Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Muusika Ajalugu (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist





Eesti
Muusika
Ajalugu








Johannes Kappel


(
Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 )


Esimene
kutseline muusik , organist, helilooja ja kooridirigent.

1872
a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli
tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta
lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu . Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja
mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik.

Looming:
koorilaulude
kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile”
1885, “10 laulu meeskoorile” 1886 . Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin
laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel ”.
Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus.

Konstantin Türnpu


( 1865
–1927 )


Koorijuht ja helilooja . Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis
Vasakule Paremale
Eesti Muusika Ajalugu #1 Eesti Muusika Ajalugu #2 Eesti Muusika Ajalugu #3 Eesti Muusika Ajalugu #4 Eesti Muusika Ajalugu #5 Eesti Muusika Ajalugu #6 Eesti Muusika Ajalugu #7 Eesti Muusika Ajalugu #8 Eesti Muusika Ajalugu #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Muusik Rudolf Tobias

Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse ,,hüppelauaks". Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline

Muusikaajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti muusika

õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet

Muusika
thumbnail
5
odt

Rudolf Tobiase looming ja elulugu

Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa ­ 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale.

Muusika
thumbnail
7
docx

Rudolf Tobias

2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulapselistes peredes on isegi raskem toime tulla, et midagi saavutada. Sageli ei jätku suurtes perekondades vanematel tähelepanu ja jaksu, et kõigi pereliikmete tegemistele kaasaelada. Sellegi poolest leidis Rudolfi isa, Johannes Tobias, aega, et oma poega suunata alale, mis oli südamelähedane mõlemale.

Muusikaajalugu
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu
thumbnail
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades

Muusikaajalugu
thumbnail
4
doc

Mihkel Lüdig

Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina

Muusika




Kommentaarid (1)

kurat007 profiilipilt
kurat007: Ma sügavalt pettusin selles kuna lootsin, et siin on räägitud ikka Eesti ajaloost mitte muusikutest. Booo!!
20:12 14-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun