Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja, pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli
28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp 1897 - 1972 eesti näitleja Kas sa teadsid, et väikest Tiinat mängis Libahundi filmis praeguseks eesti tuntud luuletaja Doris Kareva Doris Kareva 28. novembril 1958 on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tänan Kuulamast!
Nimi Sünniaeg Isikukood on ka teises nimekirjas 1 Nimi Sünniaeg Isikukood on ka teises nimekirjas Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 1 Jaan Sillmann 22.06.50 35006222151 1 Kalmer Savest 06.10.64 36410066142 1 Aivar Järve 27.11.50 35011278907 1 Henn Saar 23.06.83 38306235325 1 Henn Saar 07.02.73 37302071552 1 Lembit Ratassepp 28.03.87 38703287443 1 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 1 Urmas Luhakooder 20.11.88 38811202185 1 Kalmer Savest 03.05.70 37005037101 1 Aivar Treumann 12.11.72 37211123668 1 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 Riina Savest 11.01
parmi keeled ning ugri keeled. Tänapäeval on kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Nendeks on ungarlased, soomlased ja eestlased. Kasutatud allikad: Uurali rahvad. http://www.suri.ee/r/index-ee.html Kerli Rüütel. Uurali keelkond. http://www.annaabi.ee/uurali-keelkond-m61028.html Eesti keele päritolust. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Uurali keeled. http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled Katrin Puik, Priit Ratassepp, Eesti keele sugulaskeeled, Eesti keele õpik 9. klassile, 2013 Paul Eros Fusi 9.A
Vakuool REGINA KAASIK LIISA RATASSEPP 10.A KLASS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 2016 Vakuooli ehitus Vakuool on ümbritsetud ühe õhukese membraaniga, mida nimetatakse tonoplastiks Tonoplast eraldab vakuooli muust tsütoplasmast Vakuooli täidab rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges Vakuool pole tavaline organell, seepärast nimetatakse seda ka organoidiks Vakuool erinevates rakkudes Vakuoole esineb taimerakkudes ja osal vees elavatel üherakulistel organismidel Taimerakus tekib vakuool Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Stru...
CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Joonis 1. Etanooli struktuurvalem.2 Joonis 2. Etanooli molekuli mudel.3 Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega hästi lenduv vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik ja selle tihedus 20 °C juures on 0,79 g/cm³.4 1 Karik, H., Ratassepp, V.,1980: 62 2 Vikipeedia „Etanool“, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Etanooli keemistemperatuur on madalam kui veel, mistõttu hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100%
Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton aitused&gid=60
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imen...
TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
09.61 46109297853 Eneli Süld 13.02.52 45202134731 Siina Sauga 05.11.80 48011059331 Mailis Hunt 07.10.81 48110072327 Indrek Lohk 28.07.84 38407281706 Leo Müürsepp 20.05.80 38005201311 Kaarel Treumann 14.11.74 37411149463 Annemai Hade 01.05.73 47305017349 Erge Karjust 07.01.51 45101076229 Tatjana Jürimägi 18.08.63 46308182687 Indrek Luhakooder 12.03.74 37403122511 Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 Maret Ratassepp 04.11.67 46711046610 Andrus Järve 01.11.52 35211013147 Martin Niit 07.12.71 37112072289 Jaanika Helmja 28.06.50 45006282172 Kaimo Martverk 26.10.80 38010265687 Aivar Salonen 02.09.82 38209027715 Naima Teder 28.12.86 48612284400 Tanel Liiv 25.02.81 38102256002 Reeli Randrüüt 22.06.84 48406221506 Marek Riisalu 14.06.88 38806141795 Marju Hade 16.08.88 48808169323 Marek Sonk 05.11
Hiina Rahvavabariik Kristin Metsmaa 9.r klass Juhendaja Priit Ratassepp Tallinn 2012 Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong
säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) Võttepaigad
Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 1 7 Kaimo Karu 10.02.74 37402106450 1 6 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 1 5 Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 1 5 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 1 5 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 1 Natalja Randla 17.07.68 46807177171 1 4 Lembit Ratassepp 28.03.87 38703287443 1 7 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 1 Naima Järvis 27.01.80 48001279637 1 6 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 1 1 Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 1 2 Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 8 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 5 Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 1 6 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 1 1 Jüri Sillmann 24.11
liberaliseerumise ja sotsialistliku realismi mõiste ähmastumisega. Kasutatud allikad: http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://kreutzwald.kirmus.ee/et/noor http://entsyklopeedia.ee/artikkel/noor-eesti3 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kirjandus_iseseisvas_eestis_1918%E2%80%931940 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kirjandus_1940%E2%80%931945 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kirjandus_1945%E2%80%931989_kodumaal "Labürint" kirjanduse õpik 9. klassile - Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv 3
Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise
51 35103276763 27 3 27.03.2008 57 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 8 4 08.04.2008 57 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 8 4 08.04.2008 57 Erkki Lehtla 17.06.51 35106179644 17 6 17.06.2008 57 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 25 7 25.07.2008 57 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 31 7 31.07.2008 57 Priit Ratassepp 31.07.51 35107316156 31 7 31.07.2008 57 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 8 8 08.08.2008 57 Allan Miron 11.08.51 35108113825 11 8 11.08.2008 57 Rain Räämet 02.10.51 35110025019 2 10 02.10.2008 57 Mart Lasn 19.12.51 35112199708 19 12 19.12.2008 57 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 31 1 31.01
......................................... 2 8.Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 2 2 1. Sissejuhatus Etanool on keemiatööstuse põhitooteid. Ta on lähteaineks kummi tootmisel, ravimite, värv- ning lõhnainete ja paljude teiste keemiasaaduste valmistamisel, kuid ka alkohoolsete jookide koostisosa. (H. Karik, V. Ratassepp, Keemia X klassile, Tallinn, "Valgus" 1989) 2. Saamine, leidumine 2.1 Leidumine Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) on üks tuntumaid alkohole. Etanooli leidub looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED. ENSV teeneline kunstnik. LK oli a-st abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hanno ja Toomas Kalmet. Seos noorte kalmetitega. Ja lõpetsuseks Valdeku Ratassepp on õelnud, et “Kalmeti lavastajatööd iseloomustab selgus, misanstseenide puhtus, realistlik lähenemine teosele. Vanu meistreid juhib ta märkamatult õigele teele andes neile suure vabaduse, noori õpetab aga nagu tõeline lavapedagoog.”
1981 naine Sügis Kaljukits Indrek Lohk 28.07.1984 mees Suvi Kaljukits Leo Müürsepp 20.05.1980 mees Kevad Kaljukits Kaarel Treumann 14.11.1974 mees Sügis Kaljukits Annemai Hade 1.05.1973 naine Kevad Kaljukits Erge Karjust 7.01.1951 naine Talv Kaljukits Tatjana Jürimägi 18.08.1963 naine Suvi Kaljukits Indrek Luhakooder 12.03.1974 mees Kevad Kaljukits Jüri Maripuu 16.02.1966 mees Talv Kaljukits Maret Ratassepp 4.11.1967 naine Sügis Kaljukits Andrus Järve 1.11.1952 mees Sügis Kaljukits Martin Niit 7.12.1971 mees Talv Kaljukits Jaanika Helmja 28.06.1950 naine Suvi Kaljukits Kaimo Martverk 26.10.1980 mees Sügis Kaljukits Aivar Salonen 2.09.1982 mees Sügis Kaljukits Naima Teder 28.12.1986 naine Talv Kaljukits Tanel Liiv 25.02.1981 mees Talv Kaljukits Reeli Randrüüt 22.06
Mineraalainete kuningas kaltsium. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/dets/main.htm (06.10.2007) 5. http://www.tai.econet.ee/12/id/32 (06.10.2007) 6. Pihlak, K. Kaltsium organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (06.10.2007) 7. http://www.tianshi.ee/index_ee.php?product_id=1 (06.10.2007) 8. http://www.zone.ee/chemistry/Ca.htm (06.10.2007) 9. Karik, H. 2001. Biometallid ja mürkmetallid. Tallinn: Koolibri. lk16-20 10. Karik, H. Ratassepp, V.1988. Keemia. Tallinn:Valgus. lk 141- 144. 11. Wertheim, J., Oxlade, C., Waterhouse, J., 1996. Keemialeksikon. Tallinn: Koolibri. lk.57 4 5
07.1984 mees Suvi 28.07.2020 2 Leo Müürsepp 20.05.1980 mees Kevad 20.05.2020 3 Kaarel Treumann 14.11.1974 mees Sügis 14.11.2020 6 Annemai Hade 1.05.1973 naine Kevad 1.05.2020 5 Erge Karjust 7.01.1951 naine Talv 7.01.2020 2 Tatjana Jürimägi 18.08.1963 naine Suvi 18.08.2020 2 Indrek Luhakooder 12.03.1974 mees Kevad 12.03.2020 4 Jüri Maripuu 16.02.1966 mees Talv 16.02.2020 7 Maret Ratassepp 4.11.1967 naine Sügis 4.11.2020 3 Andrus Järve 1.11.1952 mees Sügis 1.11.2020 7 Martin Niit 7.12.1971 mees Talv 7.12.2020 1 Jaanika Helmja 28.06.1950 naine Suvi 28.06.2020 7 Kaimo Martverk 26.10.1980 mees Sügis 26.10.2020 1 Aivar Salonen 2.09.1982 mees Sügis 2.09.2020 3 Naima Teder 28.12.1986 naine Talv 28.12.2020 1 Tanel Liiv 25.02.1981 mees Talv 25.02.2020 2
TALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS Autotehniku eriala Karl Ratassepp 33 AT PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Raimo Riiga/Riga (OÜ Simmerauto) Sisukord 1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk..................................................3 1 Praktikaettevõtte iseloomustus.....................................................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur...........................
svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa)
Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda.
Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23 Kai Ratassepa esituses Hällilaul des-duur op 57
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad
5 Kasutatud kirjandus Anu Raudsepp. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=301 Kristi Metste. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=5&table=Persons Liisa Lang. http://www.tartu.ee/? page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/7 6B48B4EF2093EBDC2256D73003DBE1E Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv. Labürint III, Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita, 2008, lk 62-63
Vee karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides (mg-ekv liitri vee kohta). Enamasti temperatuuri mõjul, mõnikord ka vee süsihappetasakaalust tingituna, tekivad vees lahustuvad kaltsiumi- ja magneesiumkarbonaadid ehk katlakivi, seda saab vähendada vee pehmendamisega. 8 Kasutatud materjalid Kirjandus ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia", kirjastus ,,Valgus"Tallinn 1976 ,,Keemia XI klassile" H. Karik, V. Ratassepp, kirjastus "Valgus" 1990 ,,Tervise ABC", kirjastus ,,Valgus",Tallinn 1970 ,,Üldine keemia" H. Karik, kirjastus "Valgus" Tallinn 1976 ,,Üldine keemia"H. Karik, kirjastus ,,Koolibri", Tallinn 1994 Veebileheküljed http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=vee+karedus&alates=0&url=http%3A%2F %2Fwww.eau.ee%2F~aland%2Fvee_karedus.pdf http://www.ravesi.ee/index_files/Page625.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/veekaredus.htm
