Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust
10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm · höchste der Welt Ulmer Münster · gotischen Stil · 161,53 m hohe · höchste Kirchturm der Welt ...
8 1118 x 1118 44 x 44 Õlid, keemia 9 914 x 914 36 x 36 Joogid 10 1219 x 914 48 x 36 Joogid, paber Tabel. 3 Austraalia Standardalused Austraalia Aluse Standard on aluse suurus, mis peamiselt kasutusel Austraalias, kuid vähem mujal. Alusetüüp on tugevast puidust 1165 x 1165 mm, mis sobib ideaalselt RACE konteinerisse Austraalia Raudtee transpordiks, kuid on samal ajal sobiv ka rahvusvaheliselt tunnustatud ISO konteineritesse üle kogu maailma. Euroopa Standardiseerimise Komitee Lisaks teistele standarditele, tuntud ka Comité Européen de Normalisation (CEN), toodab European Committee for Standardization standardeid alustele. Kuigi standardid on vabatahtlikud oma olemuselt, mitmed ettevõtted ja
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj)
NATIONAL SYMBOLS ` FLAG · The Saltire or St. Andrew's Cross · from the 12 th century · blue background over which is placed a white representation of an X-shaped cross · 'Royal Flag' of Scotland or the 'Rampant Lion' · red lion on a gold field · Scottish monarchs or government officials · by William the Lyon in 1165 FLOWER · thistle · prickly-leaved purple flower · 15th century · symbol of defence · Scottish Bluebell FLOWER OF SCOTLAND · there is no official National anthem of Scotland · Scottish song, used frequently at special occasions and sporting events. · written by Roy Williamson · presented in 1967 · refers to the victory of the Scots Robert the Bruce NATIONAL DAY · St Andrew's Day · St Andrew is the patron saint of Scotland
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • ...
sündide arv 2000 41 129 102 68 naiste arv 2000 2876 896 1169 1316 ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873 Sündimuse summaarne kordaja Võru maakonnas 3 2,5 2 1,5 1
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 11931197. Vanavena arhitektuur ja maalikunst Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. u. 1165.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Novgorodis. 10451050. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Pihkva kreml. 13.15. sajand. Tagaplaanil
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia rannikul paikneb 1165 saart , millest ainult 66 on asustatud . Suur osa saartest on looduskaitse all . Horvaatias asub Plitvice rahvuspark , milles on 16 järve ning 92 juga . 1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka . 6 Loodusolud Horvaatia lääneosas valitseb vahemereline kliima , samas kui ülejäänud riigi kliima on suhteliselt kontinentaalne ning talved on külmad . Kliimale on iseloomulik soe kuiv suvi ja niiske pehme talv .
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
meandri motiiviga. Vaipa ümbritseb tervikuna tekst. Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid. Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud. Rangelt romaani stiilis. B) Apostlite vaip: eelmisest vanem. Keskel Kristus Maailma valitsejana. Jüngrid ümber. Istuvad romaani tornide vahele pandud pinkidel. Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis. C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist, kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja ümber kirjad, mis ülistavad teda. Quedlinburgi vaip u1200. Erandlik on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega.
1045-1050. kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Pokrovski kirik Nerli jõe Püha Dmitri peakirik ääres. 1165. Vladimiris. u. 1193-1197. Punane Väljak Moskvas. Pihkva kreml. 13.-15. Aristotle Fioravanti. Tagaplaanil Kremli sajand. Tagaplaanil Uspenski katedraal Moskva kindluse Spasski Kolmainsuse peakirik Kremlis. 1475-1479. väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Moskva Kreml. Kindluse
· Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad li...
57 1.253271 2 10 0.93 0.668 3340 1720 7.45 1.155704 3 20 1.10 0.689 3445 1615 7.39 1.037896 4 40 1.43 0.729 3645 1415 7.25 0.888796 5 60 1.77 0.765 3825 1235 7.12 0.798130 6 97 2.38 0.779 3895 1165 7.06 0.616129 7 100 2.43 0.829 4145 915 6.82 0.702725 8 110 2.60 0.84 4200 860 6.76 0.681524 9 120 2.77 0.853 4265 795 6.68 0.668876 10 238 4.73 0.889 4445 615 6.42 0.445215 11 245 4.85 0
5.3.2. Immutatud kehad Tabel 5.3.2.1. Survetugevus, immutatud kehad Proovikeha ristlõike Purustav Survetugevus mõõtmed [mm] Survepind Prk nr. jõud [N/mm²] [cm2] a b [kN] üksik Kesk. 4 248,0 118,0 292,64 935 31,95 5 246,7 119,0 293,57 1165 39,68 34,84 6 247,6 119,0 294,64 969 32,89 5.4. Katsetatud proovikehade paindetugevus Tabel 5.4.1. Proovikehade paindetugevus Proovikeha mõõtmed Purustav Paindetugevus [N/mm2] Prk nr. [mm] jõud [kN] b h üksik kesk.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaae...
