Saksamaa (0)

Saksamaa
Üldandemed:
Rahvaarv: 82 251 000 mln.
Pindala: 357 023 km²
Riigikord : parlamentaalne liitvabariik
Riigikeel : saksa keel
Rahaühik: euro
Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin , mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Majandus
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused.
Energiamajandus
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta , 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe , Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.
Tööstus
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad, nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma: on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija . Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
Kultuur
Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa).
UNESCO maailmapärandi nimistus on 32 objekti.
Sümboolika
Musta-punase-kollase lipu võttis esimest korda kasutusele Frankfurdi Rahvuskogu, seejärel oli see Weimari Vabariigi lipp . Vapiga lippu tohivad kasutada ainult valitsusasutused. Lipuvärvides vapi kollasel vapikilbil on kujutatud punase noka ja punaste jalgadega musta kotkast . Esimest korda on kuldsel kilbil kujutatud must kotkas olnud 13. saj. Saksa- Rooma riigi keisri Otto IV vapil.
Hümn „Deutschlandslied“ („Saksamaa laul“), sõnad August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn .
Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg.
Loodus
Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid .
Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna-Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.
Saksamaal elab 76 liiki imetajaid , hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink , kährikkoer ja pesukaru . Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks . Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon ja tähnikhirv, taasasustatud kabehirv.
Relvajõud
Saksamaa relvajõud komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel ja vabatahtlikest, ajateenistuse pikkus on 9 kuud. Relvajõudude kõrgem juht on tsiviilisikust kaitseminister (sõjaajal liidukantsler), kes juhib relvajõude peainspektori kaudu. Viimane moodustab koos väeliikide inspektoritega sõjalise juhtimisnõukogu, kelle alluvuses on operatiivjuhatus. Relvajõud koosnevad maa- ja mereväest ning õhujõududest. 1991. aastast on Saksamaa relvajõud üha aktiivsemalt osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. 2006 osalesid Saksamaa üksused rahvusvahelisel operatsioonil Afganistanis (ISAF), Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR), Kongo DV-s (EUFOR RD Congo), Libeerias (UNMIL) ja Serbias (KFOR). Saksamaa relvajõud kuuluvad NATO riikide ühendatud relvajõududesse ning Saksamaa territooriumil paiknevad NATO väejuhatused ja mitme NATO riigi üksused.
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/referaadid/saksamaa.ht m
http://www.mfa.ee/est/kat_228/1790.html 
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
ENEKE 3, lk 274 – 276.
ENE 15 Maailma maad, lk 510 – 517.