JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi ki...
Mälestuse jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Raamatud ü Kümme lugu" (1893) ü "Vari" (1894) ü "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ü "Kogutud teosed" IVIII (19211935)
1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/August_Wilhelm_Hupel 11. klassi õpik lk 68 Täname kuulamast!
kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965
esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Stocholmi olümpial maadles ta soomlase Alpo Asikaineni vastu maailma maadlusajaloo pikima mati, mis kestis 11 tundi ja 40 minutit ning saavutas võidu. Kahjuks pidi ta leppima hõbemedaliga, seast peale nii pikka maadlust finaaliks jaksu ei jätkunud. Martin Klein suri 11. veebruaril 1947. aastal. Kapten Anton Irve mälestusmärk Viljandi Pauluse kiriku juures Viljandi Pauluse kiriku juures nn Kirikumäel asub mälestuskivi Eesti Vabadussõjas langenud sõjamehele kapten Anton Irvele. A.Irv langes 27. aprillil 1919 Lätimaal, olles tollal Eesti Soomusrongide Divisjoni ülem. Temale kui Viljandimaalt pärit mehele püstitati 6. augustil 1933 Kirikumäele mälestussammas, mis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitati. Viljandi muinsuskaitsjate poolt paigaldati 29. aprillil 1989. aastal samale kohale mälestuskivi. Viljandi saksa sõdurite kalmistu, Riia maantee kalmistu taga
Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum). Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. 3 Teose kokkuvõte Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode
kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4näidendit, 7
Heinrich Heine (1797-1856) Andro Andronov 11.klass Elulugu Christian Johann Heinrich Heine, Sünninimi: Harry Heine Isa: Samson Heine Ema: Betty Heine Üks tähtsaim saksa luuletaja ja ajakirjanik 19.sajandil Juudi päritolu Vanim laps perekonnas Tema lapsepõlv ja noorus sattusid Prantsuse revolutsiooniga seotud suurte muudatuste aega Õpingud 1819: õppis õigusteadust Bonni ülikoolis 1820: Göttingeni ülikooli - katkestatud duelli tõttu 1821-1823: Berliini ülikooli 1822: ,,Gedichte" ("Luuletused"), 1823: ,,Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi 1833 ja 1835: Keelati Heine teosed Saksamaal - otsus Frankfurdi Liidupäeval Pariisis kirjutas mitmeid esseesid, luuletusi, proosat ja poliitilisi a...
· Autor käsitleb Eesti 1988.ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. UUS BALTI KETT · Uus Balti kett plaaniti moodustada 8.mail aastal 2007 kell 11.45. · Loodeti, et inimesed võtavad taas kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. · Paraku uus katse ebaõnnestus. 1989.aastal toimunud Balti ketti ei suudetud korrata. Balti keti mälestuskivi. KASUTATUD KIRJANDUS · http://images.google.ee/images? hl=et&lr=&client=firefox- a&rls=org.mozilla:et:official&um=1&q=balti+ket t&sa=N&start=0&ndsp=18 · http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat? 18508 · http://www.postimees.ee/050507/esileht/valisu udised/258976.php
Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus Mõisapark ei olnud algselt selline, nagu see on praegu. Seda hakati alles korrastama kooli ajal koolilaste jaoks. Sillutati teed ja tehti sirgemaks, raiuti võsa maha, sest park oli tol ajal väga metsakasvanud. Praeguseks on mõisaaegsest pargist säilinud ainult paar kuuske ja pärna, ülejäänud pargist hävis 1970. Aastatel toimunud tormis. Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud, sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni. Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned, meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi
puhkpilliorkestrit (56 pillimeest). Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja Viljandimaa lauljad. Peadirigendiks oli Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander (Saebelmann) Kunilend. Publikut oli ligikaudu 15 000 inimest. Laulupeo rongkäik kulges 18. juuni hommikul mööda Tähe tänavat Toomemäele. Kontserdite põhikohaks oli Peetri kiriku lähedal asuv Ressourcce'i seltsi aed, kus asub praegu I üldlaulupeo mälestuskivi. Esimesel päeval lauldi vaimulikke, teisel ilmalikke laule. Peamiselt saksa autorite laule, kuid kavas oli ka kaks Eesti ja kaks Soome laulu . Nii esitati peo lõpus tulevane Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning kaks Aleksander Kunileidi laulu L. Koidula tekstile ,, Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani".
Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh ...
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse k...
1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. Aastal 1848 sai temast Balti laevastiku ülemjuhataja. Bellingshausen on Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Perekond Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast pärit Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova; 18081892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 elas täisealiseni: Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel.
kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab" TÄNAME KUULAMAST!
Kohalik rahvas kutsub seda „Urka“ kiviks (Tarvastu valla kodulehekülg). Suislepa paljandi lähedal asuv Suislepa mõis on tuntud ka oma õunasordi ja puud meenutava mälestuskivi poolest. Mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit terves Euroopas levinud Suislepa õunasort, mida siin kasvatati juba XVIII sajandil ning ,mis on aretatud tõenäoliselt Pärsia punase suviõuna seemnetest. 140-aastane Suislepa õunasordi tüvepuu hävis 1970. aastatel. Puud meenutab mälestuskivi koolimaja juures (Mulgi kultuuri instituut). Paljandid ja koopad pakuvad huvi eelkõige teaduslikust, esteetilisest ja õppemetoodilisest seisukohast. Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumisjärjekord, nende koostis, ehitus, ki- vimites leiduvad kivistised jne. (Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. Kaitstavad-looduse üksikobjektid). Suislepa paljandi kaitsmiseks võiks huvitatud olla Suislepa küla elanikud, turistid ning loodusehuvilised.
igaastastel kuni 40 sõjalaevani ulatuva Balti laevastiku Kroonlinna eskaadri juht. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Bellingshausen suri 25. jaanuaril 1852.aastal , aga....... ...tema nime on saanud...... Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel. Kasutatud allikad www.google.ru www.google.ee http://et.wikipedia.org/
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...
hoogne ehitustegevus ning uute ehitiste planeerimine Loodud on külaselts Suhtlemiskeskuseks on kujunenud Salmistu sadam ja Okasroosikese (2012. a al Okka Kõrts) hotell-restoran Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud. Külaelanikud on rohkem kaasatud, toimuvad ühisüritused Sadamaalale on tehtud detailplaneering Külaelanike arv tõuseb OLUKORD 2015 Sideteenused paranenud Ehitatud on palju uusi maju, on arenenud uued elamupiirkonnad Salmistu siseselt Suvekaubandus arenenud Mere- ja rannaala hooldamata Külaplats rajamata Bussiliikluse olukord jäänud samaks AITÄH KUULAMAST!
juurde uurima, kas vana Kalev veel terveneb. Lepatriinu küsis päikselt, tähelt, päevalt, sõnatargalt,manatargalt ja tuuletargalt, aga need ei andnud vana Kalevile elulootust. Lepatriinu lendas seitse päeva ja kui ta tagasi koju jõudis oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi ja see asub Ülemiste järve kaldal. Nuttes Linda haletses end, et ta on lesk ja peab lapsi üksi kasvatama. Linda kurtis oma kurba saatust metsale, merele ja jumalatele, see oli ajendiks kosilastele, aga Linda põlgas nad kõik ära. Linda leinalohutaja oli kõige noorem poeg- Kalevipoeg (kes sai isa järgi
Mõistuse ja usu kooskõla. Kunstis looduse jäljendamine inimest kujutades hingeelu avamine. 13. Vitraaz? Roosaknad, kirikuaknad. Kuidas? Milline? Klaasimaal. Aknad eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad. Ainult väiksemad detailid värvidega. Kirkad värvid. Enamasti olid inimfiguurid, keda loeti nagu religioosseid jutustusi. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. 14. Mõisted Kurgaan sküüdi valitseja hauakünkad Ruunikivi mälestuskivi Initsiaal tekstilehekülgede esimene täht Empoor arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid, rõdu koori, publiku, oreli jaoks. Vikkel kupeeosa Miniatuur väike raamatukaunistus, pisipilt Liseen - baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba Petik ehitise ülaosa, mille kaunistused muutuvad süvenditeks
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga,
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte. Tema nime Bellinghausen sai Krusensterni avastatud neem Sahhalin...
esietendust kuni 1979.a Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne Üks olulisemaid jooni on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine Eriti suur meister oli ta polüfoonilises kirjaviisis Olulised väljendusvahend on intensiivne rütm 1985.a avati E.Tubina mälestustahvel Naelavere koolimaja seinal 1990.a avati Tubina mälestuskivi Kallastel, tema sünnimajas 2005.a avati Tartus Vanemuise teatri ees E.Tubina mälestussammas
Mälestusmärk avati 28. Septembril 1997 aastal. Autor Mati Karmin. Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, kust avaneb vaade merele ning kujutab endast taeva poole sirguvat 15 meetri kõrgust torni. Monumendi neli erisuunalist metallsammast seonduvad tipus ja visuaalselt tekib langetatud risti motiiv, mis sümboliseerib hukkunud hingede mälestust. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel asuv mälestusmärk Mälestuskivi avati 28. Septembril 1999. aastal Mälestustahvlil on sõnad "Olgu koit teil küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon. Olgu vaikne meremühin unelauluks igavesti. Monument kujutab metallsilda, mis ulatub üle pankranniku serva mere poole. Materjalideks raud, puit ja teras. Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Võrus 28. september 1996. a. valmis mälestusmärk. See on ehitatud 70 le Estonia katastroofis hukkunud võrulasele.
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid loriraamatuid" ja mitte piiblit esmajärjekorras. Tõrelejaks oli Äksi pastor, siitpeale sugenes poisi hinge vastum...
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
htm Mälestised 1. Rudolf Tobiase nimeline 2. Rudolf Tobiase mälestussammas tänav Tallinnas Kadriorus Haapsalus. Avatud 22. septembril (kuni 1924.a. Slobodka tänav) 1929. 3. Rudolf Tobias. Büst. Memoriaalmuuseumis Käinas. 4. Rudolf Tobiase mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja Hiiumaal Käinas 7. Rudolf Tobias. (ehitatud u.1839?). Memoriaalmuuseum Büst. (1975)
Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal"
novembril 1982. aastal Stocholmis. Tunnustused 1979. a Kurt Atterbergi preemia 1981. a Stockholmi linna kultuuripreemia Teosed Sümfooniad (11tk) Balett "Kratt" Ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja" Mälestuseks 6.oktoober 1985. a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Naelavere koolimaja seinal 2. juuli 1989.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Nõos majal Tartu mnt. 4, kus Tubin elas 17. juuni 1990.a Avati Eduard Tubina mälestuskivi Kallastel, kohal kus asus tema sünnimaja 15. juuni 1995.a Avati Eduard Tubina mälestustahvel Tartus Hermanni tän. 6, majal kus Tubin elas 19. juuni 2005.a Avati Tartus Vanemuise teatri ees Eduard Tubina mälestussammas. Muud huvitavat 2000. aastal asutati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. 2001. aastast korraldatakse Eestis festivali "Eduard Tubin ja tem aeg" Tubina teoseid on maailmas palju plaadistatud ja ta on tuntumaid Eesti heliloojaid.
Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja an...
tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja.Samuti avas ta talupoegade harimiseks Maardu mõisa lähikonnas 16 külakooli. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi mõisa ees pargis ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali . Maardu mõisa legendid Paruni luukere hauas Koolimaja taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda. Üks haud on õõnsa hauakambri moodi, milles veel on alles säilinud inimese luukere ja metallist hallid puusärgi jalad nagu karu käpad. Hauasuu-auk on küll mullaga kinni maetud, aga vallatud poisid
o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada Kristus (Christus), Jaan (Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool - kohl, siin - sihn; o kasutada akusatiivis t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. FORSELIUSE AUKS • Bengt Gottfried Forseliuse medal. • Bengt Gottfried Forseliuse tänav. • Forseliuse park. • Mälestuskivi. • Tartu Forseliuse Kool. KASUTATUD MATERJALID • http://www.forselius.ee/index.php?page=forseliuse-medal • http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius • http://www.ristikirik.ee/?leht=sisu&id=53 • http://keeljakirjandus.eki.ee/331-352.pdf • http://www.forselius.ee/uploads/images/medal-for3.jpg • http://www.forselius.ee/uploads/images/medal-for4.jpg • http://ikttunnis.pbworks.com/f/Koolimaja_uus.jpg • http://2.bp.blogspot
Jalgpalli ja Inglismaa liiga algus. 19. sajandi alguseks oli kunagine võlumäng raskete aegade survel unehõlma suikunud. Vaid Inglismaa üksikutes keskustes Etoni, Harrow, Rugby parimates koolides miilas veel tuha all spordituld. Neis lõi leek taas lõkkele ja domineerivaks sai jalgpall. Nimetatud koolide harrastus levis. Ent igal keskusel olid oma mängureeglid. 19. sajandi keskpaiku asutasid mainitud koolide vilistlased hulgaliselt klubisid ja ringe. Kitsaskohti põhjustas kosstöö puudumine. Järgiti koolis õpitut. Peagi leiti, et on tarvis klubide vahel side luua ning võistlus määrusi ühtlustada. Lõpuks jõuti mälestusväärse päevani kaasaegse jalgpalli sünnipäevani. 26.oktoober 1863. Sel päeval kogunes grupp härrasid 'Freeman's Taverni' restorani Londonis. Nad esindasid suuremaid klubisid, tulid kokku esimeseks kongressiks, et ühtlustada võistlusmäärusi ning luua liit ühtse tegevuse paremaks korraldamiseks. Juba enn...
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool,
, linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati
1930. aastatel. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943 4 Tunnustused Kristjan Rauda on kujutatus Eesti 1-kroonisel paberahatähel. 1940. aastal nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. Juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub ta majamuuseum mis hetkel on suletud 1968/69 aastal püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestuskivi, mille skultor on Kalju Reitel ja arhidekt Eha Reitel Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendade püstitaud kivist mälestustahvel 5 "OHVER" 1935 Tempera, töö asub Eesti kunstimuuseumis "PESU" 6 Kasutatud kirjandus. https://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud _liissandre.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud https://annaabi.ee/Referaat-Kristjan-Raud-m80403.html 7
enamus neist on ehitatud rahva ühise tahte ja vaevaga, mis nii omakorda liidab siinseid inimesi. Avinurme mõis 1666. aastal rajati Laiuse abimõisana Avinurme riigimõis, mis eksisteeris seal 240 aastat (K. Jalakas 2009). Mõis mängis tollases ühiskonnas väga suurt rolli, kujundades ruumi oma äranaägemist mööda (näiteks mõisa rajamisega hävitati Avinurme küla). Avinurme mõisa asukoha võib ära tunda Wilhelm Ludvig von Küchelbeckeri mälestuskivi järgi, mis on 3 püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all. Pastoraat Pastoraadi nurgakivi pandi 1902. aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid
enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks A. Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal. Mõlemad mälestusmärgid hävitati peale II Maailmasõda võimule tulnud kommunistide poolt. Punapargi mälestuskivi taastati nn. ,,laulva revolutsiooni" päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud. Aastal 1998-2010 oli Kilingi-Nõmme Euroopa kultuurikülade programmis. Eestit esindab selles programmis Kilingi-Nõmme. Hoolimata ametlikust projekti lõpust, hoitakse kontakti ja tehakse konverentse. Euroopa kultuurikülade järelprojekti Euroopa Liit ei rahastanud. Kilingi-Nõmme lipp ega vapp ei ole kasutusel, sest 2005. aastal ühineti Saarde ja
parima romaanikirjanikuna Ø Avaldas Eesti ühe silmapaistvaima luulekogu "Inimese teekond" Ø Väga kõrgelt on hinnatud tema lühiproosaloomingut ("Sigtuna väravad") Ø Suri üksikuna Ristikivi mälestamine Ø Karl Ristikivi muuseum * avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina * 16. oktoober 1991 Ø Karl Ristikivi Selts * Tartu Kirjanduse M aja Karl Ristikivi * 16. oktoober 2001 : 89 mälestuskivi aastat kirjaniku sünnist M iski pole lõputu, ka maailmameri mitte. Ja kui ka meie laev ruumis kodusadamast eemale kihutab, aeg viib meid siiski talle lähemale, iga päev, iga tund. Aga lepime kokku, et me ei ütle ,,lõpp" isegi siis, kui me koju jõuame. (Karl Ristikivi) Kokkuvõttev ristsõna Lünktekst Kasutatud kirjandus Ø http://www.videvik.ee/497/risti.html Ø http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/karlristikivitekstid.pdf Ø
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Isa käe all sai Rudolf Tobias ka oma esim...
aastal). Paar aastat hiljem kogu pere kolis elama mandrile Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb suur park, kus kasvab E. Vilde isiklikult istutatud kask, selle kõrval on mälestuskivi, mille peal on kirjas, et E. Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel, sest esimesel korrusel oli suur kaminasaal, kus peeti pidusid, pulmi ja muid üritusi. Lapsed käisid kohalikus Keila koolis. Maija (minu vanaema) peale kooli lõpetamist läks edasi õppima Tallinna ning jäi sinna elama. Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis. Vanavanaema elas ikka sealsamas edasi ning töötas
Eesti keel ,,Keel ja ühiskond" Uurimuslik kodutöö Norra keel Georg Ermel 10.c klass 28.10.2015 I. Osa 1) Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel. Keelkonnad on Indoeuroopa, põhjagermaani, idaskandinaavia. 2) Norra keelt kõnelevad naaber riigid. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. 3) Norra keelt kõneletakse: Norras, Rootsi, Isalndil ja Taanis. 4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20....
Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.
minna kontserttuuridele Venemaale, kus on senini inimesed, kes tema muusikat hindavad. Kuid 17. mail 2004 suri Gunnar Graps 52-aastasena südamerabandusse. Tänapäev Nagu paljusid muusikuid, mälestati ka Grapsi postuumselt väärikalt. Esimesel surma-aastapäeval paigutati Graps esimese inimesena Rock Café Rocki Hall of Fame'ile. Lisaks sellele kogusid Grapsifännid üle Eesti kokku annetuste ja heategevuskontserdiga märgatava rahasumma, mille eest pandi Grapsi kalmule mälestusmonument. Mälestuskivi disainis tema poeg Jan Graps, kes ütles, et kuju kujutab ta isa ausust, otsekohesust ja lihtsust. Kuju esiküljel on sõnad "Mind tõstke täheraale / kus säras paistvad kauged sinitaevad." Monumendi tagaküljel on aga kujutatud Grapsi käel olnud tätoveeringut. "Kivi läks maksma natuke üle 70 000 krooni. See kõik on ju tehtud vaid meie rahva rahaga, firmade poole pöörduda polnudki vajadust. Inimesed austavad teda ja tänu sellele on nüüd ka see monument siin püsti
septembril 1948. aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016). Tunnustused3 ● Nõo valla aukodanik ● 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor ● 1945. aastal Eesti NSV rahvakunstnik ● 1948- tänapäev Lätte tänav Tallinnas ● 1948 nimetati Tartus Lossi tänav ümber Aleksander Lätte tänavaks ● Samal tänaval majal nr. 25 on mälestustahvel Lätte auks ● 2015 mälestuskivi Puhja kirikuaias 3 Kogu peatüki vältel on kasutatud allikat (“Aleksander Läte - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia,” n.d.). 4 Pildid Pilt.1 Aleksander Läte, umbes 1890 5 Pilt.2 Aleksander Läte vanema mehena 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
