2) Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 3) Õigusharu on õigunormide kogum, mis moodustab iseseisva osa üigusesüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondile suhteid (tööõigus, perekonnaõigus) 22. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. 23. Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused 24. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 25
semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused.
semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused.
vastasel juhul puuduks õiguse järele üldse vajadus. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. 26. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) 27. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õgustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Süstemaatilis-loogilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaalis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. 28. Ajalooline tõlgendamisviis
asetus. Süstemaatiline tõlgendamine. Õigusakti säte moodustab osa kõigi õigusaktide sätete terviklikust süsteemist. Süstemaatilise tõlgendamise kähtekohaks on konkreetse sätte ja teiste sätete vahel olevate seoste hindamine ja selle põhjal õigusnormi tuletamine. *sätte paiknemine õigusaktis *viited, kitsendavad ja laiendavad normid *üld -ja erinormi suhted jms vastuolude kõrvaldamine *sätte ja legaaldefinitsiooni suhe. Eesmärgipärane ehk teleoloogiline tõlgendamine on tõlgendamisviis, mis lähtub õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras nii nagu ratsionaalne ja objektiivne seadusandja võiks seada soovida seaduse rakendamise hetkel. Ajalooline tõlgendamine on tõlgendamismeetod, mis lähtub õigusakti vastuvõtnud seadusandja eesmärkidest ja kavatsustest õigusakti koostamise ja vastuvõtmise ajal. SEADUSLÜNK Lünk - olukorra või juhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine.
vastasel juhul puuduks õiguse järele üldse vajadus. · Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Juridica Els Oksaar Ele Liiv lk. 199-207 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis. Tänapäeval vaadeldakse süstemaatilist ja loogilist tõlgendamist tihti koos (süstemaatilis-loogilisena). Ajalooline tõlgendamisviis. Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendusviis
Nt sõnal "kuritegu" on tavalises keelepruugis laiem tähendus kui KarS-s. Seetõttu esitatakse õigusaktis legaaldefinitsioon. Nt termin "üleastumine" ei tähenda juriidilises tekstis mitte esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega peab piiritlema: keele üldmõisted; juriidilised erimõisted. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine 1. Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendamisviis, kus õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilise tõlgendamise eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui nt ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Kui tapmise eest karistatakse, siis tuleb loogiliselt järeldada, et sellega on ühtlasi tapmine keelatud.
Seetõttu esitatakse õigusaktis legaaldefinitsioon. · Nt termin "üleastumine" ei tähenda juriidilises tekstis mitte esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega peab piiritlema: 1) keele üldmõisted; 2) juriidilised erimõisted. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine 1. Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendamisviis, kus õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilise tõlgendamise eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui nt ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema.
annaabi.ee 
