Euroopa kool (0)

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool
Maie Oppar
EUROOPA KOOL
referaat
Juhendaja : Karmen Trasberg
Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus ...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 11. Viited kasutatud allikatele........................................ 12. Näidised ja lisad.....................................................
2 1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu asutused paiknevad üle kogu Euroopa. Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis. Parlamendi ja ombudsmani ametiruumid on Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourg 'is, kuid valdav enamus Euroopa Liidu personalist töötab siiski Brüsselis. Luxemburgi või Brüsselisse tööle asumine tähendab paljudele ka kolimist, kuid erinevalt teistest välismaale tööle suundujatest on euroinstitutsioonidesse tööleasujatel eelis- nende lastele kindlustatakse õppimine Euroopa Koolis. Peale selle on võimalik õppida veel rahvusvahelistes koolides , Lycée Français, Deutsche Schule ja British School. Samuti ei tasu unustada belgia ja luksemburgi koole , mille tase on ka suurepärane. Üldjuhul on olemas teenused laste hoidmiseks koolivälisel ajal, samuti väikelaste jaoks mõeldud sõimed ja lasteaiad.
Euroopa koolide süsteem loodi 1953. aastal, et võimaldada heatasemelist haridust peamiselt Euroopa institutsioonide töötajate lastele. Euroopa koolide esmane eesmärk on anda õpilastele vääriline haridus alates lasteaiast kuni kõrgkooli astumiseni. Samas on olukord peale 1953. aastat oluliselt muutunud ­ institutsioonide kasv ja Euroopa Liidu järk-järguline laienemine on viinud Euroopa koolisüsteemi märgatava laienemiseni. Euroopa koolides õpib aastal 2009 üle 21 000 õpilase.
Referaadis on toodus ülevaade Euroopa Koolist kui haridusasutuste süsteemist üldiselt ning on lisatud ka lühike tutvustus Luksemburgi Euroopa I kooli kohta.
3 2. Euroopa Koolist üldiselt
Euroopa Kool on ametlik haridusasutuste süsteem, mida ühiselt kontrollivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsused. Täna õpivad enam kui 21 000 Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide last kokku 14 üldhariduskoolis 7 ELi liikmesriigi linnades, kus on ELi asutusi . Koolid, järjestatud asutamise aasta järgi: 1. Luksemburg I (asutatud 1953), 2. Brüssel I (1958), 3. Mol/ Geel , Belgia (1960), 4. Varese, Itaalia (1960), 5. Karlsruhe, Saksamaa (1962), 6. Bergen, Holland (1963), 7. Brüssel II (1974), 8. München, Saksamaa (1977), 9. Culham, Ühendkuningriik (1978), 10. Brüssel III (1999), 11. Alicante, Hispaania (2002), 12. Frankfurt , Saksamaa (2002), 13. Luksemburg II (2004), 14. Brüssel IV, Belgia (2007). Koolide tegevust rahastavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Euroopa Kooli lõputunnistust tunnustavad kõigi liikmesriikide ning ka paljude teiste Euroopa ja kolmandate riikide kõrgkoolid. Eestil avanes võimalus Euroopa Kooli konventsiooniga ühineda pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Eesti lapsed õpivad viies linnas: Luksemburgis, Brüsselis, Alicantes, Münhcenis ja Vareses. Kõik koolid avaldasid 2004. aasta suvel valmisolekut õpetada Eesti õpilastele eesti keelt emakeelena. Esimesed Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele õpetajad alustasid tööd Luksemburgi I EK-s nooremas kooliastmes (alates 2007. a sügisest) ja Brüsseli II EK vanemas kooliastmes (alates 2008. a sügisest). Kõigile Eesti õpilastele on tagatud võimalus õppida eesti keelt emakeelena.
4 3. Koolikorraldus
Liikmesriigid leppisid konventsiooni ettevalmistamisel kokku, et Euroopa Kooli süsteem koosneb: - 2-aastasest lasteaiast (ing. k nursery ), - 5-aastasest algkoolist (edaspidi noorem kooliaste) (ing. k primary cycle) ja - 7-aastasest keskkoolist (edaspidi vanem kooliaste) (ing. k secondary cycle). Lasteaeda võetakse vastu lapsi alates 4. eluaastast. Praegu on õpilastel võimalik valida kokku 15 keelesektsiooni vahel: hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tsehhi ja ungari.
4. Euroopa Kooli õpilased Euroopa Koolis õppivad lapsed on jagatud kolme kategooriasse: - I kategooria -- ELi institutsioonide ametnike ja kooli personali lapsed; - II kategooria -- nende ELi väliste organisatsioonide ja asutuste töötajate lapsed, kellega kuratoorium (Euroopa Kooli Kõrgem Hoolekogu ) on sõlminud konventsiooni artiklis 28 sätestatud lepingu; - III kategooria -- kõik ülejäänud õpilased, kes ei kuulu I ja II kategooria alla. Hetkel on 62% õpilastest Euroopa Koolis I kategooria õpilased, üle 5% II kategooria ning alla 33% III kategooria õpilased. Euroopa Kool pakub tasuta õpet konventsiooniga ühinenud liikmesriikide I kategooria õpilastele. II kategooria õpilaste eest tasub kogu õppemaksu (Eesti mõistes pearaha) organisatsioon või asutus, kellega kuratoorium on sõlminud konventsiooni artiklis 28 sätestatud lepingu. III kategooria õpilastele kehtib kuratooriumi kehtestatud õppemaks. Õppemaks katab hetkel 20--25% õppekoha tegelikust maksumusest. Õppemaksu vähendatakse juhul, kui ühest perekonnast õpib koolis rohkem kui üks laps. Perekonna finantsraskuste korral võib kooli haldusnõukogu otsustada õppemaksu vähendada või vabastada sellest täielikult. 2007/2008 õppeaastal õppis kõikides koolides kokku 118 Eestist pärit õpilast, valdav enamik nendest inglisekeelses sektsioonis.
5 5. Euroopa Kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus Üldjoontes on Euroopa koolidele kirjeldatud samad põhimõtted, mida sätestab Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Eesti põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on õppe- ja kasvatuseesmärgid palju detailsemalt kirjeldatud, kuid nad on vastavuses Euroopa kooli eesmärkide ja põhimõtetega. 5.1. Õppeainete ja tundide mahtude vastavus Esimene erinevus seisneb selles, et Euroopa kooli noorema astme esimeses kahes klassis on õppetunni pikkuseks 30 minutit. Edaspidi on õppetundide pikkuseks 45 minutit. Eesti kooli igas astmes on õppetunni pikkus 45 minutit. 5.2. Teised erinevused: - alates vanema astme 1. klassist (6. klass Eestis) on Euroopa koolis võrreldes Eesti kooliga suhteliselt suur arv valikaineid, mille hulgas on aineid, mille sisu kattub Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainetega; - ka Euroopa koolis õpitakse teist (B-) võõrkeelt, kuid valikainena ning selle õppimine algab vanema astme 4. klassist (Eesti kooli mõistes 9. klassist); - Euroopa kooli vanema astme esimeses kolmes klassis (Eesti süsteemis vastab 6.-8. klassile) on ajalugu ja geograafia ühendatud üheks õppeaineks (inimeseõpetus), samuti on omavahel ühendatud keemia, bioloogia ja füüsika. Alates vanema astme 4. klassist (9. klassist Eestis) on nimetatud õppeained eraldi; - valikainete valikud teeb Euroopa koolis õpilane sõltuvalt kooli võimalustest, Eesti koolis sätestatakse valikained üldjuhul kooliõppekavaga; - usuõpetus on Euroopa koolis määratletud kui kohustuslik õppeaine, Eesti koolis on see valikaine . - Kuni vanema astme 3. klassini (Eesti kooli mõistes 8. klassini) on nädala tunnikoormus Euroopa koolis suurem. Edasistes klassides sõltub koormus ja vastavus Eesti kooli nädalakoormusele õpilase valikutest.
Euroopa koolide õppekavas väärtustatakse Euroopa mõõdet. Alates noorema kooliastme 3. klassist toimuvad kolm korda nädalas nn Euroopa tunnid, mille sisuks on Euroopa kultuuride ja rahvaste tutvustamine mängude kaudu.
6 Erivajadustega õpilasi toetavad nooremas astmes spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad. Vanema astme esimestel aastatel on spetsiaalne toetus tagatud emakeele, esimese võõrkeele ja matemaatika tundides. Igas kooliastmes läbib õpilane, kes tuleb Euroopa koolidesse ebapiisava keeleoskusega , lühiajalise intensiivse kursuse, et klassikaaslastele järele jõuda.
6. Hindamine Õpilasi hinnatakse regulaarselt ning kokkuvõtted sellest tehakse 3 või 4 korda aastas. Hinnang põhineb nii tunnis toimuval õppetööl kui ka eksamitel . Formaalseid eksameid ei toimu nn vaatlemise astmes (vanema kooliastme 3 esimest aastat). Kuratooriumi kinnitatud kriteeriumite alusel hinnatakse kooliaasta lõpus, kas õpilane on valmis jätkama järgmises klassis. Õpitulemuste hindamise alused ning eesmärgid Euroopa koolis ühtivad Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatuga ­ kesksel kohal on hindamise kriteeriumide teadlikkus ning õpilase edasise arengu soodustamine- toetamine (sh õpilase enesehinnangu kujunemine võrdluses teistega). Hindamise aluseks on suulised vastused ning kirjalikud tööd. Euroopa koolis on keeleoskuse ja ainealaste teadmiste hindamine ühitatud, mõlemaid aspekte hinnatakse ühe esitluse raames. Viimane seab eriti kõrged ootused õpetajatele. Esimesel kolmel õppeaastal (1.­3. kl) peegeldab kokkuvõttev hinne kõiki õpetaja tähelepanekuid ning olemasolevaid õpitulemusi õpitavas aines. Tulemus väljendatakse täisarvulise hindena. 4.­6. õppeaastal sisaldab hinne kahte komponenti: hinne A on kokkuvõte kõikidest õpetaja tähelepanekutest ning õpilase suulistest ja kirjalikest vastustest, v.a hindes B sisalduv; hinne B on kokkuvõte semestri jooksul sooritatud eksamite, testide ja osaeksamite hinnetest. Hinne A ja B väljendatakse 4.­6. õppeaastal täisarvulise või poole hinde täpsusega hindena, 7. õppeaastal kümnendiku täpsusega hindena.
7. Euroopa Kooli lõputunnistus Pärast Euroopa Koolis keskhariduse omandamist ning vastavate lõpueksamite edukat sooritamist antakse õpilasele Euroopa Kooli lõputunnistus (ingl k European Baccalaureate Certificate ).
7 Lõpueksamitele pääsemiseks peab õpilane olema vähemalt 2 viimast õppeaastat (S6 ja S7, Eesti haridussüsteemis vastavalt 11. ja 12. klass) õppinud Euroopa Koolis. Kooli lõpetamiseks peab õpilane sooritama viis kirjalikku ja neli suulist eksamit . Kohustuslikeks lõpueksamiteks on kirjalik emakeele, matemaatika ja esimese võõrkeele eksam . Valikeksamiks tuleb valida kaks õppeainet, mille maht on olnud 4 õppetundi nädalas. Kohustuslikud suulised lõpueksamiained on emakeel ja esimene võõrkeel, valida tuleb 2- või 4-nädalatunnine ajalugu, geograafia või filosoofia ja 2-nädalatunnine bioloogia, ajalugu, geograafia, filosoofia, süvendatud matemaatika või 4-nädalatunnine õppeaine. Lõpueksamitöid valmistavad Euroopa Kooli õppekavast lähtudes ette vastava või lähedase erialaga inspektorite koordineerimisel erialaspetsialistide komisjonid, kuhu kuuluvad spetsialistid erinevatest liikmesriikidest. Eksamiülesandeid on kohustatud ettevalmistavatele komisjonidele esitama kõik eksamiainete õpetajad kõikidest koolidest . Kirjalike eksamitööde esimene hindamine toimub koolis, teine hindamine välishindaja poolt. Kahe hindamise enam kui 20%lise erinevuse korral tuleb eksamitöö hinnata veel kord ühe välishindaja poolt. Suulisel lõpueksamil osaleb alati välishindaja, kelleks on selle erialane spetsialist. Välishindajad värbavad ja eksamite läbiviimise üle viivad järelevalvet läbi vanema kooliastme inspektorid, kes eksamiperioodil määratakse eksamikomisjoni aseesimeesteks. Eksamikomisjoni esimees on vastaval aastal Euroopa Kooli inspektorite nõukogu eesistuja riigi ülikooli õppejõud. Euroopa Kooli lõputunnistuse saamiseks peab kandidaadil keskmine lõpuhinne olema vähemalt 60% võimalikust.
8. Eesti keele õpetuse üldalused Eesti keelel kui emakeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend. Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus , seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk.
8 Keelekasutust arendatakse eesti keele õpetuses kolme õppevaldkonna ­ õigekeelsusõpetuse, tekstiõpetuse ja kirjandusõpetuse kaudu. Õppeaine eesmärkide saavutamise eelduseks on kolme õppevaldkonna integratsioon ja harmooniline koostoime õppeprotsessis. Õppevaldkondade koostoime tulemusena areneb õpilase mõtlemisvõime ja oskus õppida: omandatakse olulisi kuulamis -, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada. Eesti keel nagu teisedki ained pakub õpilasele valikuvõimalusi, mis suurenevad klassist klassi (lektüür, projektid , valikkursused, ühiskursused teiste ainetega). Kooliõppekava koostamisel on soovitatav arvestada asukohamaa eripära, lülitada ainekavasse ajaloo- ja kultuuriteemasid.
9. Euroopa Kooli õpetajad Vastavalt kooli direktori poolt hinnatud vajadusele, mille kuratoorium on kinnitanud, lähetavad täiskoormusega õpetajaid (edaspidi lähetatud õpetaja) Euroopa Kooli liikmesriigid ning maksavad neile palka vastavalt liikmesriigi seadusandlusele. Euroopa Kooli eelarvest makstakse õpetajatele lisapalk ehk liikmesriigi makstava palga ja kohaliku palgataseme vahe ning muu personali palgad. Euroopa Kooli eelarvest kaetakse ka Euroopa Kooli personali reisikulud koduriigi ja kooli asukoha vahel nii tööle asumisel, ametist lahkumisel kui ka muude töö- või ametikoha muutustega seotud elukohavahetustel. Lähetatud õpetajad töötavad Euroopa Koolis kuni 9 aastat. Osalise koormusega õpetajaid palkab kooli direktor , otsides selleks sobivat kandidaati kohalike elanike hulgast. Sellise õpetajate värbamise süsteemi, kus enamiku õpetajaid lähetavad erinevad liikmesriigid, eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide pedagoogiliste traditsioonide eelised panustatakse ka Euroopa Koolis pakutavasse haridusteenusesse. Kohapeal värvatud osalise koormusega õpetajad täidavad lihtsalt ajutised vajadused, nt kui lähetatud õpetajate jaoks pole täistööajaga töökoha loomiseks piisavalt tunde. Lähetatud õpetajaid on Euroopa Kooli süsteemis hetkel 1390 (75,4%) ning osalise koormusega õpetajaid 430 (24,6%). Lähetatud õpetajad peavad vastama neile kvalifikatsiooninõuetele jt tingimustele, mis on sätestatud nende koduriigis sama taseme õpetajatele. Peale selle peavad nad oskama oma emakeelele lisaks ühte ELi ametlikku keelt. Soovitav on veel ka kohaliku keele oskus. Õpetajate ametisse nimetamiseks on vajalik kooli direktori ettepanek ja arvamus. Direktori värvatud õpetajate valikul konsulteerib direktor vastava riigi inspektoriga. Sel viisil palgatud õpetajatega sõlmitakse aastane leping, palgamäärad kinnitab kuratoorium vastava regulatsiooniga ning palk makstakse kooli eelarvest. Osalise koormusega ja ajutiste õpetajate
9 värbamise, töölt vabastamise, töösuhete, sotsiaalkindlustuse ja maksustamise tingimuste aluseks on selle riigi õigusaktid, kus kool asub.
10. Luxemburgi I Euroopa Koolist
11. Viited kasutatud allikatele http://ec.europa.eu/commission_barroso/kallas/work/european_schools/index_et.ht m http://www.hm.ee/index.php?044752 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=941629 http://www.eursc.eu/
12. Näidised ja lisad
10