DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm · höchste der Welt Ulmer Münster
kaetud väärishallitusega ja on peaaegu rosinataolised kuivad. Loomulikult valmistatakse ainult hoolikalt valitud marjadest. Dessertvein. Eiswein tähendaks otsetõlkes ,,jääveini". Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein. 4 Saksamaa veiniregioonid on järgmised: · Ahr · Mittelrhein · Mosel-Saar-Ruwer · Rheingau · Nahe · Rheinhessen · Pheinpfalz · Hessische Bergstrasse · Franken · Baden · Württemberg · Saale-Unstrut · Sachsen Kaks viimast veiniregiooni jäävad endise Ida Saksamaa territooriumile, mistõttu mõnedes vanemates veiniraamatutes neid ei käsitleta. Saksamaa veniregioonide paiknemise iseärasuseks on see, et nad on valdavalt jõgede orgudes, kus kohalik mikrokliima on veidi pehmem kui mujal
surutud tehiskallaste vahele. Põhja-Saksa madalikule jõudes voolab Rein lääne suunas ning koos Maasi ja Waali jõega moodustab suure delta enne Põhjamerre suubumist. Reini jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ja aedade- põldude kastmiseks. Mööda Reini jõge veetakse naftat, rauamaaki, vilja, sütt ja tööstuskaupu. Rein on ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Jõgi voolab läbi Kölni, Düsseldorfi, Duisburgi jt. Reini jõe vasakpoolsed lisajõed: Aare Nahe Mosel Erft Maas Ill Reini jõe parempoolsed lisajõed: Neckar Main Lahn Sieg Ruhr Lippe Kahe jõe võrdlustabel Jõgi Reini jõgi Niilus Asukoht Euroopa Aafrika Pikkus (km) 1230 km 6671 km Valgala (tuh km²) 224 2881 Vooluhulk suudmes (m³/s) 2200 1584 Kasutatud materjalid: Geograafia õpik 8. klassile Eesti Entsüklopeedia 8 http://et.wikipedia
·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%;
Remichi kanton 10. Luxembourgi ringkond Capelleni kanton 1. EschsurAlzette'i kanton 5. Luxembourgi kanton 7. Merschi kanton 8. Luksemburgis on 12 linna. Kõige suurema elanikkuarvuga on luksemburg, kus elab ligikaudu 285/474st tuhandest inimest. Pinnamood on künklik (Ardennides kuni 563mm). Põhjas õilistavad Ardenni kannused. Valdav on parassoe mereline kliima (700750mm sademeid aastas) ja suhteliselt tihe jõgedevõrk. Lääne osas voolab suurim jõgi Mosel. Umbes kolmandiku pindalast katavad laialehelised metsad. Midagi vatamisväärsustest Keegi turist rääkis: "kaks jõge voolavad ka läbi Luxemburgi. Üks pidi olema 1-meeter lai ja teine 31cm. Seda meetrist nägin mina ka, aga seda teist ei pannud võib-olla lihtsalt tähele
(76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, lepikud) Kliima Rahvastik · Rahvaarv: 474 400 · Rahvastiku tihedus: 181 in/km² · Keskmine eluiga: naistel: 82,52 a meestel: 75,76 a kokku: 79,03 a Rahvastik Majandus · Peamised majandusharud: · Pangandus · Metallurgia · Ringhääling · SKT: 94417 $ inimese kohta · Impordib rohkem, kui ekspordib Kuulsad inimesed
Sehenswürdigkeiten der Stadt. Brandenburger Tor Das monumentale Brandenburger Tor kann auf eine rund 200jährige Geschichte zurückblicken. War es bis zum Jahre 1989 ein Symbol für die Teilung Berlins und Deutschlands, ist es heute ein Nationalsymbol für die Einheit und somit eines der berühmtesten Wahrzeichen der Stadt. Gewässer Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Odra (Oder; 866,12 km) Mosel (545 km) Main (524 km) Inn (510 km) Weser (433 km) Saale (413 km) Spree (382 km) Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist der Wiener Klassik. 17 Dezember 1770 26 Märtz 1827 verlor seiner Gehör Michael Schumacher 3 Januar 1969 deutscher Formel1Rennfahrer siebenmaligen Gewinn Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Deutschland
