Nimetu

niidas , mart

Nimetu (0)

1 Hindamata

Lauka Põhikool
VIII klass
Mart Niidas
Saksamaa
Uurimistöö
Töö juhendaja : Siret Lahemaa
Lauka 2011. aasta

Üldandmed
Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO , Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km.
(2)
Saksamaa asukoht Euroopas
Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast:

Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover

Baden -Württemberg - Pealinn: Stuttgart

Baieri ( Bayern ) - Pealinn: München

Berliin ( Berlin )

Brandenburg - Pealinn: Potsdam

Bremen

Hamburg

Hessen - Pealinn: Wiesbaden

Mecklenburg- Vorpommern - Pealinn: Schwerin

Nordrhein- Westfalen - Pealinn: Düsseldorf

Rheinland- Pfalz - Pealinn: Mainz

Saarimaa ( Saarland ) - Pealinn: Saarbrücken

Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) - Pealinn: Magdeburg

Saksimaa (Sachsen) - Pealinn: Dresden

Schleswig-Holstein - Pealinn: Kiel

Tüüringi (Thüringen) - Pealinn: Erfurt

Riigikord ja riigi sümboolika
Saksamaa Föderaalne vabariik. Riigikord on parlamentaarne. Saksamaa president on Christian Wulff ja liidukantsler Angela Merkel . Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana.
Valitsuse hoone Berliinis (5)

2.1 Saksamaa hümn

Das Lied der Deutschen on kasutatud Saksamaa hümnina alates 1922.a. Muusika kirjutas Joseph Haydn , sõnad August Heinrich Hoffmann Von Fallersleben. Tänapäeval kasutatakse ainult viimast salmi.
Das Lied der Deutschen
Deutschland , Deutschland über alles,
Über alles in der Welt ,
Wenn es stets zu Schutz und Truze
Brüderlich zuzammen hält.
Von der Maas bis an die Memel,
Von der Etsch bis an dem Belt :
:,: Deutschland, Deutschland über alles,
Über alles in der Welt! :,:
Deutsche Frauen , deutsche Treue,
Deutscher Wein und deutscher Gang
Follen in der Welt behalten
Ihrer alten schönen Klang ,
Uns zu edler Tat begeistern
Unser ganzes Leben lang.
:,: Deutsche Frauen, deutsche Treue,
Deutscher Wein und deutscher Gang. :,:
Einigkeit und Recht und Freiheit
Für das deutsche Vaterland!
Danach laßt uns alle streben
Brüderlich mit Herz und Hand !
Einigkeit und Recht und Freiheit
Find des Glückes Unterpsand.
Blüch im Glanze dieses Glückes,
Blühe, deutsches Vaterland!

Saksamaa lipp

Saksamaa lipu värvid on: must, punane ja kuldne . Must, punane ja kuldne trikoloor esimest korda ilmus 19. Sajandi esimesel poolel revolutsiooni käigus. Vähe olnud Frankfurti parlament kinnitas trikoloori kui ühendatud Saksamaa demokraatliku riigi lipuks. Saksamaa lipul pole alati kasutatud musta, punast ja kollast värvi. Pärast AustroPrussianite sõda Prussianid valitsesid Põhja - Saksamaa konfedöratsiooni ja võtsid musta, valge ja punase trikoloori enda lipule. See lipp hiljem tuli Saksamaa impeeriumi lipuks. Must, punane, kollane ja must, valge ja punane lipp on mänginud tähtsat rolli Saksamaa ajaloos ja neil on olnud mitmeid tähendusi. Saksamaa lipp tuli sõjast Napoleoni vastu. Neid värve kasutati Lützowsches Freikorps vormidel. Lützowsches Freikorps ühing koosnes üliõpilastest, kes tõusid Saksamaa okupatsiooni vastu Prantsusmaal. Kuna nad olid Saksamaa erinevatest paikadest kandsid nad eri värvi riideid ja ainuke võimalus neil oli välja näha ühtemoodi ja nad pidid enda riided värvima mustaks. Nende nööbid olid kuldsed ja neil olid punased kaunistused.
Saksamaa riigilipp(1)

2.3 Saksamaa vapp

Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa.

Saksamaa ajalugu

3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu

Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal
või kõige hiljem eel- rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1.sajanil eKr liikuma
Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide , pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas.

3.2 Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik

Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium jagunemisega Verduni lepingu alusel. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa . Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli– konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni.
13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu – Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama – Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa
keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast
3.3 Reformatsioon

1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530 . aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648, keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus-Austria Habsburgid ja Preisimaa kuningriik. Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II (ajalukku läinud kui Friedrich Suur). 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803 . aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112-ks suuremaks haldusüksuseks. Mõned nendest nagu Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg toetasid Napoleoni sõjas Austria vastu ja 1806 lakkas Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi Jena jõe lahingus Preisimaad ja Prantusmaa okupeeris riigi.

3.4 Saksa Teine Reich

Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria-Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga Austria-Ungari keisririigi. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Otto von Bismarck , kes lõi rahvusvahelisi liite, alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast (Hiinas). Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun . Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa.

3.5 Esimene maailmasõda

Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endal. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega.

3.6 Weimari Vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes . Saksamaal algas revolutsioon 3. novembril 1918 sõjalaevastiku madruste ülestõusuga Kielis, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. Baieris kukutati monarhia ja kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik 7. novembril 1918. 9. novembril loobus troonist Saksamaa Keisririigi keiser Wilhelm II. 11. november 1918 lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale ja Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. Saksamaa Novembrirevolutsiooni tagajärjel kokkuvarisenud senise poliitilise süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline . Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert . Et kogu riik kannatas Suure depressiooni – majanduslanguse – all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.
3.7 Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid , mustlased , homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Tema vastu peeti palju vandenõusid millest ükski ei õnnestunud. Kui sõda oli peaaegu kaotatud , sooritas Hitler Berliinis enesetapu.
Adolf Hitler (3)

3.8 Teine maailmasõda

939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged , mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8.mail kui Saksamaa kapituleerus.
Pärast sõda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 1947–56.
Natsi režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ( holokaust ). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest.
Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid , kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad.

Kultuur

4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad

Saksamaal on olnud palju kuulsaid heliloojaid kuulsamad on nt: Joseph Haydn , Ludwig Wan Beethoven , Johan Sebastian Bach , Wolfgang Amadeus Mozart , Georg Friedrich Händel, Johannes Brahms (oli ka pianist ). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju rahvuslikule muusikapärandile pühendatud festivale. Varasel keskajal kuulis muusikat ainult ülikute klooostrites ja paleedes. Kirikumuusika aluseks olid gregooriuse laulud, mida hakati 6.sajandil viljelema paavst Gregorius I korraldusel. Olulist osa keskaja lossimuusikas mängisid rändmuusikud ehk minnesingerid , kes esitasid lauto saatel armastuslaule. 14. sajandil tekkisid gildide eeskujul meisterlauljate lauluvennaskonnad.

4.2 Toidud

Saksamaa toiduainete valik on võrdlemisi meie võimalustega taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Paljud toidud antakse lauale paksu jahukastmega, liha ja kala on sageli hakkmassideks segatud . Tohutu palju võib leida klimpide, käkkide, hakklihatoitude retsepte . Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik . Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga,juurde hautatatakse erinevaid köögivilju, väga populaarne on ka õunastruudel.

4.3 Maalikunst

Saksamaa maalikunsti mitmekülgsus võrsus erilaadsete religioossete ja poliitiliste suundumuste pinnasest . Põhja-Saksamaa vanu meistreid mõjutas Madalmaade kunst ,samas kui lõunas vaadati pigem Itaalia poole. Saksa maalikunsti viljakamad ja väljendusrikkamad perioodid oled hilisgootika , hilisbarokk ja ekspressionism – kõik need stiilid, kus esikohal on kuntstniku tugev väljenduslikkus. Kunstnike: Emil Nolde (ekspressionist), Meister Francke (hilisgooti maalikuntsnik), Peter Von Cornelius (kuulus natsareenlaste kunstirühmitusse), Adam Elsheimer (tegi dramaatilisi teoseid), Caspar David Friedrich (esindas romantismi), Max Liebermann (oli ekspressionismi esindaja), Lionel Feininger (tegeles ekpressionismiga), Albrecht Dürer (tegeles realismiga), Wilhelm Leibl (tegeles realismiga).

4.4 Saksamaa õlu

Kuigi Saksamaal toodetakse häid veine , on sealseks rahvusjoogiks õlu. Saksamaal õlu tarbimine ühe inimese kohta küündib 140 liitrini aastas. Õlut juuakse igas olukorras. Õlletehaseid leidub igas linnas ja väiksemateski asulates, Weihenstephan, rajati benediktlaste Freisingi kloostris juba 1940. aastal. Praegu juuakse saksa õlut kõikjal maailmas. Väiksemate pruulikodade toodang, mida pakutakse ainult kohapeal, pole kvaliteedilt sugugi viltsam, pigem vastupidi. Saksamaal serveeritakse õlut alati vahukrooniga. Seepärast kulub kannutäie korrektseks valamiseks vaadist sageli 10 minutit. Lõunarajoonides tähendab pisike pooleliitrist kannutäit. Kohalike pruulikodade toodangut juuakse enamasti firma enese õllekeldrites. Suurimad õlleaiad on Münchenis, sealne Hirschgarten mahutab enam kui 8000 külastajat. Müncheni Oktoberfest on ainulaadne maailmas.
Üks Oktoberfesti telke (4)

4.5 Sport Saksamaal

Spordil on avalikus elus tähtis koht. Saksamaalt võrsub pidevalt tippsportlasi, sealhulgas jalgpallis, tennises, ujumises, mitmel talispordialal, kergejõutsikus ja motospordis. Jalgpall on ammusest ajast olnud Saksamaa tähtsaim rahvasport ja küllap jääbki selleks. Saksamaa jalgpalliliidul on üle 6 miljoni registreeritud liikme, kes on koondudnud ühtkekokku 25000 klubisse. Kahe miljoni liikmega Saksamaa tenniseassotsiatsioon on suurim maailmas. Rohkem kui 12000 tenniseklubis hoolitsetakse pidevalt järelkasvu eest. Juba 1930. aastatel valitsesid mootorisporti Mercedes- Benzi kuulsad hõbenooled. Alates 1950-ndatest aastatest näitavad Saksamaa autosportlased ennast vormel 1 võistlustel parimas küljest. 19994, 1995, 200 ja 2001 sai Michael Schumacher vormel 1 maailmameistriks ning tuli kaks korda teisele ja kaks korda kolmandale kohale. Ka tema vend Ralf Schumacher on saavutanud hulgaliselt kõrgeid kohti. Alates 1953. aastast on detsembri viimane ja jaanuari esimene nädal pühendunud suusahüpete meistrivõistlustele Oberstdorfis ja Garmisch -Partnenkirchenis Saksamaal. Need meelitavad kokku tuhandeid huvilis ja miljoneid televaatajaid. Saksa sportlased on esikohale tulnud 15 korda. Jalgrattasport muutub Saksamaal üha populaarsemaks . Deutchlandtour´i ja Tour de France ´i võistlusi kantakse alati televisioonis üle. Jan Ullrich äratas tähelepanu, saades 2000. aastalSidney olümpial kuld - ja hõbemedali. Kieler Woche on Rahvusvahelise purjespordiföderatsiooni andmeil tähtsaim regatt maailmas. Iga aasta avab juuni eelviimasel nädalal Kieli nädala ürituse Saksa Liitvabariigi president. Saksa ujujate suur edu on jäänud minevikku , maailmaklassi kuulunud sportlased kunagisest Saksa Demokraatlikust vabariigist on võistlemise lõpetanud. Kristin Otto, kes praegu töötab spordiajakirjanikuna, võitis 1988. aastal Söulis kuus kuldmedalit. Kuid Sidney olümpiamängudel sai ühinenud Saksamaa meeskond kõigest kolm pronksmedalit.

Loodus

5.1 Kliima

Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased . Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0° C. Sademeid on mõõdukalt 500mm aastas. itmepalgeline ilmastik ja vahelduslik geograafia on loonud liigirikka taimestiku ja loomastiku .

5.2 Loomastik

Saksamaal elavad Kesk- Euroopale tüüpilised metsloomad. Metsades, rabades ja Alpi mägedes leidub mitmeid linnuliike, kohata võib metskitsi, rebaseid ja oravaid . Samas on ilvesed ja kopras väljaspool kaitsealasid hävimisohus. Paljud regioonid kubisevad ulukitest – mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tšehhi piirialadel ja põder ning hunton juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut , nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine.

5.3 Taimestik

Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused . Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki.

5.4 Veestik

Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:

Doonau (Donau; 2852 km)

Rein (Rhein; 1320 km)

Elbe ( 1165 km)

Odra ( Oder ; 866,12 km)

Mosel (545 km)

Main (524 km)

Inn (510 km)

Weser (433 km)

Saale (413 km)

Spree (382 km)

Suurimad järved on:

Bodeni järv (536 km²),

Müritz (117 km²)

Chiemsee (80 km²).

Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre.

5.5 Maastik

Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel.

Majandus

4.1 Üldiseloomustus

Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika , keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor . Saksamaa liidumaad on majanduse struktuuri ja majandusarengu poolest erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on valdavalt majanduslikult hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Frankfurt on eelkõige tuntud kui finantskeskus . Ka sadamalinn Hamburg koos ümbruskonnaga Põhja-Saksamaal kuulub majanduslikult heal järjel olevate regioonide hulka. Majanduslikult nõrgad regioonid asuvad eelkõige Saksamaa uute liidumaade põhja- ja idaosas. Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest, mille juured ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil.

4.2 Majandusareng

Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos . Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport , aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel.
Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile väljunud langusest ühena esimeste seas, tõmmates omakorda tõusule ka teisi Euroopa majandusi.
Positiivne trend majanduses jätkub ka 2011. aastal, kuigi mitte enam nii lennukalt. Suuremat tuge majanduskasvule loodetakse ikka enam ja enam suurenevast sisenõudlusest. Samuti on tuleviku majandusarengu osas määrava tähtsusega valitsuse tõhusus reformide läbiviimisel ja konservatiivne lähenemine eelarvepoliitikale

4.3 Väliskaubandus

Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale.
Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab 40% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 60% kaubast . Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70–75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine regionaalne eksporditurg on Aasia osakaaluga 14% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 10%-ga. Saksamaa on üks suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas, st teisel kohal peale Hiinat.
Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi, masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse tooteid, elektroonikakaupu. Oluline on ka know -how ja tehnoloogia väljavedu.
Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et sõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed ning keemiatööstuse tooted kuuluvad ka oluliste importkaupade hulka. Kõige tähtsamad impordikaubad on siiski toorained (sh naftasaadused ja maagaas).
Saksamaa peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland , Itaalia, Austria, Belgia, Hiina, Šveits ja Hispaania . Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Šveits, Belgia, Austria ja Venemaa.

4.4 Tööturg

Tööhõive suurendamine ja töötute arvu vähendamine on olnud püha eesmärk läbi erinevate Saksa valitsuste. Kui 2005. aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini, moodustas valitsus probleemi lahendamiseks nn Hartzi-komisjoni, mis töötas välja Hartz IV nimelise reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi - ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Samuti oli toetav roll valitsuse kriisiaegsetel tööturumeetmetel (nn Kurzarbeit- meede ).
2011. aastal loodetakse jõuda aasta keskmise töötute näitaja osas 2,9 miljonini. See on küll kaugel täistööhõivest, aga Saksamaa mõistes siiski positiivne muutus. Viimati oldi sellises seisus 1992. aastal. 2011. aasta jaanuaris oli Saksamaal töötuid 3,3 miljonit ehk 7,9 %. 2011. aasta prognoositav töötuse määr on 7%.

4.5 Tööstus

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – Volkswagen ja Daimler AG (Saksamaa toodab ka: Porche, Opel, BMW, Man, Ford , Audi) on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

4.6 Energiatööstus

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale.

Haridus

5.1 Haridussüsteem

Haridussüsteem Saksamaal on korraldatud liidumaade tasandil, mistõttu paikkonniti võib esineda suuri erinevusi. Tunnid kestavad tavaliselt 8.00-13.00, pärastlõunal valmistatakse ette järgmise päeva kodutöid. Gümnaasiumiõpilased võivad osaliselt ise kujundada tunniplaani võttes valikaineid.
Lasteaias käivad 3-6 aastased lapsed, lasteaed on üldiselt vabatahtlik, 6-15 aastased lapsed on kõik koolikohuslased. Peale põhikooli on edasi õppida võimalus gümnaasiumis ning seejärel kõrgkoolis. keskhariduse hõlmab nelja liiki koolides : Gümnaasiumi eesmärk on valmistada õpilasi ette kõrghariduseks ja lõpeb lõpueksamiga.

6. Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Flag_of_Germany
http://www.flickr.com/photos/24842486@N07/3443494484/ (1)
http://en.wikipedia.org/wiki/Deutschlandlied
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler
http://et.wikipedia.org/wiki/Weimari_vabariik
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://miksike.ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler2.png&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler.htm&usg=__Gqe_FdGU8cFJP7OzhakIXVb1pdg=&h=236&w=200&sz=10&hl=et&start=56&zoom=1&tbnid=vieaSWmMZckpKM:&tbnh=133&tbnw=113&ei=huPUTfC7IceBOtWDie4L&prev=/search%3Fq%3Dsaksamaa%2Bkaart%26hl%3Det%26sa%3DG%26biw%3D1280%26bih%3D709%26gbv%3D2%26tbm%3Disch0%2C1189&itbs=1&iact=rc&dur=186&sqi=2&page=3&ndsp=29&ved=1t:429,r:9,s:56&tx=68&ty=68&biw=1280&bih=709 (2)
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://images.artelista.com/artelista/obras/fichas/8/1/5/1880993499320833.jpg&imgrefurl=http://www.artelista.com/en/artwork/1880993499320833-hitler.html&usg=__v265JHZVczzU26FzMaSF1tjCCM4=&h=550&w=432&sz=32&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=sEu6abSQpDcbhM:&tbnh=125&tbnw=98&ei=MTPVTZLZMIudOozz5ZIM&prev=/search%3Fq%3Dhitler%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1280%26bih%3D709%26as_st%3Dy%26tbs%3Diur:f%26tbm%3Disch0%2C400&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=118&vpy=89&dur=85&hovh=253&hovw=199&tx=128&ty=186&sqi=2&page=1&ndsp=30&ved=1t:429,r:22,s:0&biw=1280&bih=709 (3)
http://www.flickr.com/photos/joachim_s_mueller/1473063004/ (4)
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
http://saksamaa8b.wordpress.com/loodus/
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/saksamaa_liina1.ht m
http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-791
http://www.eures.ee/10944
http://estonian.anriintern.com/selected_news_500014
http://www.flickr.com/photos/71217725@N00/3331784/ (5)
Saksamaa silmaringi reisijuht
Berliin reisijuht

Sisukord

2.1Saksamaa hümn 5
2.2Saksamaa lipp 6
2.3 Saksamaa vapp 7
3.Saksamaa ajalugu 8
3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu 8
3.3Reformatsioon........................................................................................................................4
3.4 Saksa Teine Reich 9
3.5 Esimene maailmasõda 10
3.6 Weimari Vabariik 10
3.8 Teine maailmasõda 12
4.Kultuur 13
4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad 13
4.2 Toidud 13
4.3 Maalikunst 13
4.4 Saksamaa õlu 14
4.5 Sport Saksamaal 15
5.Loodus 16
5.1 Kliima 17
5.2 Loomastik 17
5.3 Taimestik 17
5.4 Veestik 17
5.5 Maastik 18
4.Majandus 20
4.1 Üldiseloomustus 20
4.2 Majandusareng 20
4.3 Väliskaubandus 21
4.4 Tööturg 22
4.5 Tööstus 22
4.6 Energiatööstus 23
5.Haridus 23
5.1 Haridussüsteem 23
6.Kasutatudkirjandus.................................................................................................................25
27

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 19 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mart niidas Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Saksamaa

Sisukord 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ajalugu lk 2-9 3.Majandus lk 10-11 4. Loodus lk 11-12 5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse

Ajalugu

doc

Saksamaa

Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pä

Geograafia

doc

Saksamaa

Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur..................................................................

Geograafia

docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala

Ühiskond

doc

Saksamaa

Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport...............................................................

Geograafia

doc

Saksamaa

Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhim

Geograafia

pptx

Saksamaa

Saksamaa Pealinn Berliin Pindala 357 023 km2 Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 81 757 600 Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Riigikord parlamentaalne liitvabariik President Horst Köhler SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) Nordrhein-Westfalen (10) - P

Geograafia

doc

Saksamaa

I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade

Geograafia

Rohkem sarnaseid