Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas (0)

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Eesti koolisüsteem

Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................

Ühiskond

36

pdf

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria

lahendama kolmnurka vektorite abil, leidma lõigu pikkust ja selle keskpunkti koordinaate, koostama sirge võrrandit ka punkti ja sihivektori kaudu ning teisendama kõiki sirge võrrandeid üldkujule. Õpilane leiab ka kahe sirge vahelise nurga, koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandeid ning leiab kahe joone lõikepunkte. Soovitan kõigil õpetajatel tutvuda kirjastuse Avita poolt välja antud raamatuga ,,Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Vektor tasandil. Joone võrrand". Õpik on ladusas keeles, rohkete illustratsioonidega, järgib hästi ainekava ning sisaldab rohkesti elulisi ülesandeid. Ülesannete raskusaste on kitsale kursusele vastav. Laia kursuse jaoks sobivad ka senini käibel olnud õpikud, kuid ainekava tuleb tõesti tähelepanelikult jälgida. Enne vektori mõiste sissetoomist peaks kordama üle need teadmised, mis puudutavad koordinaatteljestikku ja punkti koordinaate

Matemaatika

10

pdf

Euroopa kool

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5

Kunstiajalugu

7

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium

Eripedagoogika

12

odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ...........................................................................................................

Võrdlev koolikorraldus

12

pdf

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksami 1. osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi ainekursuste põhiteadmiste ja -oskuste omandatust ning oskust neid teadmisi ja oskusi rakendada elulistes situatsioonides. Eksami 2. osa ülesannetega kontrollitakse, kuivõrd struktureeritud on eksaminandi teadmised,

Matemaatika

13

doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta

Kultuurilugu

2

docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Päris huvitav aine oli, õpetati püssi kokku ­ lahti võtma, tulistama, tundma nõukogude sõjaväe auastmeid jm. Keskkooli ajal sai õppida ka erinevaid lisaerialasid, Kadrina Keskkoolis olid selleks näiteks masinakiri ja autoõpetus. Alates kuuendast klassist toimusid õppeaasta lõpul eksamid ­ VI ­ s üks, VII ­ s kaks, VIII ­ s neli, IX ­ s 2, X ­ s 2 ja XI ­ s klassis 6 eksamit. Näiteks emal olid VIII klassi lõpueksamiteks: emakeele kirjand, matemaatika suuline eksam (teooria), nõukogude riigi õigused ja alused, anatoomia. VIII ja XI klassi eksameid pidid kõik tegema, teistes klassides aga said need õpilased, kes hästi õppisid eksamitest vabaks. Huvialaringid olid ka veidi teistsugused. Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes

Eesti keel

Kommentaarid (0)