aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne poliitik, kellel õnnestus maha suruda kommunistide väljaastumised . Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg 2. oktoober1847 2.august1934 oli Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane,president aastatel 19251934, Tal õnnestus tagasi tõrjuda Vene vägede sissetung Ida-Preisimaale 1914.a.
Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis
Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa. Saksamaa viimane keiser põgenes Hollandisse. Võimule tuli Friedrich Ebert (Sotsiaal demokraat). Pidid valima diktatuuri või demokraatia. Kommunistid olid Saksamaal väga populaarsed, kuid siiski võitis demokraatia. 1919-1933 Weimari vabariik (keisririigist sai vabariik). 1919 põhiseaduse vastuvõtt, Saksamaast sai vabariik, seadusandlik organ riigipäev. Riigi istungid toimusid Weimaris. Kommunistid olid endiselt väga tugevad ja alustasid mässuga. Kommunistide mäss Berliinis, 1919 mäss Münchenis
- Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus''
on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari). 3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne´ vaherahule. 11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister
amazingly beautiful, but always seemed to be concerned about something. This may betrayed her part in the murder. The movie with it's perfect scenery, suits, dresses, cars and human relations is totally worth 130 minutes of tense watching.5 Chinatown is very catchy, full of differenct human relations and the difference from other movies, which include investigation, is that even when you can't understand the plot, it is still a movie just to enjoy for it's gorgeous cast and scenery. 5 Ebert, R. Chinatown. http://www.rogerebert.com/reviews/chinatown-1974 (28.04.2013)
nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923
15 http://en.wikipedia.org/wiki/The_Grapes_of_Wrath_(film): The Grapes of Wrath (film). Viimati muudetud 22.aprill, 2010. 16 1001 filmi mida elu jooksul peab nägema, lk. 60. 17 http://en.wikipedia.org/wiki/The_Grapes_of_Wrath_(film): The Grapes of Wrath (film). Viimati muudetud 22.aprill, 2010. 18 http://rogerebert.suntimes.com/apps/pbcs.dll/article?AID= %2F20020331%2FREVIEWS08%2F203310301%2F1023&AID1=&AID2= %2F20020331%2FREVIEWS08%2F203310301%2F1023: Grapes of Wrath (1940). Roger Ebert, märts 31, 2002. s 4 Kasutatud kirjandus 1) 1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema. Toimetaja Steven Jay Schneider. Tallinn: Varrak, c2004. 2) Bergan, Roland. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008. 3) Henretta, James A; Brownlee, W.Elliott; Brody, David; Ware, Susan. America’s history, 2nd edition. New York: Worth, c1993. 4) The Oxford history of world cinema
Sakslased kurnati välja. 29. September 1918 Saksa väejuhatus tegi ettepaneku sõlmida vaherahu. Järgmisel päeval vahetati Saksa valitsus välja. Bulgaaria astus sõjast välja. (Oli Saksamaa liitlane) 31. Oktoober Sõjast astus välja Türgi. 3. November Austria-Ungari kapituleerus. (impeeriumi rahvad iseseisvusid) 9. November 1918 Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon. Kukutati keiser Wilhelm II. Loodi uus valitsus, mida juhtis Friedrich Ebert. 11. November sõlmiti Compiegne'i vaherahu Lõpetati I maailmasõda. Esimese maailmasõja tulemused: · Rinnetel hukkus umbes 10 miljonit inimsest. · Nälga ja haigustesse suri umbes 10 miljonit inimest. · Haavata sai umbes 20 miljonit inimest. · Sõda kutsus esile vaimse kriisi ja moraalse allakäigu. · Sõjas kukutati valitsevad dünastiad: (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari) · Sõda hävitas senise majanduse. · Sõtta mobiliseeriti 73,5 miljonit meest.
25. oktoober 1917 haarasid Petrogradis võimu enda kätte enamlased, loodi punaarmee ja rahvas ei olnud rahul ka nende valitsusega ning puhkes kodusõda Saksamaa Saksa revolutsioon sai alguse madrustele antud käsust merele minna 1918 sest see oleks nad surma viind 1918 puhkeb madruste mäss rahulolematus sõjaga (3.nov) Wilhelm II loobub troonist 9. nov võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr) 1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid
loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik) Weimari vabariigi presidendid: 1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida:
Ajutine valitsus korraldab rahvuskogu ehk Asutava kogu valimised. Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes. Weimari vabariigi opositsioon Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal). 1
· Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis · 1919 aprill haarati võim Münchenis Baieri Nõukogude Vabariik punane terror · Saksamaa Kommunistlik Partei oli tugevaim kommunistlik partei läänemaailmas. · 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhri sakslaste passiivne vastupanu lõpetasid söe tootmise.
Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega. Weimari Vabariik (1919-33) Pärast edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president Friedrich Ebert selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918 loodi Kommunistlik Partei. Loojateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide
11.1918 troonist ja põgenes Hollandisse. Saksamaa oli tugev rahvuslikult meelestatud tööstusriik, millel välispoliitiliselt väga suured ambitsioonid. Seetõttu vastandas Saksamaa end senisele maailmakorrale ja sattus konflikti Prantsusmaaga. Prantslaste liit Venemaa ja Suurbritanniaga muutis aga jõudude vahekorra sakslaste kahjuks, mille tulemusena sõda kaotati ja keisririik hävis. WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama.
juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega. Weimari Vabariik (1919-33) Pikemalt artiklis Weimari vabariik Pärast edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president Friedrich Ebert selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918 loodi Kommunistlik Partei. Loojateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne
veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks
Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat
15 1969 hakkasid suhted Lääne-Saksamaa ja DDRi vahel paranema.See tõi lõpuks kaasa ka muutused Ida-Saksamaa juhtkonnas. 1971 pidi Ulbricht Moskva survel astuma SEDi 1. sekretäri kohalt tagasi. Uueks partei- ja seega ka riigijuhiks sai Erich Honecker. Ulbricht jäi kuni oma surmani 1973 Staatsrati esimeheks, kuid reaalset võimu tal enam ei olnud. Tema surma järel täitis riigipea kohuseid ajutiselt Weimari vabariigi esimese presidendi kommunistist poeg Friedrich Ebert. 1976 Honecker võttis endale ka riigipea kohused. Honeckeri on DDRi juhina peetud üldiselt mõistlikumaks meheks kui Ulbrichti. Ta oli iseseisvam, sai paremini aru majandusküsimustest ja oli kompetentsem riigijuht. Kuid ka tema ajal oli DDR ikkagi totalitaarne ühiskond ning ka tema ajal tapeti inimesi, kes müürist hoolimata läände üritasid põgeneda. Honeckeri kõrval oli mõjukaim DDRi riigitegelane Erich Mielke, kelle juhitud Stasi oli
säilib kuni Hitleri tulekuni. Veimari Vabariik 1919-1933 *Parlamentaarne riigikord. *Saksamaast saab vabariik, demokraatlik riik *kõgeim võimuorgan Riigipäev (valitatakse proportsionaalse valimissüsteemi käigus) kõik erakondade parteid, saavad valimiskohti nii palju, kui palju on saadud % ehk 30% - 30 kohta parlamendis. Riigipäev pärast valimisi moodustavad ise valitsuse - parlamentaarne riigikord. Enamuse saavad sotsiaaldemokraadid. Friedrich Ebert parempoolses opositsioonil natsid = keskel sotsiaaldemokraadid = vasakul opositsioonil kommunistid *1919 Baieris kommunistidel õnnestub võim haarata ning kuulutatakse välja Baieri Nõukogu Vabariik, aga see lükatakse ümber. *1923 Natsid Müncheni õlleputš, Majanduslik olukord Saksamaal (edukas kuni majanduskriisini, mis saab alguse 1929 Ameerikas) *väga raske, võeti El Sass Lotring (kaubandustee) *reparatsiooni maksud
Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy Portugal- Antonio Olivera Salazar Albaania- Ahmed Zogu Jugoslavia 1929- Aleksandar I Kreeka- Ioannis Metaxas Saksamaa 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari vabariigi presidendid- Friedrich Ebert, Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919
Seepeale koondusid fasistid 28.10.1922 Rooma, kus nad nõudsid kuningalt viit ministri kohta, said rohkem ja pidid moodustama ka uue valitsuse. Nii läks Itaalias võim fasistide kätte. 1926.29 kujunes Itaalias totalitaarne fasism. Saksamaa. Pärast revolutsiooni puhkemist Saksamaal 1918 ja keiser Wilhelm II põgenemist läks võim Berliinis sotside kätte, kes moodustasid uue valitsuse Rahvavolinike Nõukogu. Eesotsas oli Friedrich Ebert. Valiti demokraatlik arengutee. Detsembris korraldati ülesaksamaailine Nõukogude Kongress, kes otsustas anda võimu Rahvuskogule, mis valiti 1919 algul. Kuna Berliinis üritasid kommunistid võimu võtta, siis asus Rahvuskogu istungeid pidama Weimari väikelinnas. See valitsus oli ebapopulaarne, kuna pidi ratifitseerima Versailles ´i rahulepingu. Hitler 20 04.1889.30 - 04.1945 1925 a. asus rahvasteliit ettevalmistama desarmeerimiskonverentsi. Osa pidid võtma ka USA ja N Liit.S
● Keelati ametiühingud ja streigid. ● Kehtestati korporatiivne süsteem. ● Loodi salapolitsei. 1935 Itaalia vallutas Etioopia muud autoriteedsed riigid eurooas Ungari Miklos Horthy PORTUGAL ANTONIO Oliveira Salazar 1889-1970 Albaania 1924 Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 Aleksandar I Kreeka Ioannis Metaxas SAKSAMAA 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945)
kaotamine, tõeline kultuurikriis. "Kadunud põlvkond" (Erich Maria Remarque). · Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid. Weimari vabariik · Vabariik kuulutati välja Weimaris. Ametlikult Deutsches Reich. · Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid · Esimene presidendiks Friedrich Ebert. · Pidi algul võitlema äärmusvasak-, seejärel peamiselt äärmusparempoolsetega. · 15.-12. jaanuaril 1919 nn. Spartakusbundi (Saksa kompartei) ülestõus Berliinis. Püüdsid revolutsiooni arendada vene revolutsiooni sarnaseks võimuhaaramise ja töölisklassi diktatuuri kehtestamise läbi. · Levis arusaam, et Saksamaa ei saanud lüüa sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Ühtlasi, et Saksamaa kisti vastu oma tahtmist Esimesse Maailmasõtta.
riigikantsleri. Parlament koosnes: 1) Riigipäevast, kus rahva poolt valitud saadikud. Riigipäeval on palju rohkem võimu kui oli olnud keisriajal parlamentarism. 2) Riiginõukogu: 18. Liidumaa esindus. Saksamaal on kasutuses proportsionaalne valimissüsteem, soodustab poliitilist killustatust. On palju parteisid. Ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Rasketel aegadel korduvad valitsuskriisid (16 valitsust). Sisepoliitika I President Friedrich Ebert 1919-25 (SPD). II President Paul von Hindenburg 1925-32, 1932-34 (parempoolsete rahvuslaste kandidaat) (hiljem sotsiaaldemokraatide ja tsentrumi tegelane.. vms). Oma esimesel ametiajal on ta tõeline preislane. Kui ta annab ametivande, siis ta seda ka peab. Vana kindral, marssal (sündinud 1847), oli Saksa armee ülemjuhataja I Maailmasõjas = rahvuskangelane. Hindenburg oli Preisi maaaristokraatia esindaja. Oli suundumustelt konservatiivne monarhist. Absurdne olukord:
annaabi.ee 
