Eesti Muusika Ajalugu (1)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 HALB

Eesti Muusika
Ajalugu

Johannes Kappel

( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 )

Esimene kutseline muusik , organist, helilooja ja kooridirigent.
1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu . Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik.
Looming:
koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886 . Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel ”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus.

Konstantin Türnpu

( 1865 –1927 )

Koorijuht ja helilooja . Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat
Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 –1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891 . Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 – 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 –1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai –Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm.

Aleksander Läte

( 1860 Aakre v. -1948 Tartu )

Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 –1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina . Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett . 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal –1897 a. erialaks oli loori kompositsioon . Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori – ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog . Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 –3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises
Looming :
“ Laul rõõmule ! , “ Kuldrannake “ , “ ööunenägu “ – Piirikivi tekstile . “ Pilvedele “ , “ Malemäng “, umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-“ Rändaja ja tähed”. Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng “ Kalevala “ , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett.