Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metllitoodete Tehase kunstnikuna. 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavakunstnik. Lisaks maalidele on Arrak ka illustreerinud erinevaid raamatuid ja on ka ise kirjateoseid koostanud. Näiteks "Võsa, aas ja mägi". Jüri Arrak on kujundanud Püha Risti kabeli. "Kentauride võitlus lapiitidega" "Tagasivaatajad" "Hiiob" "Ükssarv" "Võitlus lohega" "Poeg" "Tsirkus" "Mees laual" Kasutatud kirjandus www.google.com www.art.ee www.wikipedia.org www.postimees.ee
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas
Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim.
Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
• Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905. aastal ühe oma kõige mõjuvama heliteose "Viimne piht" viiulile ja orelile. Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob". • Astrahanis elades ei katkestanud helilooja sidemeid kodumaaga. Ta korduvalt külastas Eestit. Nii juhatas ta 1909.a. Tartu Muusikapäeval sümfooniakontserti. Järgmisel suvel kutsuti teda juhatama Tallinna VII Üldlaulupeo puhul korraldatud sümfooniakontserte. • Pärast kommunistide võimuhaaramist muutus A. Kapi elu Astrahanis väga raskeks. • Punase terrorireziimi ja massiliste hukkamiste läbi kaotas A. Kapp mitmed oma sõbrad ja tuttavad. Valitses nälg ja kaos
andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT
konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas A. Kapp, G. Heuer. konservatooriumis 1939. aastani A.Uritamm Tallinna ning pärast seda elas surmani Konservatooriumis 1935 Suure-Jaanis ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Isiklikku Isa Joosep Kapp oli Suure-Jaanis koolmeister ja organist. Abikaasa oli Gertrud von Ruckteschel. Poeg oli helilooja Eugen Kapp. Vennad olid
tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
· Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone)
Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga,kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas.Estonia muutus rahvusteatriks. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,töötati välja uued õppekavad,võeti kasutusele uued õpikud,ehitati hulk moodsaid koolimaju.Kehtestat kuueklassiline koolikohustus.
Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid
· Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962)
Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja.
ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Tuntumad teosed: A. Kapp"Metsateel“ Koorilaul "Mu süda", 1897 A.Kapp Oratoorium kahes osas "Hiiob" (1929) A.Kapp avamäng "Don Carlos" A.Kapp "Fantaasia teemale B-A-C-H" viiulile ja orkestrile (1942) Sümfooniline poeem "Fatum“(1939) Helilooja tähtsus eesti muusikas: Artur Kapp oli üks Eesti silmapaistvamaid sümfoniste Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures"
1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus
Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati
Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn
Fifth level Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid Click to edit Master text styles Estonia teater enne II maailmasõda Second level
ning saavutasid sellega suure kuulsuse ja rikkuse. Sama väidab ka Coelho. Ei tohi alla anda ning minna kergemat teed pidi, vaid tuleb käituda oma südame tahtmist mööda. Meie Homo Sapiensid tundume olevat täiesti valel arusaamisel mis on õige ja mis vale. Iga Neanderdallane, kelle aju ei olnud niivõrd välja arenenud kui meil, teadis, et tugevam jääb ellu. Kui inimene jääb kindlaks oma uskumustele, siis on ta tugev ja saavutab palju. Nagu ka Artur Kappi oratooriumis "Hiiob", kus jumal võttis Hiiobilt kõik ta maise vara ära, et näha kas ta ka siis talle truuks jääb ning andis ta kuradi meelevalla. Aga Hiiob jäi iseendaks ning sai lõpuks kõik kahekordselt tagasi. Ka see lugu näitab, et tuleb jääda iseendaks. Oma aja suurkujuks saab see, kes otsustab jääda iseendaks. Keegi ei tohiks kanda silte nimetusega "hall mass", sest nii ei ole elu nauditav. On vaja oma turvalisest barjäärist välja astuda ja
pilte (,,Videvik"), süite (,,Valge öö") ja poeeme(,,Koit"); kammermuusikat; palju klaveripalasid; vokaalmuusika puudub. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat. Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"), oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi
Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt.
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Selgub, et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile üles andnud
pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta. Sellest ajast, kui arheoloogid leiutasid meetodi, kuidas vanadelt potikildudelt uurida, mida neis kunagi hoiti, oleme saanud teada, et Egiptuses söödi juustu juba 5000 aasta eest. See võis olla kas kitse- või lambajuust. Mõlematest sortidest on juttu ka Piiblis. Nii purskub oma Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuidas Taavet, Jesaja poeg, oma vendade pealikule kümme värsket juustu kingiks toob ja millistel asjaoludel ta surmab Koljati. Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest
Teosed: Oratoorium `Joonase lähetamine'. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika, kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda
konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Käpp, R. Päts jt -Loomingu omapära: - kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat -eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming : 1) 5 sümfooniat ( kuulsaim "Noortesümfoonia") 2) avamäng sümfooniaorkestrile "Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator -Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. -1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. -1919.a
Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A. Kapp ennekõike monumentaalsete suurteoste autor, meenutuseks tema oratoorium "Hiiob" (loodud 1929), mis XX sajandi viimastel aastatel on oma võidukäiku alustanud. A. Kapi loomingus on palju veel (taas)avastamata, ka suurteoseid. Tema jõuline, kohati ehk raskemeelnegi loojanatuur on ometi tasakaalus ehk ootamatultki romantiliste tundepuhangutega. Muidugi on ta oma 50-aastase heliloomingutegevuse jooksul korduvaid muutusi läbi teinud. Nagu on tema looming rikas ka zanriliselt. Kui panna kõrvuti kaks tema olulist teost, oratoorium "Hiiob" ja romanss "Metsateel", siis
mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Väljapaistvat kohta A. Kapi loomingus omavad ka tema soololaulud, mis pälvivad suurt tähelepanu oma
Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks rahvusvahelised krossivõistlused. Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris toimunud võistlustel noor eestlane Rein Hiiob. Samal aastal jäid võistlused viimaseks ka Aseri noorele võidusõitjale Mati Nappile. Nad mõlemad olid väga head ja andekad krossisõitjad ning nende mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi. Aastal 1978 olid Eestis juba väga paljud noored ja vanad inimesed motokrossist vaimustuses. Ehitati uusi radasi ning tänu sellele kasvas ka võistluste arv. Motosport Viljandimaal aastatel 1930-1942 Motospordiga ei tegeletud Viljandimaal enne Esimest maailmasõda küll arvuliselt,
kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused. · Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes teatrielus Tallinn, kus tegutses kolm suurt kutselist teatrit:
illustratsioonid Eduard Viiralt ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Viljandi maastik" jt Muusika Mart Saar paljude koorilaulude autor, Artur Kapp oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna Estonia teatri esinäitleja Liina Reiman, Mari Möldre, Hugo Laur. Ants Lauter Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu olümpiavõitja
Illimar" Kujutav kunst Kristjan Raud- ,,Kalevipoeg" illustratsioonid. Eduard Viiralt ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Viljandi maastik" jt. Muusika Mart Saar- Paljude koorilaulude autor, Artur Kapp- oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna- Estonia teatri esinäitleja, Liina Reiman, Mari Mõlder, Hugo Laur, Ants Lauter- Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu- olümpiavõitja Paul Keres- Maletaja 4. Võrdle 1920.-1930.aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis
Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris. Tobias on samuti ka eesti esimese, samal aastal valminud klaverikontserti autor. Iseloomustab dramatism ja jõuliselt emotsionaalne väljendusviis. (,,Joonase lähetamine'') Artur Kapp - Teine Eesti professionaalsele muusikale alusepanija. Kantaat, sümfooniline avamäng, segakoorikantaat, sümfooniad, prelüüd, instrumentaalkontsert. (,,Hiiob'', ,,Hauad'', ,,Don Carlos'') Rudolf Tobias Eluaastad: 1873 - 1918 Õpingud: esimesed muusikatunnid isalt, kes töötas köstrina; Tallinnas sai hiljem eraviisilist õpet toomkiriku organisti Ernst Reinecke juures; 1893. aastal asus õppima P. konservatooriumi orelimängu ning kompositsiooni. Tööaastad: peale lõpetamist töötas Peterburi Jaani kirikus organisti ja koorijuhina; hiljem kutsuti ta Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks; samuti töötas
Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad", mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel", ,,Nõmmeallik". Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa" Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob" (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest). Teos on kirjutatud 1929. a. Esituskooseisu kuuluvad sega-, mees- ja naiskoor, orel, neli solisti ning väike sümfooniaorkester.
