Soome haridussüsteem (4)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Humanitaarainete õppekava
SOOME HARIDUSSÜSTEEM
ALUSHARIDUS
(referaat)
Koostaja : Tiina Tammearu
Juhendaja : Karmen Trasberg
Tartu 2010
Sisukord
Ülevaade Soome haridussüsteemist 3
Kohustuslik haridus 3
Gümnaasiumiharidus 5
Kutseharidus 5
Kõrgharidus 6
Ülikoolid 7
Polütehnikumid 7
Eripedagoogika 8
Õpetajakoolitus 8
Alusharidus 9
Lasteaiad 10
Eelkooliklassid 11
Kasutatud Kirjandus 12

Ülevaade Soome haridussüsteemist

Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast , emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest.
Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi.
Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita.

Kohustuslik haridus

Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal, mil laps saab seitsme aastaseks ning lõpeb, kui põhiharidus on omandatud või 10 aastat pärast koolikohustuse algust. Lapsevanemad või hooldajad on kohustatud tagama, et laps seda kohustust täidab. Kohalikud võimuorganid peavad võimaldama kõikidele kooliealistele lastele tasuta põhihariduse, kes nende võimupiirkonnas elavad. Samuti peab omavalitsus tagama lastele tasuta lõunasöögi, raamatud, õppematerjalid, transpordi ja tervishoiu. Siiski on vanematel õigus valida, kuhu kooli nad oma lapsed panevad.
Kohustusliku hariduse täitmist kontrollivad kohalikud võimuorganid, pidades arvet kõikide kooliealiste laste üle. Vanemat või hooldajat informeeritakse, kui laps tuleb kooli registreerida. Kui last ei ole õigeks ajaks registreeritud, siis võib lapsevanemalt või hooldajalt nõuda tasu lapse järelvalve kohustuse eiramise eest.
Laps võib alustada koolis käimist ka aasta varem. Umbes üks protsent lastest kasutab seda võimalust, kuid arstlikud ja psüühilised kontrollid peavad kinnitama, et ta tuleb koolis toime. Sarnaselt sellele, võib ka hiljem kooli minna ning tuleb läbida samasugused katsed.
Soomes pole kohustuslik koolis käia, kohustusliku hariduse võib omandada ka näiteks kodus. Sellisel juhul peab omavalitsus lapse õpinguid kontrollima. Lapsevanem või lapse hooldaja peab tagama täieliku põhihariduse omandamise. Kodus õppijate arv on minimaalne.
Kuni 1998. aastani oli põhikool jagatud kaheks osaks: 1. - 6. ja 7. - 9. klass. 1. jaanuaril 1999. aastal selline jagunemine lõpetati. Nüüd kehtib üheksa aastat kestev kohustuslik põhikool. Kooliaasta kestab 190 päeva augusti keskpaigast kuni juuni alguseni . Miinimum tundide arv nädalas varieerub 19-st 30-ni, olenedes tasemest ja valikainete rohkusest. Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks.
Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 – 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides . Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika - ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 – 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines.
Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel , võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika , ajalugu, sotsiaalained, matemaatika , füüsika, keemia, bioloogia , geograafia, kehaline kasvatus, muusika , kujutav kunst , käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada.
Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal. Õpilane võib saada ka vahepealse aruande, samuti vähemalt üks kord õppeaastal. Õpetajad hindavad õpilaste saavutusi nii järjepidevalt kui ka kontrolltööde kaudu. Õpilane võib jääda ka klassikursust kordama , kui tema saavutused ühes või mitmes aines ei ole aktsepteeritavad või kui tal ei ole teadmisi ja oskusi järgmise klassi tasemeks. Õpilasele antakse sertifikaat, kui ta lõpetab edukalt üheksa kohustuslikku kooliaastat.
Põhihariduse eesmärk on kasvatada õpilasi inimlikeks ja eetiliselt vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks. Samuti tagada neile teadmised ja oskused elus toimetulekuks. Põhiharidus peaks edendama õppimist ja võrdsust ühiskonnast nagu ka teadmiste ja oskuste omandamist, mida õpilane vajab tulevases elus edasi õppimiseks ning eneseharimiseks.
Kui põhikooli lõpetaja tunneb, et ta oskused ei ole piisavad edasiseks hariduse omandamiseks, võib ta oma teadmisi täiendada ja oskusi parandada minnes niinimetatud kümnendasse klassi. Nendele õpilastele antakse kümnenda klassi lõpetades eraldi sertifikaat.