Ilmselgelt vajutas 1905.a. revolutsioon ühistegevuse sordiini alla. Kontroll tugevneb veelgi esimese Maailmasõja eel ja ajal. Sellest annab tunnistust sisemine kirjavahetus Eestimaa kuberneri kantselei ning sama kubermangu ühiskondlike organisatsioonide osakonna vahel. Jälgimine organistatsiooni juhtide üle on tugevnenud ning kantselei on nn ,,kahtlaste isikute kartoteeki''. 1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt....????. 1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid,
ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563) Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel "Varamus" 1940. aastal ,mis jäi samuti poliitikale jalgu ja omandas uues ajaloolises kontekstis mitte esteetilise, vaid poliitilise tähenduse. (www.otsing/Juhan Sütiste) Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri"
Fosforväetised soodustavad ka mürgiste sinivetikate vohamist ning sellest seisukohast on juhiseks nende kasutamise vähendamine. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi siiski välja pakkuda pole. Kasutatud kirjandus Karik, H. ,,Üldine keemia", Kirjastus Valgus 1976, lk 99 Tamm, J. Past, V. Tamm, L. "Üldine ja anorgaaniline keemia", Kirjastus Koolibri 1997, lk 150-151 Karik, H. Ratassepp, V. ,,Üldistav keemia", Kirjastus Valgus 1990, lk 185 Toimetajad: Teinberg, R. Roosvee H-E. ,,Eesti põllumajandusentsüklopeedia" 1. köide, Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk 198 http://hot.ee/teekaaslane/keskkond.html http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31976L0116:ET:HTML http://www.eria.ee/public/files/Infoleht_167.pdf
Kuna fluoriidid on kergesti sadenevad, kuid kloriidid jäävad lahusesse, on kuumaveeallikate väljavooluvee puhul antud suhe äärmiselt madal (0,0006). Olgugi et fluoriidid on laialtlevinud ühenditest ühed püsivamad, võib neid sadestada mõõdukalt lahustuva mineraal fluoriidina (CaF2). 8 Kasutatud kirjandus J. Rudenko, P. Taube ,,Vesinikust kuni ..." H. Karik ,,Üldine keemia" H. Karik, V. Ratassepp ,,Keemia 11 klassile" http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/sootmisealused/mineraalelemendid/jood http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://www.miksike.ee/ http://wapedia.mobi/et/Fluor?p=6 9
Sõjaväelaste Regionaalsed MV, "Noored Läbi Euroopa" seeriavõistluse finaaletapp, Tabasalu duatlon). Eesti Meistrivõistlused triatlonis toimusid Pühajärvel ja duatlonis Tabasalus. ETL karikasarjas peeti 7- etapilises seeriavõistluses arvestust 10 vanusekategoorias. Karikavõitjateks tulid: Tess Grossmann, Tõnis Rist, Kerti Kesküla, Sander Eilo, Kätlin Tõnning, Sander Ligi, Annika Juhanson, Pirmin Tamm, Kadri Sõggel, Robert Pallas, Anneli Ratassepp, Eero Raudsepp, Anu Taveter, Priit Ailt, Andres Kübar, Mart Haruoja ja Tõnu Odamus. 2003.a. rahvusvahelisest võistlushooajast kokkuvõtteid tehes väärib enim imetlust Marko Albert'I läbimurre maailma triatlonieliiti. Kui 2002.a kogus Marko MK etappidel keskmiselt 100 punkti, siis 2003.a. viie õnnestunud MK etapiga sai punktilisa keskmiselt 200 punkti etapiga ja jõudis maailma jooksvas edetabelis 63.-le kohale. Kordaläinuks võib pidada ka Euroopa MV 11
kindla aastase naturaaltasu, mille eest ta oli kohustatud tegema kõik külaelanikele vajalikud sepatööd. Erinevalt teistest käsitöölistest oli sepp küla lugupeetavamaid ja mõnikord ka jõukamaid mehi. Sepa kui vanima iseseisva käsitöölise suurele tähtsusele osutab asjaolu, et vana läänemeresoome keelte ühine sõna ,,sepp" on saanud käsitöölise üldnimetuseks, mis lisatakse peaaegu igale eesti käsitöölise nimetusele (puusepp, müürsepp, püttsepp, ratassepp, sadulsepp, rätsep jne). Seppade rohkuse kohta 16. sajandil annab tunnistust see, et 427 allikas märgitud maakäsitööliste hulgas oli seppi 56%. Ka 17.-19. sajandil moodustasid sepad maal kõige arvukama käsitööliste rühma. Sepatööoskus on Eestis olnud, nagu juba öeldud, rahva hulgas ka kõige laiemalt levinud. Seda tõendavad 19. Ja 20. sajandi saate talude sepapajad. Neid 18. sajandist pärit küla sepikodasid on kasutatud üldiselt veel 20. sajandilgi. Kolhooside algaastatel
hinnetega lõpetanud orelikunstnikule. Õpingute jätkamise A. Kapi kompositsiooniklassis 9 lõpetas isa surm. 1938-1940 töötas Villem Suure-Jaanis ja Tartus kantseleiametniku, organisti, klaveriõpetaja ja koorijuhina. 1938. aastal asus ta oma isa asemel ,,Ilmatari" koori juhiks, mida juhendas 1944. aastani. Tartus tutvus ta Jevgenia Zõbinaga, kellest sai tema abikaasa 1939. aastal. (Tõnson 1967: 40-42, Ratassepp 1978: 58) Nõukoguse korra kehtestamisega jätkas Villem Kapp oma õpingud A. Kapi juures. Valmisid ,,Canzonett" viiulile, trio viiulile, klaverile ja tsellole, ,,Eleegia" keelpillidele ning klaverisonaadi esimene osa. Suur Isamaasõda tõi Villem Kapi oma abikaasaga 1941. aasta suvel tagasi Suure-Jaani, teenides ülalpidamist ,,Ilmatari" koorijuhina, klaveritundide andjana, kirikuorganistina ja kohaliku Tuletõrje Seltsi orkestri dirigendina. Hiljem õnnestus
keiser Aleksander II'le, sest ainult tema valituses ajal olevat säärast pidu võimalik pidada. Peo lõpetamisel peeti veel mitmeid tänu- ja lahkumiskõnesid. Järgmisel päeval lahkusid peokülalised järk-järgult Tartust ja linn võttis uuesti argipäevase ilme. 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,Esimene Eesti üldlaulupidu 1869" (R. Põldmaa, 1969. a.) 2. EE köide 5 (1990. a) 3. ,,Eesti laulupeod" (A Ratassepp, 1985. a) 4. ,,Seitse sajandit eestlaste lauluteel" (K. Leichter, 1991. a.) 15
1.2 Õpingud Muusikakoolis ja konservatooriumis Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema pinginaabri Peeter Podelski soovitusel mindi proovikatsetel Tallinna Muusikakooli ( praegu G. Otsa nim. muusikakool). Kahjuks ei pääsenud temaga sisse pinginaaber Peeter. Ehala isa, kes oli hea tuttav kooli õppealajuhataja Valdo Ratassepaga, pidas temaga nõu, kas panna Olav õppima klaverit või muusikateooriat. Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas. ,,Teooria ja harmoonia õpetajaks sai mul karm pedagoog Leo Semlek, kes tegi mulle harmoonia väga hästi selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4
KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989 7) Hergi Karik jt ,,Keemianomenklatuur," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 9) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/(SearchView)?SearchView&Query=(atset %FCleen)&Start=1&Count=50&SearchOrder=4 10) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/docbyalias/nav_abus_producegas_acetyle ne 11) http://www.crjg.vil
a kõrguste süsteemis arvutas AS PLANSERK peageodeet A. Ostonen. Polügonomeetria ja trigonomeetrilise nivelleerimise mõõtmised teostati ajavahemikul jaanuar .... aprill 2006. a. AS K&H geodeesiabüroo polügonomeetria mõõtmiste gruppi kuulusid geodeedid M. Tõnisson, A. Jakobson, B. Sepp ja M. Vutt; OÜ GeoMetria töögruppi kuulusid geodeedid K. Kolts, J. Kale, T. Kanne ja H. Siilbek; AS PLANSERK töögruppi kuulusid geodeedid M. Linnamägi, A. Ratassepp, J. Renser ja J. Luisk. 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine Geomeetrilisel nivelleerimisel lähtuti geodeetiliste tööde aruandest "Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). Geomeetrilisel nivelleerimisel järgiti III klassi nivelleerimise nõudeid (I, II ja III klassi nivelleerimise eeskiri, Eesti Vabariigi Maa-amet 1993).
Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560 Martin Thalfeldt III 124 620 2510 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Moonika Mändla IIIB 309 620 2451 Nelli Ustinova III 307 620 2602
Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560 Martin Thalfeldt III 124 620 2510 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Moonika Mändla IIIB 309 620 2451
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
