Kastel D korrodeerusid mõlemad metallid aktiivselt, sest raud ei tõrjunud vaske. · Et neid kehasid kaitsta korrosiooni eest, peaks katma need isoleerkihiga või üle lakkima. · Järeldus: Sool, mis oli ferroksüülile lisatud aeglustas korroseerumisprotsessi. Vase osa, mis on ühenduses raudnaelaga ei roosteta soolas, sest raud tõrjub vaske kui vähemaktiivsemat metalli. Küll aga roostetavad nii raud kui vask väga aktiivselt soolavabas ferroksüülis. Probleemülesanded · Mis sa arvad, millised tegurid võisid olla(lisaks ajale) Marcus Aureliuse kuju lagunemisel? Aja jooksul tekkisid kuju kullatisse väikesed praod. H2O kogunes pragudesse ning moodustas koos õhus olevate ainetega galvaani elementide lahuse. See aga tekitas elektrokeemilise korrosiooni kulla ja pronksi vahel. Toimunu tagajärjel metall korrodeerus ning väikesed augud tekkisid kuju sisse. · Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis
saab õppida ainult lähtudes oma varasematest teadmistest. · Konstruktivistlikule õppimisteooriale vastab probleemülesannete lahendamisega toimuv õppimine. Konstruktivismi otseseks rakenduseks pedagoogikas on avastav õppimine, so. "õppimine läbi oma enese kogemuse. Iga inimene on aldis vastu võtma neid teadmisi ja tõdesid, mis ta ise on avastanud või mille peale ta on ise tulnud" (Lepmann, 1995, lk. 9). Järgnevalt vaatlemegi lähemalt, mis on probleemülesanded ning avatud ülesanded. Kasutatud kirjandus 1. Adams, S., Powel, M. J. Building an Understanding of Constructivism. Talv 1995. 2. Leino, J. Origins and varieties of constructivism. - Constructivist and curriculum issues in school mathematics education. Ed. P. Kupari jt. Jyväskylä, 1993, lk. 1 - 8. 3. Lepmann, L., Lepmann, T. Teeme ise matemaatikat. Tallinn, 1995. 4. Murphy, E. (a). Constructivist Epistemology. Suvi 1997. 5. Murphy, E. (b)
pärast) ·Kõrvalejuhtimise/konflikti (D/C)teooria(Baron, 1986) ·Eneseesituse teooriad Auditoorium suurendab huvitatust projitseerida enda positiivne minapilt vaatajatele Keeruliste ülesannete ja negatiivse tagasiside puhul sooritus langeb. ·Enesetõhususe teooria (Sanna, 1992) Sots. soodustamine sõltub sellest, kas oodatakse negatiivset või positiivset hinnangut. Indiviidi vs. grupi sooritus ·Manhattani projekt ligi 100 000 osalejat ·Varasemad uuringud: Shaw (1932) probleemülesanded, eureka ülesanded. Miks grupp on produktiivsem? Õpib kiiremini Teeb vähem vigu Saavutab kõrgema kvaliteedi keerukates ülesannetes ·Samas grupp jääb alla, kui arvestus teha inimajas (aeg x grupi liikmete arv) Ülesanne, ressursid ja potentsiaal ·Steineri mudel kesksed mõisted: - Potentsiaalne produktiivsus Grupiliikmete ressurss Ülesande nõuded
esitamise viise. Gümnaasiumis õpib umbes 60% õpilastest matemaatika lühikest kursust ja 40% pikka kursust. Ka Soomes koosneb ainekava gümnaasiumis ühesuguse pikkusega (38 tundi ) kursustest, kuid nende sisu erineb pikas ja lühikeses kursuses (tärniga märgitud kursused on ühesuguse sisuga). Lühike kursus Pikk kursus 1. *Matemaatika põhikursus 1.*Matemaatika põhikursus 2. Probleemülesanded 2. Funktsioonid ja võrrandid I 3. Geomeetria 3. Funktsioonid ja võrrandid II 4. Matemaatilised mudelid 4. Geomeetria 5. *Tõenäosusteooria, 5. Vektorid ja analüütiline matemaatiline statistika geomeetria 6. Majandusmatemaatika 6. Diferentsiaalarvutus I 7. Diferentsiaalarvutus II
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3
ülesannete lahendamist hõlbustab teine danserau mudel:1. loo meeleolu, 2 saa aru ülesande nõuetest 3.tuleta meelde ül. Lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsi ja planeeri oma tegevust, 4. konkretiseeri põhiideed detailse infoga, 5. arenda kogutud info tegevuskavaks, 6. veendu, et lõppvastus on õige. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet. 5 Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste valdamise avaldusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult aga kogu teadlik elu seisneb probleemide lahendamises. Probleeiga on tegemist juhul, kui inimesel on vaja saavutada mingi eesmärk, kuid ta ei tea kohe, kuidas seda teha. Probleemi ei teki juhul kui1.ei teadvustata seda asjaolude või konteksti mittetundmise tõttu 2. kui lahendus tundub liiga lihtne. Tõeline õppimine toimub juhul,
nõuetest; 3.Tuleta meelde ülesande lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsides ja planeerides oma tegevust; 4.konkretiseeri põhiideed detailse infoga; 5.Arenda kogutud info tegevuskavaks; 6.Veendu, et lõppvastus on õige. Ka see tegevusskeem omandatakse paralleelselt konkreetsete tegevusoskuste ja oma tegevuse jälgimise ning reflekteerimise õppimisega. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet. Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste avaldusi. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemülesannete
annaabi.ee 
