Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri
Brem en Brem en •Bremen wurde im Jahre 787 von Кarl der Groste gegrundet Bremen liegt am Fluss Weser. Die Skulptur der Bremer Stadtmusikante n Marktplat zt Rathaus Sankt- Petri-Dom Wurde im 11. Jahrhund ert gegründ Sankt- Petri-Dom Übersee - Museum Im Übersee - Museum Bremen Kunsthalle Krankenhaus Museum Universum Science Center Bremen Roland der Ries Bremen ist sehr schöne Willkomm en in Bremen! Bremen ist… inte kl e in ress ant toll ö n Ich will nach
Hessen Nimi .. Hessen parlamentarische Republik Land der Bundesrepublik Deutschland Wiesbaden, Frankfurt 19.09.1945 Wilhelm 1500 Geographie 21.114,94 km² geografische europäische Mittelpunkt Gesamtgrenzlänge von 1410 km Nachbarländer: NordrheinWestfalen, Niedersachsen, Thüringen, Bayern, BadenWürttemberg, RheinlandPfalz Naturräumliche Gliederung 950 m Höhe unter 200 m über Normalnull Deutschen Mittelgebirgsschwelle Rhein, Mein, Weser natürlichen Seen Bevölkerung und demografische Entwicklung im RheinMainGebiet 6056210 menschen Politik 1. Dezember 1946 Christian Stock Demokratische und parlamentarische Republik Kultur Die hessischen Dialekte Kartoffeln als Beilage serviert Landesflagge Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm · höchste der Welt Ulmer Münster · gotischen Stil · 161,53 m hohe · höchste Kirchturm der Welt
piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Veestik Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. Palju on järvi. Neist tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetseb Bodeni järv. Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5
·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh
Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS Kliima Parasvööde Kliimat mõjutab Põhjamere ja Läänemere lähedus Paiguti erinev Loodusvööde Sega ja lehtmetsavöönd RAHVASTIK Rahvaarv 82,5 miljonit Iive 0,02% negatiivne Keskmine eluiga 77 aastat (meestel 73a; naistel 80a) Rahvastik vananev Riigikeel saksa keel Rahvastiku tihedus 229 in/km2 Linnades elab 84% rahvastikust RAHVASTIKUPÜRAMIID Saksamaa rahvastikupüramiid, 2005
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://en.wikipedia.org/wiki/Germany http://blogs-images.forbes.com/rebeccalindland/files/201 3/01/2014-Mercedes-CLA250-rear.jpg http://www.evwind.es/wp- content/uploads/2013/11/offshore-wind-power- siemens.jpg
· Võrdle riigi aastast sademete hulka Eesti vastavate näitajatega. Saksamaal näitajate suurus algab alates 600mm aastast, Eesti oma aga 500mm aastast. Saksamaa suurim näit on üle 2000mm aastas, Eesti suurim näit küündib aga 700mm-ni aastas. · Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. · Kas on probleeme veekogude puhtusega? Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel SAKSAMAA Astrit Karro 10b Kose2008/2009 Riigi üldiseloomustus 1.Üldandmed Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikk...
● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad
künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab
Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks
Turismikohad lõbustuspark, sakraalturism Tähtsamaks kultuuriväärtuseks on Berliinis Brandenburgi värav, mis on rahvuslik sümbol Kohalike seas ka populaarne muuseum Island ,Leipzig on enim külastatud linn. Tuntud ka Püha Tooma kirik (Thomaskirche), kus on J. S. Bachi haud ning rahvastelahingu mälestusmärk, mis Euroopa suurim monument 10 pikemat jõge Saksamaal Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik
madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Suurimad järved on Bodeni järv, Müritz ja Chiemsee. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau, Rein, Elbe, Odra , Mosel, Main, Inn, Weser, Saale ,Spree. Majandus Saksamaa SKT on 2498 miljardit USD, ühe elanikukohta kohta on 33 023 USD. Saksamaa põhilised ekspordiallikad on masinad, varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Tähtsamad ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid , Holland, Suurbritannia , Itaalia , Austria, Hiina ja Sveits. Saksamaa põhilised impordiallikad on masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid, metallid
Auf der gegenüberliegenden Seite des Marktplatzes thront der Schütting, das Haus der Kaufleute. Die Ostseite des Platzes nimmt das Gebäude der Bremischen Bürgerschaft ein, an der Westseite steht eine Reihe von vier Gebäuden aus dem 19. Jahrhundert. Zwischen dem Schütting und der Bremer Baumwollbörse öffnet sich die Böttcherstraße, ein zwischen 1922 und 1931 entstandenes Gesamtkunstwerk. Sie führt zur Martinikirche an der Weser. Am Weserufer In Höhe der Martinikirche beginnt die Schlachte, die in den 1990er Jahren sanierte historische Uferpromenade. Gegenüber liegt der Teerhof auf einer Weserinsel. Einige Kilometer flussabwärts ist der Space Park im Stadtteil Gröpelingen zu finden, der 2004 öffnete, im gleichen Jahr wieder schloss und seither als bemerkenswerte Investitionsruine brach liegt. Schnoorviertel Schnoor Der Schnoor ist ein mittelalterliches Gängeviertel in der Altstadt Bremens. Das Quartier
2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu)
Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. 7 Tüüpiline Saksamaa Saksamaa väikelinn põhjarannik Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi Zugspitze 8 Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu).
