Eesti Muusika Ajalugu (1)

Eesti Muusika
Ajalugu

Johannes Kappel

( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 )

Esimene kutseline muusik , organist, helilooja ja kooridirigent.
1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu . Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik.
Looming:
koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886 . Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel ”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus.

Konstantin Türnpu

( 1865 –1927 )

Koorijuht ja helilooja . Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat
Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 –1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891 . Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 – 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 –1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai –Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm.

Aleksander Läte

( 1860 Aakre v. -1948 Tartu )

Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 –1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina . Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett . 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal –1897 a. erialaks oli loori kompositsioon . Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori – ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog . Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 –3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises
Looming :
“ Laul rõõmule ! , “ Kuldrannake “ , “ ööunenägu “ – Piirikivi tekstile . “ Pilvedele “ , “ Malemäng “, umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-“ Rändaja ja tähed”. Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng “ Kalevala “ , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett.

Miina Härma

( 1864 Kõrveküla – 1941 Tartu )

Esimene eesti naishelilooja , naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori.
Looming:
üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika , soolo laule, laulumäng “ Murueide tütar “. “ Kalev ja Linda “, 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded . Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi.

Rudolf Tobias

( 1873 Käina – 1918 Berliin )

Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja,
organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik . Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos – muusikažanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka “ Noor – Eesti “ rühmitusega.
Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 – aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 – aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889 aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallina hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaalkammerteosed oreli saatel piibli tekstidele.
1893 – 1897 a. õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski – Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende hulgas avamäng “ Julius Caesar “ ( 1896 ), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat “ Johannes Damaskusest “ 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile ( A. Tolstoi poeemi alusel ; 1897 ), mis on eesti esimene kantaat.
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäiTobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut . Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid, näiteks Kyrie segakoorile ja sümfoonia orkestrile ( 1899 ), “ Eks teie tea “ meeskoorile ja orelile ( 1900 ), “ Otsekui hirv “ segakoorile ja orelile, ja Ecclesia segakoorile jm.
Peterburi – aastail kirjutas Tobias veel

• Orelile, N : Fuuga d – moll , Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f – moll
  
• Keelpillidele N : keelpillikvartetti d – moll, c – moll ja C – duur ( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile
  
• Klaverile, N : Concertstück ( d – moll, 1897, esimene eesti klaveri kontsert) “ Fantaasia eesti rahvaviisidele “ ( 1902 )
  

1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller . Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus.

Looming:

Tartu aastate looming :

• Koorilaulud “ Õõtsuv meri “, “ Varas “ ja “ Allik “ ( K. E. Sööt ), “ Noored sepad “ ( G. Suits ), “ Neenia “ ( F. R. Kreutzwald ) jm.
  
• Melodraamad “ Kalevipoja unenägu “ ( 1905 – 1907 ) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile.
  

• Klaveri – ja keelpillimuusikat
  

Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 – 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas “ Estonia “ teatri avapidustustel

• Oratoorium “ Joonase lähetamine “ 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile – esimene eesti oratoorium
  
• Walpurgi burlesk “ klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos.
  
• Klaverisonatiinid As – duur ja c – moll.
  
• Ballaad “ Sest Ilmaneitsist ilusast “ sopranile ja sümfoonia orkestrile.
  
• “ Kalevipoja epiloog “ deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ).
  
• Alustas 2 oratooriumit “ Sealpool Jordamit “ jm
  

.Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach , G. F. Händel ja L. van Beethoven . Oma loomelaadilt oli ta klassikalis – romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära, väljenduserksust, kritiseeris teravalt liedertafellikku sentimentaalsust.Sulemehena kirjutas Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Oma kirjatöödes võitles ta liedertafel – stiili ja dilentatismi vastu eesti muusikas ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele .Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus , sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso – Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper .
1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini.

Artur Kapp

( 1878 – 1952 )

Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel. Tal on 4 sümfooniat. Ta sündis ja suri Suure – Jaanis . Esimesed tunnid klaveris ja orelis sai ta isalt. 1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse. Kõige pealt õppis ta orelit Homiliuse oreli klassis ja lõpetas 1898 ja 1900 lõpetas kompositsiooni N. Rimski – Lorsakovi klassis. Tema eeskujud olid Bach, Beethoven ja Brahms. 1897 a. valmis tal esimene oreli sonaat (3 osa ). 1899 a. kirjutas ta dramaatilise avamängu “ Don Carlos “ ( Schiller ). 1900 a. kirjutas ta konservatooriumi lõputööna kantaadi “ Paradiis ja Peri “ (T.Moore). 1904 – 1920 oli ta Astrahanis . 1906 a. kirjutas ta sümfoonilise prelüüdi “ Hauad “ . 1919 a. kirjutas ta patriootilise kantaadi “ Ärka, rahvas” ( E. Wöhrmann ). 1920 a. tuli ta tagasi Eestisse. Kõige pealt läks ta Estonia teatri dirigendiks. Ja õpetas ka Tallinna Kõrgemas muusikakoolis . 1924 – 1944 oli ta konservatooriumis kompositsiooni pedagoog. 1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta kantaatsümfoonia “ Rahu sümfoonia “. 1929 a. kirjutas ta oratooriumi “ Hiiob “.
Looming :
tema loomingus on neli etappi . Kapp oli dramaatilise sümfonismi rajaja Eestis Dramatismi aluseks oli kujundite kontrast . Arendus e . töötlus on alati polüfooniline.

