20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika. (0)

Heino Eller (1887-1970)
Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja.
Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias . Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna “mängis käe üle”. Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale . Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme.
LOOMING:
H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost.
Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga – Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri väljendab tavaliselt teoses valitsevat meeleolu ning seostub tihti/enamasti loodusega.
Arvuka osa tema loomingust moodustab klaverimuusika, kuhu kuulub u. 200 teost, sealhulgas “Kolmteist klaveripala eesti motiividel” (1940-1941), miniatuurid “Kellad”, “ Liblikas ”).
Oma lemmikpillile viiulile kirjutas Eller miniatuure (nt “Männid” ning “Avarused”), sonaate ja ka üheosalise viiulikontserdi h- moll (1937), mis on eesti muusika I viiulikontsert !
Kaalukaima osa Elleri loomingus moodustab orkestrilooming (u. 40 teost). Sinna kuulub 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte. Heino Elleri kõige populaarsem teos on “ Kodumaine viis”, mis oli algselt kirjutatud klaverile ning hiljem keelpilliorkestrile. ”Kodumaine viis” keelpilliorkestrile on omamoodi eesti visiitkaart. See on üks Elleri enimesitatavaid teoseid ( kuulub tsüklisse “Viis pala keelpilliorkestrile“)
Loodusteemalisi teoseid on Elleri loomingus veel: näiteks sümfoonilised pildid “Videvik” ning “ Varjus ja päikesepaistel”, sümfooniline poeem “Öö hüüded”.
Heino Eller on üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas.

• Arvo Pärt (1935)
  

Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja ning praeguseks hetkeks enim esitatud elav helilooja kogu maailmas.
Pärt on sündinud Paides , üles kasvanud Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit . Õppis Tallinna Muusikakoolis kompositsiooni V. Tormise juures, õpingud katkestas sõjaväeteenistus. Tallinna Konservatooriumi lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassis (1963). Töötas mõnda aega pärast seda Eesti Raadios helirežissöörina (1958-1967). 1980. emigreerus Saksaamale, 2010. aastast elab aga taas Eestis. Samal aastal asutati Arvo ja Nora Pärdi algatusel Arvo Pärdi Keskus, mille eesmärk on helilooja isikuarhiivi loomine.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Tema esimene orkestriteos kannab pealkirja ”Nekroloog”(1960) ning see on I dodekafooniline teos Eesti muusikas. 1960. a. keskel hakkas Pärt kasutama kollaažitehnikat (ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile). Teose “Collage teemal B-A-C-H”(1964) keskmises osas vahelduvad J. S. Bachi ja A. Pärdi muusikalõigud.
1968. a valmis “ Credo ”, mis sai esituskeelu peale esiettekannet oma vaimuliku teksti pärast. Pärt tunnistas teosega avalikult oma usku, mida toonane režiim käsitles riigivastase sammuna. Pärdi isik ja tema senine looming sattus mitmeks aastaks ebasoosingusse. Peale seda loobus helilooja kõigist seni kasutatud stiilidest, tehnikatest ja väljendusvahenditest ning lakkas komponeerimast. „Ma ei teadnud tollal, kas ma üleüldse veel muusikat luua suudan. Need õpinguaastad ei olnud mitte teadlik paus , vaid piinarikas sisemine konflikt elu ja surma peale. Mul ei olnud enam mingit sisemist kompassi ning ma ei teadnud enam, mis on intervall või mis helistik ,” on Arvo Pärt hiljem meenutanud.
Pingelistest otsingutest sündis 1976. a täiesti uus ja originaalne muusikaline keel - stiil, mis sai nime “tintinnabuli” (lad. keeles „kellukesed”). Nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt ning võib esmapilgul näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, sest koosneb enamasti lihtsatest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Muusika on habras , aeglaselt kulgev, milles on rohkelt pianissimot ja pause. Kõige esimesena valmis klaveripala “ Aliinale ” (1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Fratres“, „ Tabula rasa“, „ Peegel peeglis“ jt.
Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal -ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): “Passio”, “Magnificat”, “Te Deum ”, “Berliini missa ”.
Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile . Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik . Helilooja on end mõnikord nimetanud “kirikuakustikamuusikuks” ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali .
“Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub . Maailma muutmine on agressioon . Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll.”(A. Pärt)

• Lavamuusika
  

Eesti algupärase lavamuusika, eriti ooperi täpset sünniaega on raske öelda, kuna palju sõltub sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann (1851-1909). Selle tulemusena valmis neljavaatuseline lauleldus „Uku ja Vanemuine “ (1908), kust pärineb ka tuntud laul „Kungla rahvas“ (kungla- õnnemaa, Kreutzwald ). Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast.
Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt „Auulane ja Ülo“ (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse.
Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) „ Kratt “, mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 – kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka „ Krati “ ainus partituur . 1961. a Tubin taastas balleti säilinud orkestrihäältele tuginedes ning kirjutas juurde ka uut muusikalist materjali.
Balleti ainestik tugineb eesti mütoloogiale, balleti muusikaline algmaterjal on välja kasvanud peaaaegu tervenisti rahvamuusikast.
Kratt on mütoloogiline olend , kes on inimese loodud lendav tulesabaga tegelane. Tema ülesanne on peremehele varandust röövida, elujõu saab vanakurjalt. Balletis müüb ahne taluperemees oma hinge kuradile ja valmistab endale krati. See tassibki peremehele varandust kokku, kuid siis paneb talu põlema, kägistab peremehe ja lõpuks kaob vanakurjaga, kes on ahne taluniku hinge järele tulnud.
E. Tubina looming on žanritelt väga mitmekesine , silmapaistvamad teosed kuuluvad lavamuusika ja orkestrimuusika valdkonda (10 sümfooniat), ta on Heino Elleri üks andekamaid õpilasi, kes 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, kuhu ta jäigi. Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia.

