Saksamaa (2)

I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd
Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee ), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest.
Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu, kuid ei toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina.
Alam-Saksi (9)
Baden-Württemberg (1)
Baieri (2)
Berliin (3)
Brandenburg (4)
Bremen (5)
Hamburg (6)
Hessen (7)
Mecklenburg- Vorpommern (8)
Schwerin Nordrhein -Westfalen (10)
Rheinland -Pfalz (11)
Saarimaa (12)
Saksi-Anhalt (14)
Saksimaa (13)
Schleswig-Holstein (15)
Tüüringi (16)
Saksamaa asub Kesk-Euroopa ajavööndis, mis on maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi. Kesk-Euroopa aeg kehtib suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Iirimaal , Suurbritannias ja Portugalis, kus kehtib Lääne-Euroopa aeg ning näiteks Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Küprosel, kus kehtib Ida-Euroopa aeg.
II sümbolid: lipp , raha, keel (+taim/loom)
Riigikeeleks on Saksa keel. See on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust.
Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933. 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990. aastast taas kogu Saksamaa lipp.
Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina ulatub aga Germaani hõimude ja roomlaste juurde, kellele kotkas oli jumala sümboliks. Tänapäeval ei ole kotka ametlikud kujutused ainult vapil , vaid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. Kotkas on ka Saksamaa presidendi- ja ametnike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade
positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "paks kukk“. Peale ametnike kujutuste, on lubatud kotkast kunstlikult muuta, kotkas on ka saksa müntidel ja markidel.
Saksamaa riigikorraks on parlamentaarne demokraatia. Saksamaa president valitakse viieks aastaks. Hoolimata sellest, et ta on riigipea, pole tal poliitilist võimu. Tema ülesanneteks on vastuvõetud seadustele alla kirjutada, liidupäeva valimised välja kuulutada, valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine. Üht inimest saab presidendiks valida ainult kaks korda järjest ja presidendikandidaat peab olema vähemalt 40 aastat vana.
Saksamaa rahaühikuks on euro, rahvuslill on rukkilill, rahvusloom kotkas ja puuks tamm. Saksamaa hümni on kirjutanud F. J. Haydn.
III pealinn ja rahvaarv, teised suuremad linnad
Saksamaa pealinn on Berliin. Nimi „Berliin“ ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl , mis tähendab sood. Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist. 1307. aastal linnastunud asulad ühinesid ja samal aastal sai Berliinist ka hansalinn. Berliin on ka liidumaa ning Saksamaa suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku.
Berliinis asub Saksamaa valitsus, kuigi mõned üksikud ministeeriumid asuvad ka Bonnis, mis oli endise Lääne-Saksamaa pealinnaks.
Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist . Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, kuid alates 1920. aastast selle koosseisu ei kuulu.
Suurematest linnadest Berliini kõrval, võiks nimetada veel Hamburgi 1,7 miljoni ja Münchenit 1,2 miljoni elanikuga. Suurlinnade hulka kuuluvad ka Kölni ja Dresten.
Saksamaal kokku elab aga umbes 82,5 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult Venemaa järel teine ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju enda endiseid territoriaalseid valdusi. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.
Meeste keskmine vanus on 74,8 ja naistel 80 aastat. Vähemalt keskharidusega inimesi vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased , umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased.
IV loodusvööndiline iseloomustus – kliima, taimed, loomad
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid . Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Saksamaa pindalast on 55% põllumajandusmaa, metsa all on 30% protsenti ning liiklus - ja tööstuspiirkonnad hõlmavad 10% kogu pindalast.
Saksamaa kliima on mõõdukas - sooja suve ja külma talvega. Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Vihma sajab aasta läbi. Sademeid on tasastel aladel umbes 500mm, mägedes umbes 1000mm aastas.
Saksamaa pindalast katab mets ligi 30% ning on enamikus lehtmetsade vööndis. Mäestikes on okasmetsad (kuusk, nulg ), maa kirde osas mänd. Suur osa metsa on istutatud, looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad . Śaksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi, Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe, rohkem on neid Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks . Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe ( 1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km).
V maavarad
Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi.
VI vaatamisväärsused
Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud näiteks Riigipäevahoone ja väga kuulsad Brandenburgi väravad. Huvitavaks vaatamisväärsuseks on Berliini kell, mis asub Europa-Centeri kõrval. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ning näitab kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Kell töötab kvantdidaktika printsiipidel ning on esimene omataoline.
Saksamaal on palju muuseume. Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid.
Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik.
Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner . Kirjanikest Goethe , Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid.
VII meediakajastus
Tants ümber Reini jõe keskjooksu
05.10.2007
„ Postimees “
Agnes Männiste, toimetaja

Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama , et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch.
 
Tüüpiline Reini jõe org – peaaegu püstloodis mägedel paiknevad viinamarjakasvatused ja romantilised linnakesed.
Foto: Agnes Männiste
Saksamaa põhilised veinipiirkonnad asuvad riigi edelaosas, Reini ja selle lisajõe Moseli kallastel. Neis üsna mitmeid poeete inspireerinud paikades elatakse suurlinnadest hoopis erinevat elu, mida on tihti nimetatud lausa muinasjutuliseks.
Saksamaal jäävad rongid homme seisma
11.10.2007
| Prindi „Postimees“
Saksa vedurijuhtide ametiühing GDL tegi täna enne kohtumist Deutsche Bahni juhtkonnaga üleskutse alustada homme üleriigilist streiki, et nõuda pea kolmandikuni küündivat palgatõusu.
 
Saksa regionaalliinide rongid seismas Kölni raudteejaamas 5. oktoobril toimunud vedurijuhtide tööseisaku ajal.
Foto: Reuters / Scanpix
Streigi algusajaks määrati kell 2.00 öösel ja lõppema peaks aktsioon järgmisel keskööl, vahendas AFP. Tööseisak mõjutab regionaalseid ja linnalähiliine.