Mihkel Lüdig

(1880 – 1958 )

Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule, on kirjutanud ka vokaal – ja instrumentaalkammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Eesti muusika elus oli ta üks suurürituste organiseerijaid 20 sajandi algul.
Lüdig sündis Reiu metsavahi peres, kus muusika polnud sugugi võõras, samuti oli kodus väike orel . Algteadmised ja oskused muusikast omandas ta Pärnus ühe vabrikandi toetusel. Õpinguid jätkas ta 1897 a. kõigepealt Moskva konservatooriumis oreli erialal A. Beethingi juures, seejärel ( õpetaja haigestumise tõttu ) aastail 1898 – 1904 Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Samas õppis ta teooriat ja kompositsiooni N. Rimski – Korsakovi, N. Solovjovi ja A. Glazunovi juures ning klaverit F, Czerny juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Lüdig Peterburi, kus sai sealse Eesti muusikaelu juhiks: juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist( võttis üle Tobiase koha ), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis oli esimene omataoline sümfooniakontsert. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv A. Seremetevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku “ Offenbacher” eksperdina. Peterburi – aastail olid tal tihedad kontaktid ka Eestimaaga ning ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: Pärnu laulupäev 1903, uue “Vanemuise” avamine 1906, Tartu muusikapäev 1909, 7. Üldlaulupidu Tallinnas 1910, uue “ Endla” avamine 1911. Aastast 1904 esines ta abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui ka Eestimaal. 1. maailmasõja ajal oli Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris teenistuses.
1918. aastal tuli Lüdig Tallinnasse, kus 1918 – 24 töötas Kaarli kiriku organistina. Ta osales ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ja oli aastani 1923 selle direktor ning 1920 – 22 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas kontserttegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse “ Esto-Muusika”, samuti muusika kuukirja “ Helikund” üks asutajaid. Käis koos abikaasaga kontsertreisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925. Aastal läks ta Argentiinasse soodsamaid elamis - ja töötingimusi otsima , ent kõik ei läinud ootuspäraselt: algul teenis kõrtsipianistina Buenos Aireses, hiljem juhatas üht saksa meeskoori. 1928. Aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus Tallinnas tööle organisti ja lauluõpetajana. 1932. aastal kolis ta Pärnusse, kus juhatas “ Endla” seltsi koori. Aastast 1934 kuni surmani elas ja töötas ta Vändras.

Looming.

Lüdigi muusikat iseloomustab meloodilisus, lihtne klassikalis-romantiline harmoonia ja rahvalikkus. Olles tuttav Tobiase ja Kapi loominguga, taotles temagi rahvalikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Autentset rahvaviisi kasutas ta vähe, selle asemel rahvaviisi intonatsioone. Tema teoste faktuur on valdavalt homohfooniline, esineb ka polüfoonilist arendust.
Koorilaulud on lüürilise kallakuga, üldises rahulikus laadis leidub ka tugevamaid tundepuhanguid. Laulude tekstid on enamasti eesti luuletajate looduslüürikast ning rahvaluulest. Näiteks

• “ Koit ” ( F. Kuhlbars )
  
• “ Kiigelaul” (rhvl.)
  
• “ Ühest vaiksest pühast hiiest” ( A. Haava )
  
• “ Põlismetsa järv” ja “ Mets” ( K. E. Sööt )
  

Sümfoonilised teosed on komponeeritud peamiselt “ Vanemuise” orkestrile.

• Avamäng-fantaasiat ( 1.-1906 ; 2.-1945 )
  
• Süit “ Lembitu ” ( 1909 )
  
• Sümfooniline poeem “ Jaaniöö” ( 1910 )
  
• 2 Ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile ( 1.-1945 ; 2.-1958 )
  
• Süit eesti rahvaviisidest ( 1955 )
  

Vokaalsümfoonilise muusika vallas on Lüdigil mõned kantaadid :

• “ Pidulik kantaat” ( O. Mägi; 1906 )
  
• “ Pidulik laul” ( O. Mägi ; 1910 )
  
• “ Mälestused” ( P. Grünfeldt ; 1915 )
  

Muusikalised lavateosed:

• Muusika Ansomardi näidendile “ Murueide tütar” ( 1901 )
  
• Katkend ooperist “ Kalevipoeg ja Tuuslar ” ( ibr. O. Mägi )
  

Mõned instrumentaal -ja vokaalkammerteosed. Soololauludest võiks nimetada näiteks

• “ Igatsus ” ( F. Kreutzwald), “ Üks pisar veereb” ( A. Haava ) ja “ Lapsepõlves” ( A. Reinvald ).
  
• Lüdig on kirjutanud ka raamatu “ Mälestused” ( 1948 ; Tallinn 1969 ).
  

Johannes Kappel 2
Konstantin Türnpu 2
Aleksander Läte 3
Miina Härma 3
Rudolf Tobias 4
Looming: 5
Artur Kapp 6
Mihkel Lüdig 6
Looming. 7
9