Absoluutne kuulmine Helilooja, dirigent, muusikakirjanik Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat Kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, Eesti esimese klaverikontserdi, Eesti esimese sümfoonilise teose. Tähtsaim teos oratoorium „Joonase lähetamine“ MK „Joonase lähetamine- sanctus“ „Eks teie tea“ Artur Kapp Kirjutas sümfoonilist muusikat avamäng sümfooniaorkestrile „Don Carlos“ Oratoorium „Hiiob“ Kantaat „Päikesele“ Lõpetas Peterburi konservatooriumi, töötas mitu aastat Venemaal Astrahani muusikakooli direktorina. Hiljem töötas Tallinna Kõrgemas muusikakooli heliloojate õpetajana, kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar
E. Öpik-astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust'', ,,Rõõm ühest ilusast päevast''. E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E.Viiralt-graafik,tuntuimad teosed `'Põrgu'', `'Kabaree'', `'Neegripead''. J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik. P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis. K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S
Fjodor Mihhailovits Dostohevski (1821-1881) I Dostojevski suuruses ja viletsuses oli oma osa saatusel. Igavesti pidi ta ingliga maadlema, igavesti mässama jumala vastu ja igavesti end painutama otsekui Hiiob. Iial ei antud talle kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm
Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias. Õpetajana konservatooriumis. 40 kompositsiooni õpilast. Viimased 8 aastat elas suure-Jaanis. 1950-51 kirjutas edasi. Looming Suurteosed: oratoorium "hiiob" (32numbrit), 1909 Kantaat päikesele. Sümf teosed: 5 sümfooniat, "Noortesümfoonia" 4süiti sümf orkestrile."hiob"-Mees, kes on väga usklik. Saatan hakkab teda kiusama. Kaotab oma rikkuse ja pere. Inimene leiab oma mina ja elumõtte läbi katsumuste. Sümf muusika areng Eestis 20 saj Kujunes välja 2 koolkonda: 1) Artur Kapi koolkond, järeltulijad Eugen Kapp, Riho Päts, Eevald Aav. Klassikaliselt hästi selge ja lihtne vorm, polüfoonilisus pidi olema muusikal. Pidi olema romantiline,
1919) · Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Kapp, R. Päts jt · Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism 13. A.Kapp looming Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · * Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas ( 1880- 1958) Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a
1960. aasta keskseimaks ürituseks kujunesid esimesed rahvusvahelised krossivõistlused Eestimaal. 1961. aasta toimusid Leningradis meistrivõistlused.Nõukogude Liidus korraldati kaks rahvusvahelist krossi . 1962. aastal muudeti 250 cc masinaklassi EM-võistlused MM-võistlusteks.Pandi alus sotsialismimaade Sõpruse karikavõistlustele,avaakord toimus Riias. 1963. -1964. aasta 1963a. hukkus Krasnodaris toimunud võistlustel noor tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel.
kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Mart Saar (1882-1963) on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Ta oli alguses
Prelüüd tsellole ja orkestrile ,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule.
