teadmiste süsteem. Teaduste arenemine Teaduste arenemise põhjustavad tegelikkuse tekitatud vastuolud ning teaduste enese arnguloogika. Viimase põhjal on teadust ennast käistlevad teadusharud neaduste ajalugu. Teaduste alged sugenevad Vana- Ida sivilisatsioonides ( babüloonia-assüüruia kultuur, Egiptus). Teaduse eristus müüdist kui põhjusi ja üldsisi seoseid otsiv taotlus. Idamaade astronoomia-, matematika,- meditsiini ja teaisi teadmisi süstematiseeriti ning arendati Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17
Eriti terav kriitika koolimatemaatika aadressil algas üleliiduliselt 1980ndate aastate algul. Sõna võtsid ka akadeemikud. Püstitati isegi tees: tagasi Kisseljovi juurde. 1984. a ilmunud dokumendis Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuunad nähti ette programmide ja õpikute lihtsustamist. 1985. a valmis uus 6 üleliiduline matemaatikaprogrammi projekt. See avaldati ajakirjas Matematika v shkole ja anti kõigile aruteluks. Selles projektis oli loobutud geomeetria aksiomaatilisest käsitlusest, hulgateooriast, kompleksarvudest, jada ja funktsiooni piirväärtusest, vektorist ruumis, joone võrrandist ja arvutuslükatist. 1986. a kuulutati välja konkurss uute õpikute kirjutamiseks, mis oleksid kooskõlas uue programmiga. Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu
annaabi.ee 
