leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna
ja narkootilise, uimastava toimega gaas . Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Banaanide kiiremaks valmimiseks on neid soovitav hoida koos apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide küpsemist. 9. Isopropeen on loodusliku kautšuki lähteaine.Loodusliku kautšuki saadakse troopilise kautšukipuu heveapuu piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.Puhas isoperne on tugeva ebameeldiva lõhnaga,värvusetu vedelik, soojuse toimel muutub elastseks materjaliks .Lõuna- ameeriklased said tuhanded aastad tagasi muuta sellega veekindlaks plaate,jalanõusid ja riietusesemeid.Ligikaudu 60% kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks.10. Alküüni molekuli ehitus (sp-süsiniku teke, kahe hübradiseerimta p-orbitaalidest kahe pii sideme moodustumine, millest koosneb kolmikside jne.)Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud vesiniku aatomid paiknevad ühel ja samal sirgel, sest nende aatomite vahelised nurgad on 180º. Etüüni molekul koosneb kahest süsiniku ja kahest vesiniku aatomist. Seega paiknevad etüüni molekulis kõik neli aatomit ühel sirgel. Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma (σ) ja ühest pii (π) sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma (σ) ja kahest pii(π)- sidemest. Lineaarsel ehk sp - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali (üks s- ja üks p-orbitaal). Süsiniku aatomi teine ja kolmas väliskihi p-orbitaal ei hübradiseeru. Kui liituvad kaks sp-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele üks ühine elektronpaar , kuna kattuvad mõlema süsiniku sp- hübriidorbitaalid ja sinna tekib σ-(sigma) side. spsüsiniku kahe risti asuva p-orbitaali kattumisel tekib aga kaks pii(π) – sidet, mille maksimaalsed kattumisalad on samuti teineteisega ristiolevas tasapindades.
11. Etüünie.asetüleen.Täielikult puhas etüün on lõhnata,värvusetu,vees lahustumatu ,õhust veidi kergem,väga plahvatus ohtlik ja narkootilise toimega gaas .Etüüni saamise võimaluseks ja eriti laboris on tema tootmine kaltsiumkarbiidist.Kaltsiumkarbiidi saadakse elektriahjus kustutamata lubja kuumutamisel koksiga.Kui kaltsiumkarbiidile lisada vett,siis hakkabki mullikestena eralduma etüüni.Hapnikus põleb etüün helesinise leegiga.Väga suure plahvatus ohtlikuse tõttu on etüün ainuke gaas,mida säilitatakse ja transporditakse terasballoonides lahustatuna atsetoonis.Valgustatava leegi tõttu kasutati 20.saj karbiidlampides.Leeki kasutatakse ka metallide lõikamisel ja keevitamisel.Pärast aga etüüni kastus tähtsus keevitusgaasina langeb.