Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks. (1908) Ta on mitmekülgne muusik, keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent. Tänapäeval on koori peadirident ja kunstiline juht. On ka laulupidude organiseerija ja üldjuht, kelle hoole all olid kõige massilisem kooriliik ühendkoorid. 1970 aastal anti talle Lenini preemia. Eriti suur tähelepani koorilauludel, neid on 200 ümber, üle poole meestekoorilaulud. ,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper ,,Tormide rand". Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis.
Tallinna Konservatooriumis õppis klaverit ja orelit, siis muusikapedagoogikat ja kompositsiooni (õpetajaks A.Kapp). dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest koorid, mikllega ta alustas jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 Riiklik Meeskoor. Ainus riiklik meeskoor terves Euroopas ja väga populaarne. Alustas varakult tööd koorujuhtimise õppejõuna. Õppejõud oli '44-'72. 1945 proffessor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Tema lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid. Kogumikud: ,,Lõoke", ,,Ööbik", ,,Pääsuke". Tuntumad laulud: ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". Kõlaideaal on romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Kooriideaal on orelilähedane. ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tektile, laulupidude hümn. Lüürilised ja hingestatud laulud näiteks ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Sinu aknal tuvid", ,,Meelespea", ,,Kutse".
annaabi.ee 