1919 a. kirjutas ta patriootilise kantaadi " Ärka, rahvas" ( E. Wöhrmann ). 1920 a. tuli ta tagasi Eestisse. Kõige pealt läks ta Estonia teatri dirigendiks. Ja õpetas ka Tallinna Kõrgemas muusikakoolis. 1924 1944 oli ta konservatooriumis kompositsiooni pedagoog. 1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta kantaatsümfoonia " Rahu sümfoonia ". 1929 a. kirjutas ta oratooriumi " Hiiob ". Looming : tema loomingus on neli etappi. Kapp oli dramaatilise sümfonismi rajaja Eestis Dramatismi aluseks oli kujundite kontrast. Arendus e . töötlus on alati polüfooniline. Mihkel Lüdig (1880 1958 ) Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule, on kirjutanud ka vokaal ja instrumentaalkammermuusikat ning
Tema mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäev 1903. a., uue "Vanemuise" teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti avamine 1906. a., Tartu muusikapäev 1909. a., VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. a., uue "Endla" avamine 1911. a. · Kirjutas 5 sümfooniat, Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), · 1918. aastal tuli Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi organistina. Ta osales mitmete ürituste korraldamises, s.h Tallinna Kõrgema kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895. Muusikakooli asutamises (1919) ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920-
kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad Sport :jalgpall, maadlemine 1936 Kristjan Palusalu berliini olümpial ,korvpalli hakati mängima , spordi seltsis , male teekonda alustas Paul Keres Raadio: raadio saateid hakati edastama 1930 keskpaigas. Vol 5 Õp. teine osa peatükid 17-19 Arenenud tööstusriigid
Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. 13. A.Kapp looming: Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas: Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu
Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm. Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan (A. H. Tammsaare). 1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra.
8. Aleksander Läte · Pani aluse esimesele sümfooniaorkestrile · ,,Kuldrannake" meestekoor, kurb, meretemaatika · ,,Pilvedele" meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" segakoor · ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" fugato, Linnu kakken, likkes saie... · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14
Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Jäi Venemaale. Tagasi Eestisse 1920. Estonia teatri (teater alustas tegevust 1906) dirigent ja Tallinna Kõrgeima Muusikakooli kompositsioonipedagoog. Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju polüfooniat (lemmikhelilooja Bach). Sümfooniad, avamängud, oreliteosed, kantaadid, koorilaulud. Populaarne soololaul Metasateel. Suurejooneline oratoorium Hiiob, aluseks Vana Testamendi prohvet Hiiobi raamat. Koos Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. PEETER SÜDA (1883-1920) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks. ARTUR LEMBA (1885-1963) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920
Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias. Õpetajana konservatooriumis. 40 kompositsiooni õpilast. Viimased 8 aastat elas suure-Jaanis. 1950-51 kirjutas edasi. Looming Suurteosed: oratoorium "hiiob" (32numbrit), 1909 Kantaat päikesele. Sümf teosed: 5 sümfooniat, "Noortesümfoonia" 4süiti sümf orkestrile."hiob"-Mees, kes on väga usklik. Saatan hakkab teda kiusama. Kaotab oma rikkuse ja pere. Inimene leiab oma mina ja elumõtte läbi katsumuste. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees
1) Hariduse valdkonnas 2) Kirik (setud olid õigeusklikud) taheti nad vene mõju alt ära tõmmata. Vabariigi lõpuks hakkasid setud oma lastele eesti nimesid panema 3) kõigile perekonnanimede panek aastaks 1922 (võeti poeetilisi nimesid nagu Roosileht, Mustimets jne). 8 Kultuurisaavutused Muusika Tippsaavutused Artur Kapp (1878-1952) oratoorium "Hiiob" (1926-1929). Sõnum: truudus (oma isamaale) Cyrillus Kreek (1889-1962) oratoorium ,,Reekviem" tema varalahkunud sõbra Peeter Süda mälestuseks. Esiettekanne 1929. Eevald Aav (1900-1939) Eesti esimene ooper ,,Vikerlased". Esietendus Estonias 1928. Räägib Sigtuna vallutamisest. Muusikaharidus Muusikapedagoogid: Artur Kapp, Heino Eller Populaarsed laulud ja laulude esitajad ,,Armas isamajakene" ehk ,,Vaikne kena kohakene". Loodud arvatavasti 1919. Autor
annaabi.ee 