Der Nationalfeiertag ist der 3. Oktober, der Tag der Deutschen Einheit. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein hochentwickelter Industriestaat. Deutschland ist reich an Bodenschätzen. Das gilt besonders für Stein- und Braunkohle; auch wird die Bedeutung von Erdöl-und Erdgasproduktion von Jahr zu Jahr gröer. Deutschland liegt in der gemäigten Klimazone. In Deutschland gibt es viele Seen, Flüsse und Inseln. Durch den Nordteil des Landes flieen die Elbe, die Weser und der Rhein mit seinen Nebenflüssen, dem Neckar, dem Main und der Mosel. Diese Flüsse münden in die Nordsee. Durch den Südteil Deutschlands fliet die Donau. Die Donau und der Rhein sind durch einen Kanal verbunden. Diese Flüsse sind schiffbar und bilden wichtige Verkehrsstraen der Bundesrepublik Deutschland. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas
Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
August 2003 in Nennig im Saarland erreicht. Zum Teil widersprechen sich die Angaben; so lag laut dem Deutschen Wetterdienst die absolute Höchsttemperatur in Deutschland mit gemessenen 40,2 Grad Celsius am 27. Juli 1983 in Gärmersdorf bei Amberg (Oberpfalz), am 9. August 2003 in Karlsruhe sowie am 13. August 2003 in Freiburg im Breisgau und Karlsruhe. Gewässer Die ins Meer mündenden Fließgewässer mit den größten Einzugsgebieten sind Rhein, Donau, Elbe, Oder, Weser und Ems. Sie entwässern entweder in die Nordsee, in die Ostsee oder ins Schwarze Meer, deren Einzugsgebiete durch die europäische Wasserscheide geschieden werden. · Der 865 Kilometer in Deutschland bzw. als Grenzfluss fließende Rhein dominiert den Südwesten und Westen. Seine wichtigsten Zuflüsse sind Neckar, Main, Mosel und Ruhr. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas.
astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini
viinamarju. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe, rohkem on neid Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis
Kiirteede kogupikkus on 11400 km. Saksamaal on 554 lennujaama,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaal on umbes 7300 km siseveetranspordi teid, millest umbes 75% on jõed ja 25% on kanalid. Samuti kasutatakse siseveetranspordiks 23000 ruutkilomeetrit järvi Põhilised laevatatavad jõed on Rein koos oma lisajõgedega, Doonau, Weser ja Elbe. Eestist on kõige mõttekam reisida Saksamaale lennukiga, sest see on kõige kiirem. 7|Page Lennuväljad Sadamad Turism Turism moodustab umbes 8% Saksamaa SKP-st ja annab 2,8 miljonit töökohta(turism on suuruselt teine komponent teenindussektoris). 2006 toimunud jalgpalli MM aitas Saksamaa turismile väga palju kaasa, tuues igalt poolt üle maailma sadu tuhandeid fänne Saksamaale.
Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks. Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Järvi on Saksamaal vähe. Suurim järv on Bodensee, mis asub Austria, Sveitsi ja Saksamaa piiril. Loodusvaradelt on Saksamaa suhteliselt vaene riik. Vaid pruun- ja kivisöe varud Reinimaal ning Sachsenis on rikkalikud, vähesel määral esineb ka rauamaaki ja maagaasi. 2.1 Maastik Kõige tähelepanuväärsemad mäetipud jäävad Baieri Alpidesse, kuid kogu riigis on rohkesti ka madalamaid mägesid ja kõrgustikumassiive
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
the enemies who had many times greater numerical advantage. It has inspired many great generals throughout the history In the first part of the year paper there is an overview of the early Roman Empire army's soldiers` equipment, tactics and how the army was built up, the size of the military units, ranks of the officers etc. In the second and the last part of the year paper I analyzed the battles of Teutoburg forest, Weser river, Allia and Alesia, from which the Teutoburg forest and Allia were lost and Weser river and Alesia were won. I found out that both Teutoburg forest and Allia were lost because of the leading general's overconfidence and, in the Teutoburg forest, because of the enemy's tactic, which found a way to match the heavily armed Roman infantry. However, the battle of Weser river may have been won not because of the Germanicus's cleverness, but because of the numerical advantage of his army.
Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. 5.4 Veestik Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Suurimad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. 5.5 Maastik
tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6)
JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS- süsteemis mitmeid radarisüsteeme ( radarijaamas, VTS-keskused jms )ja sidepidamissüsteeme. Näiteks: a. Maailma suurimaid VTS-süsteeme, mis hõlmab Saksa lathe, jõle Elbe suuet kuni Hamburgini, Jõe Weser suuet Bremeni ja Bremerhaveni sadamatega ja Jade jõge koos Wilhelmshaveni sadamaga, on kaetud katkematult 500 km ulatuses radaritega. Süsteem koosneb 38 radaripiirkonnast JOONIS 2 ( Saksa lahe VTS süsteem ) b. Rotterdami VTS-süsteem katab lisaks sadamale kogu oma basseinidega (u. 35 km Reini jõe suudmes) veel 38 meremiili merele (Hook of Hollandi põhjamuulist alates) ja 2 meremiili mööda Reini jõge (alates Van Brienenoord sillast) ja 4 meremiili itta mööda
Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 8 Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 9 Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude teke sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja
SpencerG, gulf 103 35'00 '5 137' 00'[ Thlrnphu, Bhutan 96 27'2 7'N 89'39 '[ Usumaclnta, rIVer 77 18' OO'N 92' OOW Weser, nver, 85 S2' OO'N 11'00'[ ZanZibar, Tanzama , 90 6'10 '5 39'1r. Split, Croatia 8' ' 3' 31 N 16' 27'[ Thohoyandou, S. Africa 90 22"57'5 30'28 '[ Utah, state, U.S 50 39"oo'N 112"OO'W West Cape Howe, cape. 103 35"00'5 118'00 '[ ZanZibar I, Island , 91 6' 00'5 39'00!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
