Rahvastiku analüüs-Saksamaa (0)

Rahvastiku analüüs.
Saksamaa
Sissejuhatus-Saksamaa
Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Saksamaa lipp
Saksamaa vapp
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin , mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit
Riigihümn Das Lied der Deutschen
Pealinn Berliin
Pindala 357 111,91 km²
Riigikeel (ed) saksa
Rahvaarv 81 757 600 (2010)
Rahvastiku tihedus 229 in/km²
Riigikord parlamentaarne liitvabariik
President Joachim Gauck
Liidukantsler Angela Merkel
Iseseisvus 843
SKT 2498 miljardit USD
SKT elaniku kohta 33 023 USD
Rahaühik euro
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Asend
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee ), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.
Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast ( Land )):

•  Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9)
  
•   Baden -Württemberg (1) – Pealinn: Stuttgart
  
•   Baieri  (Bayern) (2) – Pealinn: München
  
•  Berliin (Berlin) (3)
  
•   Brandenburg  (4) – Pealinn:  Potsdam
  
•  Bremen (5)
  
•   Hamburg  (6)
  
•  Hessen (7) – Pealinn: Wiesbaden
  
•   Mecklenburg -Vorpommern (8) – Pealinn: Schwerin
  
•   Nordrhein -Westfalen (10) – Pealinn: Düsseldorf
  
•   Rheinland -Pfalz (11) – Pealinn: Mainz
  
•  Saarimaa (Saarland) (12) – Pealinn: Saarbrücken
  
•  Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) – Pealinn: Magdeburg
  
•  Saksimaa (Sachsen) (13) – Pealinn:  Dresden
  
•  Schleswig- Holstein  (15) – Pealinn:  Kiel
  
•  Tüüringi (Thüringen) (16) – Pealinn:  Erfurt
  

Rahvastik
Rahvastik numbrites ja paiknemine
Saksamaa on suurriik , kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt −0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.
Rahvastik
Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.
Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad.
91% elanikkonnast moodustavad sakslased . 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.
Ühe ema koh ta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011
Kirjaoskus 100%
Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Bran­denburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud met­ropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kuju­nenud Reini–Ruhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elani­kuga linnu on 3, 500 000–1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000–500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.
Kuni II maailma­sõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakond­suse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna-Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Tür­gist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei eris­ta kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välis­maalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kuna­ gise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaa­laste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moo­dustavad välismaalased 2–3%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, fran­gid, saksid, švaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel ( Deutsch ) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased.
19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993–2002 oli sündimus 0,87–0,99% ja sure­mus 1,01–1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et min­nakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagenda­tud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest , peamiselt Poolast ja Tšehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005).
Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal.
Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003).
Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid . Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägine. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused.
Sündimus ja suremus
Lapsi ühe naise kohta on 1,4. Sündimus on aastatega järjest vähenenud. Põhjuseks on pühendumine ametile ja karjäärile - noored eelistavad perekonna rajamisele ametiedu. Pere soetamine jäetakse küpsemasse ikka. Paljud perekonnad piirduvad vaid ühe lapsega ja paljud loobuvad perekonnast teadlikult. See on põhjustanud elanikkonna vananemise. Vanade inimeste suurem osatähtsus tõstab omakorda suremuse üldkordajat.
Sündide arv 2008nda aasta andmeil on 690 tuhat ja surmade arv 827 tuhat. Võib öelda, et Saksamaa kuulub kaasaegse rahvastiku tüüpi ja siin toimub demograafiline üleminek. Naiste keskmine eluiga on 82 aastat ja meeste 76 aastat. Alla 15 aastasi on 14%, tööealisi on 67% ja üle 65 aastaseid on 19%. Saksamaa tegeleb oma probleemiga jõudsalt. Seal toimib jätkusuutlik perepoliitika. Saksamaal jäävad lapsega koju isad , sest nad saavad 2/3 oma palgast lapsepuhkusel olles. Toetatakse lastega peresid. Kui vaid üks vanematest tööl käib, on toetusprotsent suurem. Sakslased töötavad nädalas 36 tundi, mis on vähem, kui üheski teises riigis. Nii jääb aega rohkem perega tegelemiseks.
Ränne
Kahe aastakümnega on Ida-Saksamaa rahvaarv vähenenud umbes kahe miljoni inimese võrra – 1989. aastal oli neid 15,1 miljonit, nüüd on järele jäänud pisut üle 13 miljoni. Põhjuseks on ränne Lääne-Saksamaale, mida kõige innukamalt on harrastanud 18–25- aastaste naiste vanuserühm, ja loomulik iive, mis on negatiivne nii idas kui ka läänes, aga idas üle kahe korra rohkem. Rände tõttu on Saksamaa idaosa lääneosale kaotanud ligi 600 000 inimest. Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud.
Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast . Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet . Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid
ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine . Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad.
Usundid
Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus . Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem mošeesid kui üheski teises Euroopa linnas.
Linnad
Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu . Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud.
Kasutatud materjal
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
http://www.google.ee/