• Gustav Ernesaks (1908-1993)
  

Helilooja ja koorijuht. Eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinnas ning oli Tallinna Konservatooriumi dirigeerimise õppejõud. Tema tuntumad õpilased on: O.Oja, T. Loitme, K. Areng, E. Klas jt.
1944. a asutas Ernesaks Eestis kutselise meeskoori RAM - Riiklik Akadeemiline Meeskoor (praegune Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni (praegu Mikk Üleoja). Sõjajärgsel ajal oli Ernesaks eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal.
LOOMING:
Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis , üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi on kirjutanud laule kõikidele kooriliikidele. Erakordse populaarsuse on Ernesaksa loomingus saavutanud meeskoorilaul “Hakkame, mehed, minema”(1933). See laul viis Ernesaksa 1938. a ka esimest korda üldlaulupeo dirigendipulti. https://www.youtube.com/watch?v=TZ2jHSlGwxk
Tekst rahvaluulest, laulus puudub s-häälik.
1944, kui Ernesaks asutas RAM-i, valmis ka koorilaul “Mu isamaa on minu arm”, mis kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel erilist muljet, oli märke, et võimud nõudsid selle esitamist vene keeles. Järgneval kolmel üldlaulupeol oli laul võimude poolt keelatud.
1960. a laulupeol hakkasid lauljad peale ametlikku lõpulaulu spontaanselt laulma „Mu isamaad“. I salm lauldi dirigendita, II salmi järel tormas Ernesaks juhipulti. 1965. aastast on laul olnud kõikide laulupidude kavas

• Veljo Tormis (1930- 2017 )
  

Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju – ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on „Eesti Kalendrilaulud“. , mis koosneb viiest tsüklist: „Mardilaulud meeskoorile, „Kadrilaulud“ naiskoorile, „Vastlalaulud“ meeskoorile, „Kiigelaulud“ naiskoorile, „Jaanilaulud“ segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul.
Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari „Unustatud rahvad “ segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis oma teosega seda pärandit unustusest äratada . „Unustatud rahvad“ koosneb järgmistest osadest: „Liivalaste pärandus“, „ Vadja pulmalaulud“, „ Isuri eepos “ , „ Ingerimaa õhtud“, „Vepsja rajad“ , „ Karjala saatus“. Kõige populaarsem on „Ingerimaa õhtud“.
Teoses „Raua needmine “ segakooriline, solistile ja korjaki trummile on Tormis ise loonud rahvalaulu lähedase viisi ning ühendanud folkloorist lähtuvad võttedmodernse koorimuusika võtetega. Teose tekst on loodud mitme luuletaja poolt „Kalevala“ tekstide põhjal. „Raua needmine“ on sõjavastane teos ning mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu ehk tehnika üle ja kasutama seda ainult loovatel mitte purustuslikel eesmärkidel.
Tormisel on ka koorilaule, mis on täiesti ilma folkloorse aluseta. Tuntumate hulgas on naiskooritsükkel „Looduspildid“, mis koosneb neljast miniatuurtsüklist. „Sügismaastikud“, „Kevadkillud“, „Talvemustrid“, „Suvemotiivid“. Omapäraselt karged on „Talvemustrid“ , mille viimane, neljas osa on „ Virmalised “. Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel vahendumisel ja sellest tuleneval kõlamuljel.
Tormise looming kuulub tuntumate kooride repertuaari: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM, tütarlastekoor, Ellerhein, Tartu Ülikooli Naiskoor jne.
+ Kevade ja Suve filmimuusika .
Eesti muusika seminar
1. R. Tobias „Joonase lähetamine“ , „Sanctus“ https://www.youtube.com/watch?v=S7HhSdQ5DoA
2. M. Saar „Põhjavaim“ https://www.youtube.com/watch?v=SCZGJyvO5ls
3. C. Kreek „Õnnis on inimene“ https://www.youtube.com/watch?v=iOs3nBUJhM4
4. H. Eller „Kodumaine viis“ https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE
5. G. Ernesaks „Mu isamaa on minu arm“ https://www.youtube.com/watch?v=OneQRawdLv4&t=92s
6. V. Tormis „Eesti kalendrilaulud“, „Jaanilaulud“, „Jaani hobu“ https://www.youtube.com/watch?v=NfydxY5xkYw
7. V. Tormis „Raua needmine“ https://www.youtube.com/watch?v=tFFNzWaXWmM
8. A. Pärt „Aliinale“ https://www.youtube.com/watch?v=t36Vos4WrpM
9. A. Pärt „Magnificat“ https://www.youtube.com/watch?v=GiKNUma4dY0
10. A. Pärt „Peegel peeglis“ https://www.youtube.com/watch?v=RYypmgIYOVQ