Gümnaasiumiharidus

Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või kutsekooli. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest. Gümnaasiumis õppivad enamasti 16 – 19aastased noored.
Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivad selle vastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetöö viiakse läbi kursustena, neist 45 – 49 on kohustuslikud. Õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida vähemalt 75 kursust . Kohustuslikud ained gümnaasiumis on emakeel ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, matemaatika, keskkonna- ja loodusteadused, religioon ja eetika, filosoofia, psühholoogia, ajalugu, sotsiaalõpe, kunstid ning kehaline kasvatus ja terviseõpetus. Lisaks kohustuslikele kursustele peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavaid kursuseid. Ülejäänud 16 – 20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainete hulgast. Need võivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootiliste keelte õppimisega.
Soomes on gümnaasiumiõpilastel küllaltki suur valikuvabadus , ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik. See arvestab õpilaste individuaalseid võimeid, õpilased koostavad endale ise programmi. Noored saavad vastavalt oma võimetele ja huvidele valida, milliseid aineid, mis mahus ja raskusastmel nad omandavad. See suurendab õpilaste vastutust ning võimaldab saada võimetekohane haridus.
1999. aastal mindi Soomes üle klassideta õppele. See tähendab, et õpilased ei õppi klassides, vaid on jaotatud õppegruppidesse vastavalt oma tasemele erinevates õppeainetes. Gümnaasiumi õppekava kestab kolm aastat, kuid õpilased võivad selle läbida ka kahe või nelja aastaga. Kui õpilane on läbinud nõutud arvu kursuseid, saab ta koolilõputunnistuse, millega võib edasi õppima minna kutse- või kõrgkooli.
Gümnaasium lõpeb riiklike lõpueksamitega, millest kohustuslikud on neli: emakeel, esimene ja teine võõrkeel, matemaatika või reaalainete kombineeritud eksam . Lõpueksamite edukas sooritamine annab õpilastele õiguse kandideerida kõrgkooli, kuid ei ole ühtlasi sisseastumiseksam.

Kutseharidus

Kutseõpet omandavad enamasti 16 – 25aastased noored. Minimaalne vanus on 15 eluaastat , kuid maksimaalset vanust kutseõppes õppimiseks pole. Kutseõppeasutuses on täiskoormusega õpe, mis kestab 3 aastat ning sisaldab 120 ainepunkti. Kohustuslikud ained omandatakse põhiliselt klassidepõhiselt, muidu järgitakse oma individuaalset õppekava, mis paneb paika õpilaste valikud ja õppetöö progressi.
Kuigi õppetöö toimub institutsioonides, sisaldavad kõik kvalifikatsioonid 20 ainepunkti väärtuses (umbes 6 kuud) töökohal juhendamist (on-the-job learning ). Kutsekvalifikatsioonid võib läbida ka praktikaga, mis samuti sisaldavad õppeasutuse poolt korraldatud kursuseid või pädevusteste, mis näitavad, kui hästi kutseteadmised on omandatud.
Kutseõppe eesmärgiks on anda õpilastele kutsepädevuse omandamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tagada neile potentsiaal töö saamiseks või edasi õppimiseks. Kutseõpe on tasuta, kuid õpilased peavad maksma materjalide, tööriistade, varustuse, töövihikute ja muude asjade eest, mida nad kasutavad. Toidukorrad on tasuta.
Sisseastumistingimuseks on põhihariduse omandamist tõendav diplom või samaväärne õppimiskogemus. Tavaliselt registreerivad õpilased end kutseõppesse läbi riikliku taotlussüsteemi. Kutseõppe tegutseb kaheksas valdkonnas:

humanitaarained ja haridus

kultuur

sotsiaalteadused , äri ning administratsioon

loodusteadused

tehnoloogia , kommunikatsioon ja transport

loodusvarad ja keskkond

sotsiaalteenused, tervis ja sport

turism , toitlustus ning majapidamisteenused
Kokku on 53 kutsekvalifikatsiooni ning need sisaldavad 119 õppeprogrammi. Kvalifikatsiooni annavad õpilastele laia valiku baasteadmisi ning rohkem spetsiaalseid oskuseid teatud aladel. Peale kutseõppe omandamist on võimalik minna edasi õppima kõrgkoolidesse või teistesse kutseõppeasutustesse.

Kõrgharidus

Peale gümnaasiumi või kutseasutuse lõpetamist on õpilastel võimalik edasi minna kõrgkoolidesse. Neid on kahte liiki: ülikoolid ja polütehnikumid. Ülikoolid keskenduvad akadeemilisele haridusele ja teadustöödele ning polütehnikumid on rohkem orienteeritud tööelule ja nõuavad rohkem praktilist lähenemist. Polütehnikumid keskenduvad tööjõule, mida turg vajab. Soomes on 20 ülikooli, mis on oma otsuste tegemises väga iseseisvad. Haridusministeeriumi sektoris on 26 polütehnikumi.
Soome matrikuleerimiseksamid nõuavad üldist sobivust kõrghariduseks. Eksamite kaudu avastatakse, kas õpilased on omandanud teadmised ja oskused, mis on nõutavad gümnaasiumi õppekavas. Eksamid korraldatakse gümnaasiumides. Gümnaasiumi direktor kontrollib, kas kandidaat täidab nõudmised. Eksam koosneb vähemalt neljast testist. Üks neist on test kandidaadi emakeeles, mis on kohustuslik kõikidele kandidaatidele. Seejärel valib õpilane veel kolm kohustuslikku testi nelja järgneva testi seast: test teises riigikeeles, võõrkeeletest, test matemaatikas ja üks test üldõppeainete seeriast (teadused ja humanitaarained). Üldõppeaine test koosneb evangeelsest luteri religioonist, ortodokslikust religioonist, eetikast, filosoofiast, psühholoogiast, ajaloost, sotsiaalainetest, füüsikast, keemiast, bioloogiast , geograafiast ja terviseõpetusest. Osana eksamineerimisest võib kandidaat valida lisaks veel ühe valikulise testi.
Kõrgharidus on tasuta. Ülikoolides maksavad bakalaureuse - ja magistrikraadi omandajad väikest tasu üliõpilasühendusele. Vastutasuks saavad nad vähendatud hinnaga toidukordi, tervishoiuteenuseid ja muid sotsiaalseid boonuseid. Õpilased on vastutavad, et neil oleks nõutud raamatud ja materjalid.

Ülikoolid

Traditsiooniline ülikoolisektor koosneb mitme teaduskonna ülikoolidest, tehnoloogiaülikoolidest, ärikoolidest ja kunstiakadeemiatest. Kõrgharidust on võimalik omandada ka ühes sõjaväeakadeemias. Kõik Soome ülikoolid on enamasti finantseeritud riigikassast.
Tudengitel on võimalik omandada kas kõrgem või madalam akadeemiline kraad. Madalam bakalaureusekraad on üldiselt 180 ainepunkti (ECTS) ja läbitakse kolme aastaga. Kõrgem magistrikraad läbitakse kahe aastaga pärast bakalaureusekraadi omandaist ning koosneb enamast 120 ainepunktist. Lisaks on ülikoolides võimalik omandada ka doktorikraad.
2007. aastal omandas kraadi 176 300 tudengit. 33% omandas bakalaureusekraadi ning 53% magistrikraadi. 14% olid kraadi omandanud või õppisid spetsialiseerunud õpinguid meditsiinis. Kõikidest õppuritest olid 54% naised. Välismaatudengeid oli 5 900.

Polütehnikumid

Polütehnikumis on 8 samasugust valdkonda nagu kutseõppeasutustes. Polütehnikumi lõpetamiseks peab olema läbitud 210 – 240 ainepunkti, mis tähendab 3,5 – 4 aastat täiskoormusega õpet. Sisseastumistingimused on gümnaasiumi lõputunnistus, matrikulatsioonitunnistus või kutseõppeasutuse lõputunnistus.
Igal õpilasel on personaalne õppeplaan, mis aitab kaasa õpilase juhtimisel ja õppeprogressi jälgimisel. Esimese polütehnikumi kraadi omandamiseks tuleb läbida kolme aastaga 180 – 240 ainepunkti, olenevalt õppevaldkonnast (tervishoiubakalaureus, inseneribakalaureus jne). Magistrikraad koosneb 60 – 90 ainepunktist, mis vastab 1,5-2aastasele täiskoormusega õppele. Magistrikraadi omandamiseks peab olema bakalaureusekraad ning vähemalt 3 aastat töökogemust.
2007. aastal oli polütehnikumis õppijaid 133 300. Aasta varem oli 700 õppurit vähem. Välismaatudengeid olid 5 400, see on 17% rohkem kui eelneval aastal.

Eripedagoogika

Igal õpilasel, kes on kohustuslikus koolieas, on õigus saada eriõpet, kui vajalik. Eripedagoogikat rakendatakse ka alushariduses ja gümnaasiumiastmes. Eesmärk on toetada õpilasi viisil, et neil oleks võrdsed võimalused läbida koolitus vastavalt nende võimetele koos eakaaslastega.
Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis.
Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist. Vajadusel võib õppeainete mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta. Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada.

Õpetajakoolitus

Alushariduse õpetajad omavad enamast bakalaureusekraadi ülikoolist või polütehnikumist ning neil võib olla nii õpetaja- kui ka lasteaiaõpetajaharidus. Kvalifikatsiooninõuded on samad nii lasteaiaõpetajatele kui ka neile, kes õpetavad alusharidust koolides. Lasteaiakasvatajad võivad olla ka klassiõpetaja haridusega.
Klassiõpetajatelt, kes õpetavad esimest kuut klassi, nõutakse ülikooli magistrikraadi. Sisseastumiseksam klassiõpetajaks õppima minnes koosneb kirjalikust eksamist, õpetamisoskuse demonstreerimisest ning intervjuudest. Aineõpetajad, kes õpetavad põhikooli viimast kolme klassi ning gümnaasiumiastet, vajavad magistrikraadi oma õpetatavas aines ning lisaks sellele ka pedagoogilist koolitust. Ülikooliõpetajatelt nõutakse üldiselt doktorikraadi.

Alusharidus

Alusharidus pole Soomes kohustuslik. Seda pakuvad enamasti lasteaiad, kuid ka koolide juures on tasuta eelkooliklassid. Alusharidus paneb rõhku lapse kasvamis- ja õppimisprotsessile. Arendatakse lapse positiivset enesehinnangut ning võrdust eakaaslaste seas. Lapse arenemise käigus rõhutatakse lapsepõlve väärtust ja loomust. Alusharidus peab võtma arvesse laste erivajadusi ning nende perekonna eripärasid seoses kultuuri, keele, religiooni ja uskumustega .
Õpetajad ja kasvatajad juhendavad avastamist, aktiivset osavõttu ning suhtlemist täiskasvanute ja eakaaslastega. Peamised tegevusalad on emakeel, matemaatika, eetika, filosoofia, loodus- ja keskkonnaõpetus, terviseõpetus, füüsiline ja vaimne arenemine ning kunst ja kultuur. Lapsed laiendavad oma teadmisi ning õpivad rohkem enda kui õppijate kohta. Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi kooliks ja õppimiseks ette. Kooli minnes ei pea lapsed oskama lugeda. Tähtis on, et kõigil oleks võrdne stardipositsioon.
Maksimaalne õppimisaeg on viis tundi päevas. Söögikordadele kulunud aeg on samuti osa alusharidusest. Minimaalne õppimisaja kestus on 700 tundi aastas. Lasterühmad ei tohiks soovituslikult suuremad olla kui 13 õpilast. Kui lisaks õpetajale on vajadus assistendile, lapsehoidjale või mõnele muule inimesele, kellel on sobiv haridus, on grupi maksimumsuuruseks 20 õpilast. Tegevused on tavaliselt organiseeritud eagruppide järgi.
Erivajadustega lastele tuleb koostada individuaalne plaan koos vanemate või hooldajatega. Kasvatustöö toimub individuaalselt, väikestes gruppides või rühmades. Viipekeeles rääkivatele lastele moodustatakse eraldi rühm või segarühm lastest, kes räägivad viipekeelt ja tavakeelt. Mustlaskeelt kõnelevate laste erivajadustega arvestatakse ning neid juhendatakse mustlaskeeles nii palju kui võimalik.

Lasteaiad

Lasteaedade ja koolieelse kasvatuse eesmärgiks on vanemate toetamine laste kasvatamisel ja laste arengu, kasvamise ja õppimise edendamine koostöös peredega. Samas saab laps ka mängukaaslasi ja tutvub soome eluviisi ja keelega. Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt , kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid. Vanemad võivad alati lasteaia personaliga vestelda ja esitada oma soove lapsega seotud küsimustes.
Lastehoiuvõimaluse korraldab koolieelikutele kohalik omavalitsus. Tavaliselt toimub see lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas. Lisaks omavalitsuste lasteaedadele on ka eralasteaedu ning -perelasteadnikke. Perelasteaaias hoiab omavalitsuse poolt palgatud perelasteaednik mõnest lapsest koosnevat rühma oma kodus. Suuremates asulates on ka ööpäevaringselt tegutsevaid lasteaedu, mis on mõeldud vahetustega tööl käivatele vanematele.
Lisaks ülalmainitule on Soomes ka lastepargid ning avalikud lasteaiad, mis mõlemad tegutsevad omavalitsuse järelvalve all. Neisse võib minna eelnevalt tasumata ja ette teatamata. Lasteparki minnes peab alla 4- aastastel lastel hoidja kaasas olema. Mõnedes lasteparkides on hooldajad, kes jälgivad last teatud aja eraldi tasu eest. Lastele korraldab tegevust lastepargi personal. Avalikes lasteaedades osalevad vanemad ise laste hoidmisel. Neis saab ideid ja tuge laste hoidmisel ning vanematel on võimalus kohtuda teiste täiskasvanutega.
Lasteaiakohta tuleb taotleda neli kuud varem, kui seda vajatakse. Töö- või õppekoha saanud vanemate lastele võib selle saada ka kiiremini. Lasteaiad on tasulised, kuid summa sõltub vanemate sissetulekust ja perekonna suurusest . Integreerimiskoolituse ajal on lastehoid pagulastele tasuta. Koolituse ajaks korraldab omavalitsus eelkooliealistele lastehoiu , et emadel oleks võimalik osaleda koolitusel, õppida soome keelt ja tutvuda uue ühiskonnaga.
IPP (International Parent Participation) uurimusest selgus, et Eesti lasteaiatöötajad usuvad vanematesse kui aktiivsesse koostööpartnerisse palju rohkem kui Soome lastehoiutöötajad. Eesti lasteaednikud suhtlevad laste kasvatusest vanematega rohkem kui soome õpetajad ning julgustavad lapsevanemaid külastama lasteaeda neile sobival ajal. Soome lasteaiakasvatajad aga usuvad koduse kasvatuse kvaliteeti ning väärtustavad kodu õppimispaigana. Samuti peavad nad olulisemaks lasteaiapersonali koostööoskusi ja meetodeid erinevate peredega suhtlemiseks.

Eelkooliklassid

Aasta jooksul enne kohustuslikku kooliiga on igal lapsel on õigus õppida eelkooliklassis. Üldsiselt kasutatakse seda võimalust üks aasta enne kohustusliku kooliikka jõudmist, see tähendab aastat, mil laps tähistab oma kuueaastaseks saamist. Väga suur hulk lapsi kasutab seda võimalust. 2007. aastal õppis nullklassides 99,8% kuueaastaseid, 80% neist lasteaedades. Kohalikud võimuorganid võivad otsustada, kas nad võimaldavad alusharidust lasteaedades, koolides, päevakeskustes või mõnes muus sobilikus kohas.
Eelkooliklassid on tasuta ning õpilastel on samasugused õigused, kui vanematel õppuritel. Õpikud ja teised materjalid, koolisöök ja transport on tasuta, kui teekond ületab viis kilomeetrit või on pingutust nõudev või ohtlik. Kindlustatakse, et õpilase tee kooli oleks võimalikult lühike ja turvaline, arvestades asustuse struktuuri ning koolide asukohti.
Suurtemates lasteaedades toimub koolieelse klassi tegevus eraldi gruppides. Ühtluskoolides võib nullklassi õppe- ja kasvatustöö toimuda kas eraldi grupina, koos esimese klassiga või esimesest ja teisest klassist moodustatud liitklassi seas.
Töömeetodid põhinevad mängulisusel ja individuaalsel juhendamisel. Laste jaoks peaksid tegevused olema eesmärgipärased ning väljakutsuvad. Meetodid peaksid olema mitmekülgsed. Alushariduse ülesandeks on tagada õppekeskkond, mis tugevdavad lapse huvi ja motivatsiooni ning tagavad neile võimalused mängimiseks ja teisteks tegevuseks, aga ka rahuks ja vaikuseks.
Nullklassis harjutatakse põhilisi oskusi, mida lapsed koolis vajavad. Põhilised eelkooliklassi ülesanded on soodustada laste kasvamist, arenemist ja õppimisvõimalusi, luues selleks parimad tingimused ning parandada laste üleüldist enesetunnet. Eelkooliklass tagab kõikidele võrdsed võimalused kooli alustamiseks. Probleemid, mis takistavad lapse arenemist ja õppimist, kõrvaldatakse võimalikult vara. Üritatakse pakkuda võimalikult mitmekülgseid õppimismeetodeid ja tegevusi, mis toetaksid õppimist nii koolis kui ka kooliväliselt.

Kasutatud Kirjandus

L. Jõgi, T. Jääger, R. Leppänen, R. Rinne 2008. Eesti ja Soome haridus ning muutused EL-i hariduspoliitikas 1990 – 2000. Tallinn: TLÜ kirjastus

Organisation of the Education System in Finland 2008/2009
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/eurybase_full_reports/FI_EN.pdf

Structures of Education and Training Systems in Europe . Finland. 2009/10 Edition.
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/structures/041_FI_EN.pdf

http://www.oph.f i

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/national_summary_sheets/047_FI_EN.pdf

http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=102759/Jurimae_kandimaa_koiv_laanoja_tonisson_2001.pdf

http://sites.google.com/site/konspektid/soome-koolisuesteemist

http://www.ylioppilastutkinto.fi/en/index.html

http://www.intermin.fi/intermin/images.nsf/files/FCDC74D337ED28C0C22573A2002B5471/$file/kotisuo_est.pdf

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/27.10.06/paevateema/2.shtml