pärit teadmiste ja kultuuripärandi vahendamisel järgmistele sugupõlvedele, esitades seda küll endale sobivamas vormis ja vaimus. Olles majanduslikult võrdlemisi sõltumatud ning tegutsedes iseseisvalt sise- ja väliskaubanduses, said kloostrid aktiivselt sekkuda pea kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. Nimeliselt on Eestimaaga seonduvatest munkadest esimesena mainitud Fulcot, kelle Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal Eesti piiskopiks määras. Siiski algas Vana-Liivimaa allutamine relva jõul kümmekond aastat hiljem, kuid ka sellesse olid algusest saadik kaasatud mungaordude liikmed. Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsisterlasi. Dünamünde klooster oli esimene kloosterlik (rajatud 1205-1208) institutsioon,
03.2008. Allikas C Kuritegude ja väärtegude summaarne võrdlus 2007* ja 2008 jaanuar-veebruar 2007 2008 Vahe (+/-) Vahe (+/- %) jaan 748 1063 +320 +43% veebr 680 1165 +485 +71% Seoses 15. märtsil 2007 aastal jõustunud karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 218 muudatustega on suurenenud toimepandud pisivarguste hulk. KarS § 218 kehtiv regulatsioon näeb täna väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest (kui vara väärtus on alla 1000 krooni) ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
Kuusikud IV boniteet 10 8817 100 - 1,13 1,06 20 8037 91,2 780 8,8 1,24 1,12 30 5712 64,8 2325 298,1 1,75 1,32 40 3739 42,4 1973 84,9 2,67 1,64 50 2574 29,2 1165 59,0 3,89 1,97 60 1933 21,9 641 55,0 5,17 2,27 70 1531 17,4 402 62,7 6,53 2,56 80 1275 14,5 256 63,7 7,84 2,80 90 1055 12,0 220 85,9 9,48 3,08
saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt
rahvaarvult suure, keskmise või väikeriigiga? Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriikides on inimesi paarkümmend miljonit või vähem. Bangladesh on rahvaarvult suur riik. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Vaata rahvastiku keskmist tihedus oma riigis. Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Anna hinnang. Bangladeshis on rahvastiku tihedus 1165 elaniku ruutkilomeetri kohta. Sarnaste näitajatega on Bahrein, Bermuda ja Malta ehk väga väikeste pindaladega riigid. Bangladeshi pindala see-eest nii väike ei ole. Suurriikidest on Bangladeshi elanike tihedus kõige suurem. http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.html b) Leia internetist http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp oma riigi rahvastiku tiheduse kaart, kopeeri see ja tõsta oma faili.
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
mõiste võimalikult paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes. (Annus 2006, lk 281) Eraelu mõiste arengut on mõjutanud anglosaksi privaatsuse doktriin. 19. sajandi lõpul sõnastati privaatsus kui ,,õigus olla üksi". Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee resulutsioonis nr 428 (1970) määratletakse eraelu kui õiguste elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resulutsiooniga nr 1165 (1998) õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni.Inimõiguste kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks füüsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude poolt isiku kohta avaliku
FAAGITERAAPIA Sissejuhatus Populaarseimad ravimid tänapäeval bakterhaiguste ravimiseks on antibiootikumid. Kuna neid kasutatakse nii laialdaselt, on üha suuremaks probleemiks kujunenud patogeensetel bakteritel tekkinud antibiootikumide resistentsus. Seetõttu on hakatud otsima asendusi antibiootikumiravile ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avas...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KEHRA AJALUGU Referaat AUTOR: CHRISTOFHER ARKO KÖST TALLINN 2017 SISSEJUHATUS Autor valis selle teema, kuna on huvitatud, mis toimus kunagi linnas, kus elab ta ise. Ta oli küsitlenud inimesi, leidnud informatsiooni internetist ja nüüd seletab siin referaadis kõik lahti. Referaadi viimased kaks teemat on küsitletud inimestelt, kuna autor ise teab, et need kohad olid olemas, kuid ei tea, mis toimus seal. Ülejäänutel teemadel ta enam- vähem teab informatsiooni. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 KEHRA AJALUGU.............................................................................................................4 KEHRA MÕIS...........................................
90 594 7,11 67 10,14 1,68 1,30 100 548 6,56 46 7,74 1,82 1,35 110 512 6,13 36 6,57 1,95 1,40 Kuusikud IV boniteet 10 8794 100,00 0 0,00 0,11 0,34 20 8014 91,13 780 8,87 0,12 0,35 30 5689 64,69 2325 29,01 0,18 0,42 40 3716 42,26 1973 34,68 0,27 0,52 50 2551 29,01 1165 31,35 0,39 0,63 60 1910 21,72 641 25,13 0,52 0,72 70 1508 17,15 402 21,05 0,66 0,81 80 1252 14,24 256 16,98 0,80 0,89 90 1032 11,74 220 17,57 0,97 0,98 100 867 9,86 165 15,99 1,15 1,07 110 813 9,24 54 6,23 1,23 1,11 120 374 4,25 439 54,00 2,67 1,64 4 12000 10000
w 1024 352 1072 352 0 w 1072 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 528 0 w 1184 528 1152 528 0 w 1152 528 1152 576 0 w 1152 576 1248 576 0 w 1040 528 1152 528 0 w 1232 448 1296 448 0 w 1296 448 1296 464 0 w 1296 464 1328 464 0 w 1296 512 1296 480 0 w 1296 480 1328 480 0 w 1296 592 1312 592 0 w 1312 592 1312 496 0 w 1312 496 1328 496 0 w 1232 512 1296 512 0 w 1376 480 1440 480 0 w 1440 480 1440 736 0 w 1440 736 1376 736 0 w 1376 736 1376 784 0 x 1165 -134 1358 -131 4 30 00:sF0sqsAspsB x 1168 -93 1353 -90 4 30 01:sF1sqsshlsA x 1166 -54 1391 -51 4 30 10:sF2sqsxorsA,sB x 1166 -16 1366 -13 4 30 11:sF3sqsAsorsB x 931 433 1010 436 4 32 AspsB g 1232 960 1232 944 0 w 464 960 464 784 0 w 464 784 464 208 0 w 464 208 656 208 0 w 640 240 480 240 0 w 720 960 720 816 0 w 720 816 480 816 0 w 480 816 480 240 0 w 976 960 976 800 0 w 976 800 496 800 0 w 496 800 496 256 0 w 496 256 720 256 0 w 720 192 720 256 0
Time Channel 1 juhtuvus Jrk. nr. Aeg Seconds V S t+3,58min 0 0,661 3305 1 2,708 1055 6,9612960459 5 0,663 3315 2 2,791333 1045 6,9517721644 10 0,667 3335 3 2,874667 1025 6,9324478916 15 0,67 3350 4 2,958 1010 6,9177056098 20 0,674 3370 5 3,041333 990 6,8977049431 25 0,677 3385 6 3,124667 975 6,882437471 30 0,68 3400 7 3,208 960 6,8669332845 35 0,683 3415 8 3,291333 945 6,8511849275 40 0,687 3435 9 3,374667 925 6,8297937375 45 0,69 3450 10 3,458 910 6,8134445995 50 0,693 3465 11 3,541333 895 ...
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
w 1296 528 1296 512 0 w 1312 528 1296 528 0 152 1312 544 1440 544 0 4 0 5 w 1184 624 976 624 0 w 1184 560 976 560 0 w 1184 496 976 496 0 w 1184 432 976 432 0 w 1152 656 1184 656 0 w 1152 1040 1152 656 0 w 1136 592 1184 592 0 w 1136 976 1136 592 0 w 1120 528 1184 528 0 w 1120 912 1120 528 0 w 1104 464 1184 464 0 w 1104 848 1104 464 0 150 1184 448 1296 448 0 2 0 5 150 1184 512 1296 512 0 2 0 5 150 1184 576 1296 576 0 2 0 5 150 1184 640 1296 640 0 2 0 5 x 1516 545 1561 548 4 24 Y(0) x 1165 407 1293 410 4 24 Multipleksor w 976 1200 128 1200 0 w 80 1088 128 1088 0 w 128 1088 128 1200 0 w 224 1744 224 1264 0 w 976 1264 224 1264 0 w 224 1776 256 1776 0 w 256 1776 256 880 0 w 976 880 256 880 0 w 224 1808 288 1808 0 w 288 1808 288 496 0 w 976 496 288 496 0 w 976 816 128 816 0 w 80 720 128 720 0 w 128 720 128 816 0 w 976 1584 112 1584 0 w 112 1584 112 1472 0 w 112 1472 80 1472 0 w -80 480 128 480 0 w 976 432 128 432 0 w 128 432 128 480 0 152 0 1904 128 1904 0 2 0 5
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - ...
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, ·...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
5 0.941 217 1080 1197.5 0.941 218 1085 1202.5 0.941 219 1090 1207.5 0.941 220 1095 1212.5 0.941 221 1100 1217.5 0.941 222 1105 1222.5 0.941 223 1110 1227.5 0.941 224 1115 1232.5 0.941 225 1120 1237.5 0.941 226 1125 1242.5 0.941 227 1130 1247.5 0.941 228 1135 1252.5 0.941 229 1140 1257.5 0.941 230 1145 1262.5 0.941 231 1150 1267.5 0.942 232 1155 1272.5 0.942 233 1160 1277.5 0.942 234 1165 1282.5 0.942 235 1170 1287.5 0.942 236 1175 1292.5 0.942 237 1180 1297.5 0.942 238 1185 1302.5 0.943 239 1190 1307.5 0.943 240 1195 1312.5 0.943 241 1200 1317.5 0.943 242 1205 1322.5 0.943 243 1210 1327.5 0.943 244 1215 1332.5 0.943 245 1220 1337.5 0.943 246 1225 1342.5 0.943 247 1230 1347.5 0.943 248 1235 1352.5 0.943 249 1240 1357.5 0.943 250 1245 1362.5 0.943 251 1250 1367.5 0.943
065 5325 0 Err:502 227 1130 18.833333333 1.065 5325 0 Err:502 228 1135 18.916666667 1.065 5325 0 Err:502 229 1140 19 1.065 5325 0 Err:502 230 1145 19.083333333 1.065 5325 0 Err:502 231 1150 19.166666667 1.065 5325 0 Err:502 232 1155 19.25 1.065 5325 0 Err:502 233 1160 19.333333333 1.065 5325 0 Err:502 234 1165 19.416666667 1.065 5325 0 Err:502 235 1170 19.5 1.065 5325 0 Err:502 236 1175 19.583333333 1.065 5325 0 Err:502 237 1180 19.666666667 1.065 5325 0 Err:502 238 1185 19.75 1.065 5325 0 Err:502 239 1190 19.833333333 1.065 5325 0 Err:502 240 1195 19.916666667 1.065 5325 0 Err:502 241 1200 20 1
pikali puhus. See teguviis ise näitab, kui ükskõikseks saksid oma jumalate suhtes tegelikult muutunud olid. Samas ei jäänud Bonifatiuse n. ö kirvemisjon karistamata. Ta suri koos 50 ametivennaga 754 aastal friiside keskel Dokkumis märtrina. P. ansgarius - Üks esimesi 9. sajandi misjonäre, kes tulid Norrasse ristiusku kuulutama. Liivimaa ja Leedu ristimine - Esimesed Liivimaa ristimise püüded said alguse 1165. aastal, kui Eestimaa piiskopiks määrati prantsuse päritoluga munk Fulco, kes käis paganaid tõenäoliselt kahel korral ristimas, kuid suuri poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks koorihärra Meinhard. Tema tegevus oli rahumeelne ning ta ei kutsunud endale appi ristisõdijaid, kuid teda abistasid mitmed vaimulikud, kellest tuntuim on Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Tema piiskopkonna keskus oli Üksküla
Võib-olla laenasid germaanlased sõna baltlastelt, kuna tüvi Aister esineb nii Kesk- kui ka Ida-Läti kohanimistus. Araabia geograaf al-Idrsl, kes töötas 12.saj algul Sitsiilia kuninga teenistuses ülesandega koostada maailmakaart, tähistab "Geograafias" Eestit nimega Astlanda, Tallinna Kaleweny, mainib ka Bernu jõge ja Falamuse linnust. Esimesed eestikeelsete sõnade kirjapanekud seonduvad ristisõdijate jõudmisega Baltikumi. 1165 sai eestlaste piiskopiks Fulco, kes pidi ette valmistama eestlaste ristiusustamist. Ta abiline oli eesti munk Nicolaus, kellega koos käidi 12.saj 2x Eestimaal. Usulise missiooni ettevalmistamiseks tõlgiti eesti keelde katoliku kiriku tähtsamad palved ja riitused, millest pole siiani midagi leitud. Henriku Liivimaa kroonikas on 12.saj lõpust ristisõdadeaegseid kirjutisi, kus kirjeldab detailselt sõda eestlastega, peatub ka
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
BsaJI C'CnnG_G 7 100, 301, 492, 760, 844, 1656 2553 BsaWI w'CCGG_w 7 425, 1193, 1283, 1442, 1871, 2240 2264 BsaXI ACnnnnnCTCCnnnnnnn_nnn' 2 268, 1835 BsaXI GGAGnnnnnGTnnnnnnnnn_nnn' 2 298, 1805 BseMII CTCAGnnnnnnnn_nn' 1 1158 BseRI GAGGAGnnnnnnnn_nn' 1 1582 BseYI C'CCAG_C 2 356, 1165 BsiEI CG_ry'CG 2 160, 2391 BsiHKAI G_wGCw'C 2 392, 1176 BslI CCnn_nnn'nnGG 8 339, 912, 1068, 1258, 1272, 1295 1425, 1561 BsmI GAATG_Cn' 1 421 BsmAI GTCTCn'nnnn_ 7 473, 502, 639, 893, 1535, 1800 2455 BsmBI CGTCTCn'nnnn_ 3 1535, 1800, 2455 BsmFI GGGACnnnnnnnnnn'nnnn_ 2 83, 277
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