Der Rhein Der Rhein ist ein Strom im Übergangsbereich von Zentral- und Westeuropa. Sein Einzugsgebiet bedeckt weite Teile der Schweiz, Deutschlands und der Niederlande, daneben vor allem den Osten Frankreichs und den Westen Österreichs. Die größten zum rheinischen Fluss-System gehörenden Flüsse sind Aare, Mosel und Main, bis 1904 auch die Maas. Der Rhein ist der größte Nordseezufluss und eine der verkehrsreichsten Wasserstraßen der Welt. Zu den bedeutendsten Orten an seinem Ufer zählen Basel, Straßburg, Bonn, Köln, Düsseldorf und Rotterdam. Der Rhein hat eine Gesamtlänge von ungefähr 1.324 km, 883 davon sind für die Großschifffahrt nutzbar. Viele Städte entnehmen Wasser aus dem Rhein zur Trinkwassergewinnung, dabei handelt es sich meist um Uferfiltrat. Die Niederlande sind
kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). • Viis pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: • Doonau (Donau; 2852 km) • Rein (Rhein; 1320 km) • Elbe (1165 km) • Odra (Oder; 866,12 km) • Mosel (545 km) Doonau Bodeni järv Majandus • 2011 aasta seisuga on Saksamaa SKT in kohta ostujõu alusel 39100$ • Põllumajandus 0.8% • Tööstus 28.1% • Teenindus 71.1% • Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on sõidukid, kemikaalid, metallid ja toidukaubad • Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Šveits 4,4% (2009) •
Lõunapoolset tihedama asustusega riigi osa nimetatakse Gutlandiks. See piirkond on mitmekesisem ja seda jaotatakse omakorda viieks geograafiliseks piirkonnaks. Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab ebatasane maastik ning tihedad metsad. Madalaim piirkond Moseli jõe orus kulgeb piki riigi kagupiiri. Riigi madalaim punkt (132 m merepinnast) on kahe suure jõe (Mosel ja Sauer) ühinemiskohas. Riigi tööstuspiirkond (,,Punane Maa") asub riigi lõuna- ja edelaosas ning seal paiknevad mitmed Luksemburgi suuremad linnad. Loe lisa: Luxembourgi Eesti seltsi kodulehelt: http://www.les.lu/?id=10338 Wikipediast Ja kõige parem, mine ise kohale.
Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://en.wikipedia.org/wiki/Germany http://blogs-images.forbes.com/rebeccalindland/files/201 3/01/2014-Mercedes-CLA250-rear.jpg http://www.evwind.es/wp- content/uploads/2013/11/offshore-wind-power- siemens.jpg
Die bedeutendsten Industriezweige sind Maschinenbau, chemische Industrie und einige andere. Das Land führt Erze ein und verarbeitet sie. Geografie Der Norden des Landes ist ein Teil der Ardennen und wird (das) Ösling genannt. Dieser Teil liegt auf durchschnittlich 400 bis 500 Metern über dem Meeresspiegel. Die Landschaft im Ösling ist geprägt von bewaldeten Bergen, Hügeln und tiefen Flusstälern. Wichtige Flüsse Luxemburgs sind die Mosel, die im Südosten den Grenzfluss zu Deutschland bildet, die Sauer, die Our und die Alzette. Flora und Fauna Die am stärksten verbreiteten Baumarten sind Rotbuchen, Eichen, Ahorn und Fichten. Allerdings beeindruckt das Ösling durch große Bestände an Rot- und Schwarzwild sowie Greifvögeln, aber auch durch seltene Vogelarten wie den Schwarzstorch oder das Haselhuhn. Luxemburg ist bekannt für seinen Fischreichtum, es
Ärikeskused Frankfurt, strastbourg Turismikohad lõbustuspark, sakraalturism Tähtsamaks kultuuriväärtuseks on Berliinis Brandenburgi värav, mis on rahvuslik sümbol Kohalike seas ka populaarne muuseum Island ,Leipzig on enim külastatud linn. Tuntud ka Püha Tooma kirik (Thomaskirche), kus on J. S. Bachi haud ning rahvastelahingu mälestusmärk, mis Euroopa suurim monument 10 pikemat jõge Saksamaal Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik
Riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Suurimad järved on Bodeni järv, Müritz ja Chiemsee. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau, Rein, Elbe, Odra , Mosel, Main, Inn, Weser, Saale ,Spree. Majandus Saksamaa SKT on 2498 miljardit USD, ühe elanikukohta kohta on 33 023 USD. Saksamaa põhilised ekspordiallikad on masinad, varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Tähtsamad ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid , Holland, Suurbritannia , Itaalia , Austria, Hiina ja Sveits. Saksamaa põhilised impordiallikad on masinad,
Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. Palju on järvi. Neist tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetseb Bodeni järv. Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²) Müritz (117 km²) Chiemsee (80 km²) Taimestik Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi
Die Bundesrepublik Deutschland ist ein hochentwickelter Industriestaat. Deutschland ist reich an Bodenschätzen. Das gilt besonders für Stein- und Braunkohle; auch wird die Bedeutung von Erdöl-und Erdgasproduktion von Jahr zu Jahr gröer. Deutschland liegt in der gemäigten Klimazone. In Deutschland gibt es viele Seen, Flüsse und Inseln. Durch den Nordteil des Landes flieen die Elbe, die Weser und der Rhein mit seinen Nebenflüssen, dem Neckar, dem Main und der Mosel. Diese Flüsse münden in die Nordsee. Durch den Südteil Deutschlands fliet die Donau. Die Donau und der Rhein sind durch einen Kanal verbunden. Diese Flüsse sind schiffbar und bilden wichtige Verkehrsstraen der Bundesrepublik Deutschland. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas. Der gröte See in Deutschland ist Badensee in den Österreich und die Schweiz grenzten
laevatatavad teed ja palju kanaleid). Kolm suuremat veeteed on Reini veetee, Kesk- Saksa kanal ja Reini Doonau veetee. Mere transport on tagasi hoidlik, sest saksamaal on vähe laevu. · Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) Doonau 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) · Nimeta selle riigi suurimaid järvi. 1. Bodeni järv on järv Saksamaa, Sveitsi ja Austria piiril. Läbi järve voolab Reini jõgi.Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit. 2
aksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi, Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe, rohkem on neid Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused
Mecklenburgi järvistu Mecklenburgische Seenplatte ei ole nii laialdaselt tuntud, ent see on suurepärane järvede piirkond, kus asub Müritzi järv, mis jääb suuruselt alla üksnes Bodenseele. 8 Kõrgustikke katkestavad jõed; suurim neist, Rein, on kõrge maalilisem Bingeni ja Koblenzi vahelises kindlusterohkes orus. Kuid teisedki veeteed on atraktiivsed, eriti seal, kus kaldaid kaunistavad viinamäed, näiteks Mosel, Main ja Neckar läänes ning Saale ja Elbe idas. Brandenburgi jõed on hoopis teistsugused: need laienevad järvelaadseiks ning pakuvad Berliinile ja selle ümbrusele rohelise ja rahuliku piirkonna võlusid. Üks Saksamaa paremaid puhkamiskohti on rannik. Sakslased ise armastavad Põhjamere ja Läänemere äärseid randu väga, mitte nii väga päikese, kuivõrd värske õhu, meretuulte ja suurte laiuvate liivikute pärast. Saksamaa rannikut on kõige parem nautida mõnel
im Breisgau und Karlsruhe. Gewässer Die ins Meer mündenden Fließgewässer mit den größten Einzugsgebieten sind Rhein, Donau, Elbe, Oder, Weser und Ems. Sie entwässern entweder in die Nordsee, in die Ostsee oder ins Schwarze Meer, deren Einzugsgebiete durch die europäische Wasserscheide geschieden werden. · Der 865 Kilometer in Deutschland bzw. als Grenzfluss fließende Rhein dominiert den Südwesten und Westen. Seine wichtigsten Zuflüsse sind Neckar, Main, Mosel und Ruhr. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas. · Die Donau im Süden entwässert auf 647 Kilometer fast das gesamte Alpenvorland und fließt weiter nach Österreich und Südosteuropa. Ihre wichtigsten Zuflüsse sind Iller, Lech, Isar und Inn. · Im Osten Deutschlands befindet sich auf 725 Kilometern die Elbe. Ihre wichtigsten Nebenflüsse sind Saale und Havel.
emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3)
leiavad nüüd, et märksa uuematest Uue Maailma veinitootjatest on kasvanud neile rivaalid. Champagne'i piirkond Prantsustmaal on kogu maailmas pidustuste ja üliheade vahuveinide sünonüüm. Siin asub veinimõis Veuve Clicquot-Ponsardin ja selle prestiizikaim kuvee on La Grande Dame. See on väga peen ja tasakaalustatud vein ning kannab ikka veel Madame Clicquot enda kavandatud kollast silti. Parimad Rieslingid pärinevad Mosel-Saar-Ruweri piirkonnast Saksamaal ning kõige kallimad ja kuulsamad neist on valmistatud Bernasteli piirkonnas, kus tosin erinevat tootjat valmistab ja müüb veini Berncasteler Doctor Riesling Auslese. Itaalia parim muskaatvein on pärit Piernontest Asti piirkonnast. Moscato d'Asti on kerge ja elegantne jook, mis sobib suurepäraselt desserdi juurde. Dessertveinidest peetakse üheks maailma parimaks Prantsuse veini Chateau d'Yquem, mida valmistatakse Bordeaux'st lõuna
sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka palavikku alandava ja desinfitseeriva toimega. Roomlased olid tõelised veinitundjad. Kui nad koloniseerisid umbes sajandi jooksul Kristuse sündimise aegu alad, mida praegu tuntakse Kesk-Euroopa all, olid neil alati kaasas viinamarjaväädid ja nad õpetasid sealseid elanikke veini valmistama. Sel ajal kujunesid välja mõned kuulsad veiniregioonid, nagu Burgundia, Bordeaaux, Champagne ja Mosel. Viinamarjakasvatuse rajasid Itaalias kreeklased. 170 aastate paiku e.m.a võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein, aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval. Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.)
(1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi romeniid vahel isegi kõrtsis. (1) 12 Kõrvuti importveinidega joodi kohalikke puuviljaveine, mida valmistati õuntest, võib-olla ka pirnidest; allikas esineb veel ka kirsivein. (1)
Siin on ka planetaarium, söekaevanduse ja Altamira (Hispaania) eelajalooliste koopajooniste realistlikud koopiad. 11.2.5. Reini jõeorg Reini kõige kuulsam marsruut algab Bonnist veidi ülesvoolu, kus Siebengebirge mägede hulgas seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase. Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav Porta Nigra. Trieri ja Koblenzi vahel moodustab jõgi suure kaare ning voolab mööda viinamägesid, kus kunagi toodeti mõningaid maailma kõige kallimaid veine. Kõrgendikel asuvad maalilised Bernkastel-Kuesi ja Cochemi külakesed, aga ka uskumatult romantiline Burg
lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 8 Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 9 Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude teke sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1
Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. 5.4 Veestik Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Suurimad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi
annaabi.ee 
