Eesti
muusika Konspekt
Tartu
2013
1.Rahvalooming.Vanem Rahvalaul Eesti
rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline
rahvalaul (regilaul,
runolaul ) kujunes välja aastasadadega ning
püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta.
Regilaulu
ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal
sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks
on värss, mille põhivorm on 8-silbiline. Igale silbile vastab üks
noot . Põhiliselt lauldi
eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel:
üks
laulis ees ja teised kooris järgi.
Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on
valdavalt ühehäälne, va
setu rahvalaulud .
Regilaululiike
on arvukalt. Üks
vanematest on töölaul. Need laulud on seotud
ühistööga: viljalõikus, künd,
heinategu jne. Teine liik on
tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev,
jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks
on veel karjase- ja hällilaulud.
Kui
regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati
mitmehäälsed.
Uuem rahvalaul
Laulud
hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike
vastu. Naiste
repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja
romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus.
Uuem
rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas
need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul
erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. Esialgu
levis laul suusõnaliselt ja mäluga, hiljem hakati neid trükkima
ning külakoolides laulma. * Meloodiline.
Võrdlus:
Vanemal rahvalaulul olid eestvedajaks/lauljaks naised , uuemal aga
mehed. Uuem
rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks.
2.Enamik
pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille
(
viiul , lõõtspill,
tsitter ) võis osta ka poest või
meistrilt.
Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja
rühma:
- puhkpillid (flööt, klarnet, trompet )
- keelpillid ( kannel , põispill, viiul, mollpill, kitarr , Hiiu kannel)
- lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts)
- löökpillid ( Lokulaud , käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill )
- Roopillid, Sarvepillid, torupill
Eesti rahvatantsud
jagatakse liikideks vanem ja uuem.
Vanem
:
Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad
tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised
tantsud (tokitants, varvatants, kandali...)
Uuem
: Paaristantsud (Polka ,
valss , labajalavalss,
galopp );
Kontratantsud.
3.
Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride
eeskujul ja nende levik oli
otseses seoses kohaliku hariduselu
arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute
juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning
köstrid. Eesti
koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud
Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt
vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli
1818 . aastal
asutatud eesti pasunakoori tegevus (
koosseisus 14 -18 mängijat),
milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R.
Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet
Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest.
Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille
tegutsemine oli aastakümneid eeskujuks ja innustajaks.
18-20 juuni 1869. aastal toimunud esimene eesti laulupidu , mille eestvedajaks oli Vanemuise selts Tartus. Ainult meeskoorid, puhkpilli orkestrid .
- Aleksander Eduard Thomson (31.1.1845 Sangaste kihelkond - 20.10.1917 Petrograd ) . Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded , kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu "). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist.
- Karl August Hermann (23.09. 1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte " Postimees ", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus koorijuhi, helilooja ja kriitikuna.
- Aleksander Saebelmann -Kunileid (22.11.1845 Audru - 27.7.1875 Poltaava) . 1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel žürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel žürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina.Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja.
- Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht , kirikuorganist ja pedagoog . 1874 . aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil . Peale selle esines ta tšellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg)
Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari.
- Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja - dirigent . Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus , eelkõige Jannseni, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit . Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.
- Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) . Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator.
7.
Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti
muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad , koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga
hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba.....
8.Aleksander
Läte
(12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu)
Helilooja
ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900.
aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent .IV
üldlaulupeol Tartus ( 1891 ) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning
seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte
jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni
erialal (1895- 1897 ). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning
kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. kontsert toimus 19.
novembril 1900. aastal "Bürgermusse"
saalis, kavas olid Schuberti
ja
Haydni
sümfooniad,
kaks ooperiavamängu ning Beethooveni
Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur.
Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes
35 mängijat.
Läte
asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti
kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette
mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid,
instrumentaalkontserte,
oratooriume,
katkendeid ooperitest
ja ballettidest,
aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat.
Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika : Läte
enda avamäng " Kalevala " ja Kappeli
kantaat "Päikesele". 1904 . aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias ,
kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel
(näiteks Händeli
oratoorium " Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna
tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees".
Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja
orelisolistina .
9.Rudolf
Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene
kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti,
pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik
ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse
kultuuri eest. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav
roll eesti muusikaelu edendamisel . Rudolf Tobiasel on suur tähtsus
eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude
žanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja
selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal
kirjutatud teostes.
10.Mart
Saar (28.09.1882
Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) .Helilooja, organist ja pedagoog.
Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. 1904. ja 1907. a. käis
Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar
vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines
organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus.
Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna
Konservatooriumis
.
Cyrillus Kreek(03.12.1889 Saanika küla, Läänemaa - 26.03.1962 Haapsalu).
Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht . Arendas ja mitmekesistas
oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika : ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud
rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta
kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes.
11.Esimese eesti kunstiküpse rahvusliku ooperi loojaks on Evald Aav(1900-1939).Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma “Vikerlastega “,mille esietendus toimus 1928.“Vikerlased”on heroilis-romantilise iseloomuga ooper.
12.Heino Eller : Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpillorkestrile on omamoodi eesti muusika viisiitkaart.
Elulugu
: Heino
Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea
lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis
külapidudel ja pulmades , laulis "Kalevala" meeskvartetis,
tegeles aktiivselt "Vanemuise"
seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said
muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja
Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja
kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma
"Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere
juures.
1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu
saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister
Eduard Wähner.
Õpinguaastaist
pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik"
1917, "Koit" 1918-1920.
13.Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm)
Väljapaistvamaid
heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20.
sajandi muusikas. Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi -äärses Torila külas kaluri pojana . Kolme aasta pärast
kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka
alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni , õppis
ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima
kohalikus orkestris . 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu
Õpetajate Seminari ,
mängis sealses orkestris tšellot ning juhatas laulukoori. Samuti
avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu
kontserdielust, kuulata "Vanemuise"
sümfooniaorkestri
esituses muusikat BeethovenistAleksander
Skrjabini
ja
Heino
Ellerini.
Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu
Kõrgemasse Muusikakooli,
kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga
kompositsiooni Heino Elleri käe all.
1926.
aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned
aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid
kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast
Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931 -1944 töötas Tubin algul repetiitori
ja seejärel dirigendina"Vanemuise"
teatris,
ning oli 1940. aastast selle peadirigent . Ta juhatas Tartus ka
sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga.
1930.
aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate
hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust,
kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust.
1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán
Kodály
juures.
Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid (Olav Roots ,Eevalt
Turgan
jt)
sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks
Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn)
Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. 944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt. Dmitri Šostakovitš). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu.
Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn).
Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid.
Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi ( professor Eugen Kapi klassis) töötas ta 1953- 1959 helirežissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid : Reimo Kangro , Peeter Vähi, Alo Mattiisen , Mari Vihmand, Mart Siimer jne.
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu).
Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.
Alates
1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul
ja meie"
- väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid
regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel
üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles
sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute
tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks
emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit
kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus
võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne
kasutamine, ka professionaalses muusikas.
1969.
aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on
Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta
olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema
muusika peaesitajaks RAM.
Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil,
1960.-1970. aastatel, mil Gustav
Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem
on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu
Kaljuste
juhitud Eesti
Filharmoonia Kammerkoor.
Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid
ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on
eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.
17. Arvo Pärt (11.09.1935
Paide).
Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas.
Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles,
jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite
juurde. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka
väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema
laste kantaat
"Meie aed" ja oratoorium"Maailma
samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel.
Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti
peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis
teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti -
esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana
festivalil "Varssavi
sügis",
mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud
muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile"
(1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi Nonole,
kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Pärt
kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks , ta oli
neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati
suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele
tuli Pärdi " Credo ". Pärast menukat esiettekannet see teos
keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka
kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt
süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja
täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn
tintinnabuli-stiilis
kirjutab Pärt tänini.
Urmas
Sisask(09.09.1960
Rapla)
Helilooja-tähetark.
Urmas
Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna
Muusikakeskkooli,
kus õppis kompositsiooniAnatoli
Garšneki,
René
Eespere
ja Mati
Kuulbergi
juures ning 1985. aastal Tallinna
Riikliku Konservatooriumi
(René
Eespere kompositsiooniklassis).
Sisaski
edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on
töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja
ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks
"muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht
kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui
helilooja suudab vastu võtta.
Erkki-Sven
Tüür(16.10.1959
Kärdla)
Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal
Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud
Tallinna
muusikakooli
flöödi
erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni
.Tüür
oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja
klahvpillide mängija, laulja ja helilooja.
1991.
aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali " NYYD "
üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti
kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks
paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks
olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks
selle kunstilisi juhte.
Tänaseks
on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga
enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt
teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters )
ja heliplaadifirmad (ECM).
Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude
eest sai ta preemiaid Tartu
muusikapäevadel,
1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO
heliloomingu
rostrumilPariisis
II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia
(1997),Balti
Assambleekunstipreemia
(1998) ja palju teisi auhindu.
Eesti muusikaasutused :
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Rävala pst. 16, 10148 Tallinn (Rektor: Peep Lassmann )
- Tallinna Ülikool
Narva mnt. 25, 10120 Tallinn (Rektor: Rein Raud )
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Posti 1, 71004 Viljandi (Rektor:Anzori Barkalaja )
- Tallinna Muusikakeskkool
Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor : Timo Steiner )
- Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool
Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer )
- Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool
Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija )
19.
Orkestrid ja nende dirigendid :
- Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali
- Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee )
- Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja
- Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten , Direktor: Tõiv Tiits
- XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk
- Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali
- Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www. enso .ee ) dirigent : Neeme Järvi
- Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ; Kunstiline juht: Arvo Volmer , Direktor: Aili Roose
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester ; Dirigent: Paul Mägi , Sümfooniaorkestri juht: Rain Vilu
- Vanemuise Sümfooniaorkester ; Dirigent: Mihkel Kütson
- Tallinn Sinfonietta ; Dirigent: Risto Joost
- Pärnu Ooperi orkester ; Dirigent ja kunstiline juht: Andrus Kallastu .
20.
Tuntuimad koorid ja dieigendid:
- Eesti Fiharmoonia Kammerkoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Daniel Reuss
Direktor: Esper Linnamägi
- Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja
Direktor: Indrek Umberg
- Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Leštšinski
- Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar
- Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd
- Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens
- Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia -Ester Loitme
- Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo
Direktor ja dirigent: Hirvo Surva
- Tallinna Poistekoor ; Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula .
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eve11
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid