Mapinfo (0)

TAMSALU  GÜMNAASIUM
AS TAMSALU  KALOR
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : ANDRES KASEKAMP  
11. KLASS
JUHENDAJA :  MAIE  NÕMMIK
TAMSALU 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS................................................................................................4
1. AS TAMSALU KALOR....................................................................................6
1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE  JA 
TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6
1.2. TAMSALU  KATLAMAJA ............................................................................8
1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES
.................................................................................................................. 10
2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12
2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............................................13
2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14
2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16
3. INVESTEERINGUD  TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19
3.1. TAMSALU KATLAMAJA  RENOVEERIMINE  AASTATEL 1996-1998............19
3.2. NASA   TEHNOLOOGIA  PAIGALDAMINE 1998. AASTAL..........................20
3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL.............................21
3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA  SOOJUSENERGEETIKA  ARENGUPLAANI“ 
SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA  PAIGALDAMISEST ..................21
3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU- MÜÜGILEPING  JA 2004. 
AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE 
TEOSTUMISEST.......................................................................................22
3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL........................................24
3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI......................26
3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. 
AASTAL................................................................................................... 26
3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010.........28
3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL
.................................................................................................................. 30
4. SOOJAHINNAD  TAMSALUS  JA LÄÄNE-VIRUMAAL........................................32
4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA.....................................................32
4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS....................................................34
4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014............................35
4.4 SOOJUSENERGIA  PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 
2013.......................................................................................................... 36
KOKKUVÕTE.................................................................................................. 38
RESÜMEE...................................................................................................... 40
SUMMARY..................................................................................................... 41
KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................42
2
LISAD
LISA 1   Tabel 1. Tamsalu katlamajas  kasutatava  nelja katla tehnilised näitajad
LISA 2   Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill
LISA 3   AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud  soojus  ning  soojakadu  
               aastatel   1993-2013
LISA 4   AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal 
               2012
LISA 5   AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014
LISA 6   Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal
LISA 7   Põlevkiviõli kasutus ja  ostuhind  Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014
LISA 8   Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013
LISA 9   Põhu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2007-2013
LISA 10  AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdav soojuse piirhind aastatel 1994-2014
LISA 11  Sääse ja Tamsalu soojahinna võrdlus aastatel 1994-1999, 2003 ja 2006
LISA 12  Soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2013. aastal
LISA 13  Erinevad soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2001. aastal
SISSEJUHATUS
Antud uurimistöö käsitleb AS-i Tamsalu Kalor. Valisin antud teema, sest minu isa  Evald
Kasekamp on alates ettevõtte asutamisest (1992. aastast) olnud Tamsalu katlamajas tööl
katlaoperaatorina,   sellest   tulenevalt   oli   uurimistöö   käigus   tekkivate   küsimuste   ja
probleemidega võimalik kiiresti Tema poole pöörduda. Samuti kergendas see asjaolu
AS-iga Tamsalu Kalor seostuvatele materjalidele lihtsamat ligipääsu, kuna intervjuude
läbiviimist oli juhtkonnaga kergem  planeerida . Lisaks sellele oli töö autoril omapoolne
isiklik huvi soojusenergeetika tööprotsessi ja Tamsalu ettevõtluse vastu.
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, mis viisil on AS Tamsalu Kalor 1992. aastast kuni
tänaseni   suutnud   muuta   soojustootmise   ja   -   tarbimise   Tamsalu   piirkonnas
efektiivsemaks. 
Eesmärkidest   lähtuvalt   on   töö   jaotatud    neljaks    peatükiks   ja   need   omakorda
alapeatükkideks,   mõnel   juhul   ka   ala-alapeatükkideks.   Esimeses    peatükkis    on   antud
3
ülevaade  AS-ist  Tamsalu   Kalor   (asutamine,   tööülesanded,   töötajate   arv   jne)   ja   talle
kuuluvast   Tamsalu   katlamajast.   Teine   peatükk   koosneb   Tamsalu   katlamajas   töötava
katlaoperaatori töökirjeldusest, samuti on antud ülevaade olemasolevast katlasüsteemist
ja   küttematerjalidest.   Kolmandas   peatükis   on   kirjeldus   AS-i   Tamsalu   Kalor   poolt
läbiviidud investeerimistest ja nende mõjust Tamsalu piirkonna soojatootmisesse ja –
tarbimisse.   Neljandas   ehk   viimases   peatükis   on   analüüsitud   AS-i   Tamsalu   Kalor
haldusala, kaugkütte müüki Eestis, Tamsalu piirkonna piirsoojahindasid aastatel 1994-
2014 ja on võrreldud ka Tamsalu soojahindu teiste Lääne-Virumaa asulatega aastatel
2001 ja 2013. Kõigi antud uurimistöös käigus kajastuvatele soojahindadele on lisatud
käibemaks  (juhul kui pole teistmoodi väidetud), nende algsel puudumisel on autor need
lisanud lähtuvalt sellest, milline oli sellel ajaperioodil Eestis kehtestatud käibemaks. 
Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i
Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi  suulised  intervjuud AS-i Tamsalu
Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli   ka 1998. aastal Tamsalu linna ja
valla   poolt   tellitud   „Tamsalu   linna   ja   valla    energeetika     arenguplaan “,   mis   andis
võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul.
Samuti   oli   eelnimetatud   soojusenergeetika   aruandes   püstitatud    prognoosid ,   mille
täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda.
Lisadesse  on  autori  poolt  pandud  2  tabelit  ja 11 joonist,  mis  annavad  terviklikuma
ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor,  luues  seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on
koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa  Teataja  ja Statistikaameti andmetele
tuginedes.
Soovin   tänada   igakülgse   abi   eest   oma   isa   Evald   Kasekampi,   AS-i   Tamsalu   Kalor
juhatajat  Neeme  Malvat,  juhiabi   Maire  Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie
Nõmmikut.
4
1. AS TAMSALU KALOR
1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA
TEGEVUSÜLESANDED
Tamsalu   Kalor   AS   on   Lääne-Virumaal   Tamsalu   linnas   asuv   ettevõte   ja   on   loodud
19.10.1992 omandireformi seaduse alusel.1  Praegusel hetkel on see põhiline Tamsalu
vallale  ja  linnale  soojust tootev ettevõte, sealhulgas on tegemist ka esimese Tamsalu
valla piirkonnas soojatootmise müümisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõttega.
Aastatel 1992 – 1997  kandis  Tamsalu Kalor nime Munitsipaalettevõte Tamsalu Kalor
ehk ME Tamsalu Kalor, kuid pärast äriseaduse nõustumist 1995. aastal, mille kohaselt
munitsipaalettevõtted asendati aktsiaseltsidega, kannab Tamsalu Kalor nime  Aktsiaselts
Tamsalu Kalor ehk AS Tamsalu Kalor.2
Ettevõtte algusest, 1992. aastast on AS-i Tamsalu Kalor juhataja olnud Neeme Malva.
Ettevõtte    aktsiad    kuulusid   aastatel   1992-2005   täielikult   linnale,   kuid   valla   ja   linna
ühinemise tulemusena 2005. aastal, kuuluvad aktsiad täielikult vallale.3  AS-i Tamsalu
Kalor   põhiliseks   rahastamisallikaks   on   ettevõtte   omad   vahendid   ja   Euroopa   Liidu
struktuurifondid.4  Põhikapitaliks on ligikaudu 248 000 eurot.5
1 Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. (1991). Riigi Teataja 1991. [www] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866  (12.12.2013)
2  Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa. [www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/76293 
(12.12.2013)
3 Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772. 
[www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509  (12.12.2013)
4 Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine. (2003). KO 2003, 
129, 2117. [www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/624253  (12.12.2013)
5  Äriregister . (2011).  Ettevõtja : Tamsalu Kalor AS. [www] 
https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave  (12.12.2013)
5
Aastate   jooksul   on   AS-ist   Tamsalu   Kalor   saanud   üks   kõige   modernsemaid   ja
uuenduslikumaid soojusettevõtteid Lääne-Virumaal. Ettevõtte poolt pakutav soojahind
on  2007. aastast püsinud tasemel 50.00 eurot  megavatt -tunni eest (ilma käibemaksuta).6
Näiteks,   Eesti   keskmine   soojahind   2013.   aastal   koos   käibemaksuga   oli   68.50   eurot
megavatt-tunni   eest.7  Tamsalu   vallas   oli   aga   soojahind   samal   aastal   60.13   eurot
megavatt-tunni   eest.8  See   tuleneb   viimase   15-20   aasta   jooksul   läbi    viidud
renoveerimistöödest,  mis   on  suutnud   hoida  piirsoojahinna   tasakaalus,  soojatarbimise
teha elanikele kättesaadavamaks ja säästa keskkonda. 
Lisaks soojatootmisele tegeleb ettevõte ka 1995. aastast elamumajandusega, eelnevalt
tegeles Tamsalu valla piirkonnas elamumajanduse haldamisega Tamsalu EPT.9 Viimastel
aastatel   on   elamumajandusega   tegelemine   kujunenud   soojatootmise   kõrval   ettevõtte
põhiülesandeks. 
AS-i Tamsalu Kalor tööülesanded viiakse läbi kahes  hoones :
 Soojatootmine: Tamsalu katlamajas (Ääsi 9, Tamsalu, Tamsalu vald).
 Elamumajandus: Ääsi 5-2, Tamsalu, Tamsalu vald.
AS-i Tamsalu Kalor põhitöö toimub 1992. aastast Tamsalu katlamajas. Lisaks Tamsalu
katlamajale  on ettevõttele  kuulunud  1993.  aasta   maist   kuni  1996.  aasta  septembrini
Sääse katlamaja ja 2002. aastast kuni tänaseni on ettevõtte halduses olnud Tamsalu valla
saun .10
AS-i Tamsalu Kalor tegevusalad on järgmised:11
6 Virumaa Teataja. (2012). Tamsalus muutub soojatootmine tõhusamaks. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks 
(03.04.2014)
7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). [www] 
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind  (25.04.2014)
8 Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 203, lk
1.
9 AS AVM- Term . (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
10 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
11 [e- andmebaas ]  https://www.e-krediidiinfo.ee/  (12.12.2013)
6
 hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms);
 mööbli, kodutarvete ja rauakaupade  vahendamine ;
 auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
 enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus;
 saunade,   solaariumite   ja   massaažisalongide   tegevus   jm.   Füüsilise    heaoluga
seotud teenindus;
 veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus;
 veokite rentimine ja  kasutusrent .
1.2. TAMSALU KATLAMAJA
Tamsalu   valla   kaugküttevõrku   varustatakse   soojusega   7,2   megavattise   võimsusega
Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile.
Aastatel 1980–1992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT  omanduses .12
Tamsalu katlamaja  rajamist  alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis
aastal   1980.   Valmimise   järel   läks   katlamaja   Tamsalu   EPT   omandusse.   Katlamaja
rajamise   peamiseks   põhjuseks   oli   1970.   aastatel   Tamsalu   valla   piirkonnas
märkimisväärne soojatarbijate  ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga  tõus.13
Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla
saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla.
Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt:
DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga).
Hilisemate   projektide   käigus   eemaldati   aurukatlad   katlasüsteemist.   Praegusel   hetkel
asub  katlamajas neli  töökorras katelt:  esimese  põhikatlana  tegutsev  hakkepuidukatel
BIO   2,5   MW;   teise   põhikatlana   tegutsev   põhukatel   K-850   ja   tagavarakateldena
tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14
12 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
13 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
14 Samas.
7
Tamsalu   katlamaja   kaugküttevõrku   kuulusid   algselt   ainult   Tamsalu   korterelamud   ja
Tamsalu munitsipaalasutused (koolimaja,  lasteaed , kultuurimaja jne). Aastate jooksul on
aga kaugküttevõrk suurenenud, selle põhjusteks võib pidada Tamsalu linna  suurenemist
ning valla ja linna ühinemisel rajatud kaugküttetrassi Tamsalu ja Sääse vahel, mille
tulemusel hakkasid Sääse ühiselamud ja lasteaed sooja saama Tamsalu katlamajast.15 
Tamsalu   katlamaja   on   saanud   viis   suuremat   investeeringut:   1996.   aastal   katlamaja
renoveerimiseks;   2001.   aastal   hakkepuidukatla   paigaldamiseks;   2006.-2010.   aastal
soojatrassi   renoveerimiseks;   2006.   aastal   põhukatla   paigaldamiseks   ja   2012.   aastal
pesuri   paigaldamiseks.   Nimetatud   ehitustöödega   on   suudetud   langetada   katlamaja
soojakadu,   vähendada   küttehindu   ja   saastet   atmosfääris.   Lisaks   rajati   2002.   aastal
katlamaja   juurde   Tamsalu   valla   saun.16  (investeerimiste   kohta   on   täpsemat   infot
kolmandas peatükis)
Tamsalu Katlamaja toodab aastas ligikaudu 11 000-14 000 MW/h sooja. 1994. aastal oli
soojatootmine oma kõrgeimal tasemel – 14 130 MW/h. 2001. aastal oli soojatootmine
oma madalaimal tasemel – 11 164 MW/h. 2013. aastal oli aastane soojatootmine 13 122
MW/h.   Aastase   soojatootmise-   ja   müümise   kogus   sõltub   eelkõige    kliimast ,   mis
Tamsalus valitseb – külmema välisõhu puhul on soojatootmine suurem. Lisaks ilmale
määrab   soojatootmise   koguse   aastas   ka   olemasolevate   ressursside   hulk   –   rohkema
küttematerjaliga on võimalik ka rohkem kütta. (Vaata lisa 3)
AS Tamsalu Kalor müüb aastas keskmiselt 11200 MW/h sooja, 2010. aastast on suhe
tootmise ja müümise vahel  vähenenud  efektiivsema soojatrassi rajamise tulemusena.
2013. aastal oli müüdud soojuse hulk  Tamsalu katlamajas 11 182 MW/h. Eestis oli
Majandus-   ja   Kommunikatsiooniministeeriumi   uuringu   tulemusena   2011.   aastal
üleüldse   37   võrgupiirkonda,   kus   soojuse   müümise   hulk   ületas   10 000   MW/h   piiri,
nendest    kahekümne   ühes   oli   soojuse   aastane   müük   üle   20 000   MW/h.   202
võrgupiirkonnas jäi soojuse müügihulk alla 10 000 MW/h. Selle põhjal saab väita, et AS
Tamsalu Kalor on soojuse müümise hulga poolest vahemikus 22.-37. Üks  suuremaid
kaugkütte võrgupiirkondi Eestis.17 (Vaata lisa 3)
15 Samas. 
16 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
17 Energiatalgud. (2013). Kaugküte. [www]  http://www.energiatalgud.ee/index.php ?
title= Kaugk %C3%BCte#Tarbimine (25.04.2014)
8
Tamsalu Katlamaja töötab  aastaringselt  ja aastane soojakadu on 2010. aastast ligikaudu
8-14%-i,   millest   soojatrass   annab   ära   umbes   8%.   Eesti   keskmine   soojakadu
katlamajades,   kus   tootmine   ületab   aastas   10 000   MW/h,   on   ligikaudu   17,3%-i.18
Intensiivseim kütteperiood on detsembrist-märtsini, millal toodetakse keskmiselt 1840,8
MW/h soojust kuus. Suvekuudel seevastu toodetakse soojust keskmiselt 45 MW/h kuus,
sellel  perioodil  on ka  katlamaja  protsentuaalne  soojakadu  suurim,  ulatudes 11-15%.
Soojakao   aastase   suuruse   määrab   ära   enamjaolt   soojatrassi   kvaliteet,   katlasüsteemi
seisukord ja Tamsalus valitsev kliima. (Vaata lisa 3 ja 4)
1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV
AASTATE LÕIKES
AS-is   Tamsalu   Kalor   töötas   1992.   aastal,   kui   ettevõte   rajati,   16   töötajat   –   enamus
töötajatest   olid   üle   tulnud   Tamsalu   EPT-le   kuulunud   Tamsalu   katlamajast.   Pärast
Põdrangu sovhoosi tegevuse lõppemist 1993. aastal, liitus AS-iga Tamsalu Kalor Sääse
katlamaja ja töötajate arv tõusis 24-ni. Ettevõtte suurenemise tulemusena tõusis 1994.
aastal töötajate arv 27-ni ja 1995. aastal juba 30-ni. 1996. aastal vähenes töötajate arv
23-ni, kuna samal aastal loodi OÜ Tamsalu Vallakommunaal, mis võttis Sääse katlamaja
enda omandusse. Lisaks vähenes 1996. aastal katlamajas ka katlaoperaatorite arv, kuna
DKVR   aurukatlad   ehitati   ümber   vähekulukamateks   veesoojenduskateldeks.   1997.
aastast   alates   hakkas   AS   Tamsalu   Kalor   tegelema   aina   rohkem   elamumajanduse
haldamisega, sellest tulenevalt tõusis töötajate arv 26-ni. 1998. aastal langes töötajate
arv 24-ni ja püsis samal tasemel aastani 2000. 2001. aastal langes töötajate arv veelgi,
22-ni ehk madalaimale  tasemele  pärast 1992. aastat. Aastatel 2001-2010 püsis töötajate
arv    stabiilselt    21-22   vahel,   tõustes   ainult   27-ni   2006.   aastal,   kui   Sääse   katlamaja
töötajad   läksid   ajutiselt   üle   AS   Tamsalu   Kalorisse,   nelja   kuu    möödudes    aga   nad
koondati, ja seejuures ei viibinud nad reaalselt ühtegi tööpäeva Tamsalu katlamajas.
2011. aastal langes töötajate arv 19-ni ja aastatel 2012-2013 17-ni. Praegusel hetkel on
18 Samas. 
9
ettevõtte   töötajate   arv   16   ehk   samal   tasemel   1992.   aastaga   kui  AS   Tamsalu   Kalor
asutati.19 (Vaata lisa 5)
AS-is Tamsalu Kalor on töökohti 9, aga vastavalt vajadusele võidakse neid juurde luua.
Sealhulgas   on   paljud   töötajad   korraga   kahe-kolme   tööülesande   peal.   Lisaks   pakub
ettevõte võimalust töötada suvel Tamsalu katlamajas poole kohaga kergematel töödel
nagu näiteks muruniitjana.20
Töökohad ja nendel töökohtadel olevate töötajate arv seisuga 2014. aasta aprill:21
 Juhataja: 1 (Neeme Malva)
 Katlaoperaatorid: 4
  Elektrikud : 2
 Santehnikud: 2
 Ehitus: 1
 Kojamehed: 3
  Koristaja /saunatöötaja: 1
 Raamatupidaja/juhiabi: 1
 Elamumajanduse arvestaja: 1
19 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
20 Samas.
21 Samas.
10
2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM
2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS
Katlaoperaatori ehk katlakütja töö on Tamsalu katlamajas käitada hakkepuidu-, põhu- ja
põlevkiviõlikatlaid.   Katlaoperaatorid   peavad   oma   töö   käigus   jälgima   soojustehnilist
protsessi,   mis   tähendab   katlaseadmete   juhtimist   ning   nende   korrasolu   jälgimist,
hooldamist ja reguleerimist.22 
Katlaoperaatori   töö   toimub   tavapärasest   ohtlikumas   keskkonnas,   kus   esineb
vibratsiooni,  müra  ja temperatuurimuutlikust. Töö juures tuleb kokkupuuteid erinevate
kütuste, kütuste  aurude , gaaside,  tahma , tuha ja kuumade pindadega, mis võivad tervist
kahjustada.23
Katlaoperaatorid peavad olema oma töös kohusetundlikud, tööpinget taluvad ja täpsed.
Eriti tähtis on kinni pidada ohutusnõuetest, nende eiramisel võivad juhtuda õnnetused.24
22 Soojusseadmete käitajad. (2007). Töö iseloom, lk 1. [pdf]  rajaleidja .ee/akab/doc.php?11959 
(22.03.2014)
23 Samas. 
24 Samas. 
11
Tamsalu   katlamaja   katlaoperaatorid   peavad   oskama   käsitleda   arvutit   vähemalt
algtasemel,   kuna   hakkepuidukatla   BIO   2,5   MW   töö   on   tihedalt   seotult
arvutiprogrammiga.   Kõigi   Tamsalu   katlamajja   kuuluvate   katelde   kütmisel   ja
puhastamisel on vajalik ainult ühe katlaoperaatori juuresolek. Erinevate probleemide
korral katla töös võib vaja minna ka rohkem katlaoperaatoreid.25
Töö   toimub   graafiku   alusel   vahetustega.   Igale   katlaoperaatorile   on   jagatud
mobiiltelefon, mis katlarikke korral edastab neile sõnumi. Sõnum võib seejuures tulla
nii päeval kui ka öösel.26
2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2
Tamsalu katlamajas kasutusel olevad kaks põlevkiviõlikatelt (K-110 ja FUTER-2) on
tagavarakatlad, mis tähendab, et neid rakendatakse ainult juhul kui esineb probleeme
kahe   põhikatla   (hakkepuidu-   ja   põhukatla)   juures.   Umbes   1%   katlamaja   poolt
toodetavast soojusest on põlevkiviõlikatelde abil. (Vaata lisa 6)
Põlevkiviõlikatlad on  kolde   liigitamise  alusel kamberkoldega  katlad . Kamberkoldega
kateldes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid.  Põlemine  toimub kolde
mahus . Üks kamberkollete kõige tähtsamaid osi on põleti, mida liigitakse gaasipõletiks,
õlipõletiks,   tahkekütuse   põletiks   ja   graanuli-   ehk   pelletipõletiks.   Mõlemad
põlevkiviõlikatlad on õlipõletiga katlad, sest põlemismaterjaliks on põlevkiviõli.27
Mõlemad põlevkiviõlikatlad on suhteliselt võrdväärsete nimivõimsustega katlad, sellel
põhjusel    kasutatakse   neid   ka   katlarikete   puhul   sama   palju.   Põlevkiviõlikatelde
erinevused tekkivad ainult töörõhus ja maksimaalses vee temperatuuris. (Vaata lisa 1)
Tamsalu   katlamaja   põlevkiviõli   hoiustatakse   majavälises   400   m3-ses   tsisternis.
Transport katlasse toimub läbi majavälise pumba, mis lööb küttematerjali pihustisse,
25 Kasekamp, E. (23.03.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
26 Samas.
27  Paist , A., Poobus, A. (2008).  Soojusgeneraatorid . Tallinna Tehnikaülikooli  Soojustehnika  
instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.
12
kust toimetatakse see omakorda koldesse. Kütta tohib seejuures ainult nõuetele vastava
põlevkiviõliga, mille käigus ei teki jääki.28
2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850
Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW ja põhukatel K-850 on Tamsalu katlamaja põhikatlad.
Mõlema  katla puhul on tegemist on kiht - ehk restkoldega katlaga. Selliste katelde
iseloomulikuks  jooneks  on kütusekihi olemasolu, kuhu puhutakse põlemisõhku.29 
Kiht   -   ehk   restkoldega   katlaid   on   olemas   kolme   liiki:   ülemise   põlemisega   katlad,
alumise põlemisega katlad ja pöördleegiga katlad. Nii hakkepuidukatel kui ka põhukatel
on traditsioonilise koldega ülemise põlemisega katlad.   Kütuse (hakkepuidu ja põhu)
termiline   lagunemine  ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide põlemine
toimub  samas koldekambris.  Eralduvast  soojusest  antakse  suur  osa  kiirgusega  edasi
kolde  seintele . Mõlemat katelt on keelatud kütta õli ja kergestisüttivate materjalidega,
mis võivad põhjustada rikkeid katla töös.30
Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW on tihedalt seotud arvutiprogrammiga, mis võimaldab
juhtida   kütuse   süütamist   ja   katla   tööd.   Lisaks   annab   arvutiprogramm   infot   katla
tööseisukorra kohta. Põhukatlal sarnased võimalused puuduvad ehk katla tööseisukorra
jälgimine peab toimuma käsitsi.31
Hakkepuidukatel   on   oma   tehniliste   näitajate   poolest   märkimisväärselt   suuremate
tehniliste võimetega.  Sellel põhjusel  lasubki 2012. aasta andmetele tulenedes 94%-i
Tamsalu   katlamaja   küttekoormusest   hakkepuidukatlal,   võrreldes   põhukatlaga,   mille
küttekoormus oli vaid 5%-i. (Vaata lisa 1 ja lisa 6)
28 Kasekamp, E. (09.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
29 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika 
instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.
30 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika 
instituut. [Õppematerjal]. Tallinn
31 Kasekamp, E. (04.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
13
Mõlema   katla   puhastamise   ja   hooldamisega   tegelevad   Tamsalu   katlamaja
katlaoperaatorid,   välja   arvatud   juhul,   kui   pole   tegemist   tõsisema   katlarikkega.
Hakkepuidukatla   puhastamine   toimub   automaatselt   arvuti   abil,   kuna   põhukatel   pole
arvutiprogrammiga ühendatud, peab puhastamine toimuma käsitsi kord nädalas.32
Hakkepuidu transport hakkepuidukatlasse toimub tigu - ja kraaptransportööriga, mis on
juhitavad    arvutiprogrammiga,   materjal   tuleb   katlamaja   kõrval   asuvast   100   m3-sest
hakkepuiduhoidlast ja kütmine toimub aastaringselt. Põhk transporditakse põhukatlasse
traktori abil, küttematerjal hoiustatakse katlamaja juures  asuvas  põhuhoidlas ning seda
on seal ligikaudu ühe kuu koguses. Kütmine toimub 3-4 korda ööpäevas.33  Enamasti
toimub   põhuga   kütmine   talvel   tippkoormuse   katteks   ning   suvel   sooja    tarbevee
tootmiseks.34 
Hakkepuidukatelt on võimalik kütta praktiliselt kõigi Eestis kasutuses olevate tahkete
kütustega. Enne aastat 2010 köeti hakkepuidukatelt enamjaolt  saepuru  ja puukoorega,
sellel   põhjusel   oli   ka   küttematerjali   hind   madal   ja   soojatootmine   ebaefektiivne,
põhjustades   paljusid   katlarikkeid.   2010.   aastal   läks   ettevõte   üle   kvaliteetsemale   ja
kallimale   hakkepuidule,   mille   tulemusel   muutus   soojatootmine   efektiivsemaks.35
Olenevalt   sellest,   kuidas   mehhaniseerida   põhukatel,   on   seda   võimalik   lisaks   põhule
kütta ka hakkepuidu ja tükkturvaga. Aga et  puiduga  katla kütmine täielikult õnnestuks,
peaks see olema pakendatud.36
32 Samas.
33 Samas.
34 Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalorjuhataja Neeme Malva. – Tamsalu Ajaleht, nr 9. 
[pdf]  http://www.tamsalu.ee/download/690/2009_09.pdf  (05.05.2014)
35 Kasekamp, E. (04.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
36 Virumaa Teataja. (2007). Majandus: Põhuküte Tamsalus õigustas lootusi. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2308029/majandus-pohukute-tamsalus-oigustas-lootusi 
(01.04.2014)
14
2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV
KÜTTEMATERJAL
AS   Tamsalu   Kalor   kasutab   Tamsalu   katlamaja   katlasüsteemis   kahte   liiki   kütuseid:
fossiilset   vedelkütust   (põlevkiviõli)   ja   taastuvat   tahkekütust   ( hakkepuit    ning   põhk).
Hakkepuitu   ostetakse   praegusel   hetkel   enamjaolt   OÜ-lt   Reinpaul,   kuid   lisaks   veel
paljudelt erinevatelt tarnijatelt, olenevatelt sellest, milline on ostuhind. Põhku, enamasti
rukkipõhku, ostetakse aastast 2010 Topsi Grupp OÜ-lt, aastatel 2006–2010 saadi põhku
JK   Otsa  Talu   OÜ-lt.   Põlevkiviõli   on  AS  Tamsalu   Kalor   1993.   aastast   ostnud   Eesti
Energiale   kuuluvast   Narva   Elektrijaamast   ehk   suurimalt   põlevkiviõli   müümisega
tegelevalt ettevõttelt Eestis.37
Enne   Tamsalu   katlamaja   üleminekut   aastal   1993   põlevkiviõlile,   oli   peamiseks
küttematerjaliks   DKVR   aurukatelde   juures   kasutatav   raske   kütteõli   ( masuut ).   Enne
hakkepuidukatla   paigaldamist   2001.   aastal   kasutati   küttematerjalina   väiksemates
kogustes  ka küttepetrooli, põlevkivi ja  kivisüsi . Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu
Kaloril  litsents   ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks  hakkepuidukatlas.38
Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse enim biomassi (36%), järgnevad maagaas (33%),
põlevkivi (18%), põlevkiviõli (11%) ja uttergaas (2%).39  Odavaimaks küttematerjaliks
on neist põlevkivi, järgnevad biomass , maagaas ja põlevkiviõli.40 
Aastatel   1993-2000   oli   Tamsalu   katlamaja   põhiliseks   küttematerjaliks   põlevkiviõli,
mida kasutati keskmiselt aastas 1900 t. Sellel perioodil oli põlevkiviõli populaarseim
küttematerjal Eestis, sellest tulenevalt püsis ka hind suhteliselt madalal – 44.74 eurot
tonni kohta aastatel 1993-1999 ja 89.48 eurot tonni kohta aastal 2000. Kui 2001. aastal
kasutati   1000   tonni   põlevkiviõli,   siis   järgnenud   aastatel   langes   põlevkiviõli   aastane
kasutus Tamsalu katlamajas lõplikult alla 130 tonni. Põhjusteks oli 2001. aasta teisel
37 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
38 Samas.
39 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi 
kokkuvõte. [pdf] 
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal%C3%BC
%C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014)
40 Eesti  Arengufond . (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
15
poolel paigaldatud hakkepuidukatel, mis võttis põlevkiviõlikateldelt ära põhikoormuse
ja   2006.   aastal   paigaldatud   põhukatel,   mis   jättis   põlevkiviõlikatlad   praktiliselt   ilma
tööta.   Lisaks   on   alates   2001.   aastast   Eesti   vedelkütuste   turul,   kui   see   seoti
maailmaturuga, tõusnud vedelkütuste hind võrreldes tänasega viiekordselt. 2001. aastal
tõusis hind 159.78 euroni tonni kohta, langedes ainult aastatel 2002–2004 umbes 120.00
euroni tonni kohta. 2005. aastal tõusis hind aga kahekordseks – 255.65 eurot tonni
kohta, kuna põlevkiviõli põhitarnija AS Narva  Elektrijaamad  müüs kaks kolmandikku
aastas vajaminevast põlevkiviõlist maailmaturuhindadega maha.41 Järgnenud kuue aasta
jooksul tegi hind ainult väikese tõusu – 255.65 eurolt tonni kohta 268.43 euroni tonni
kohta. Kuid aastal 2011 seoti Euroopa Liidus vedelkütuste hind dollari kursiga, mille
tulemusel tõusis hind aastatel 2011-2012 332.00 euroni tonni kohta. Praegusel hetkel,
aastatel 2013-2014, on hind tõusnud veelgi – 450.00 euroni tonni kohta.42 (Vaata lisa 7)
Hakkepuit   on   2001.   aastast   olnud   Tamsalu   katlamajas   põhiline   küttematerjal,
hakkepuidukatelt   kasutatakse   soojatootmises   ligikaudu   94%.  Aastatel   2002-2006   oli
hakkepuidu keskmine kasutus Tamsalu katlamajas 28 700  kuupmeetrit  aastas, ostuhind
oli nendel aastatel soodne: keskmiselt 2.20 eurot kuupmeetri kohta. Aastatel 2007-2009
langes hakkepuidu keskmine kasutus tasemeni 24 000 kuupmeetrit aastas. Põhjusteks
oli   põhukatla   liitmine   katlasüsteemiga,   mis   võttis   hakkepuidukatlalt   ära   mõningase
koormuse   ja   küttematerjali   hinna   kahekordistumine   võrreldes   aastaga   2006.  Aastast
2010 on AS Tamsalu Kalor hakanud ostma suurema kütteväärtusega hakkepuitu, mis on
ühtlasi vähendanud rikkeid katla töös.   Hakkepuidu ostuhind oli aastatel 2010-2012
14.00 eurot kuupmeetri kohta ja 2013. aastast on see 11.00 eurot kuupmeetri kohta.
Hinnatõusu,   võrreldes   aastaga   2009,   on   põhjustanud   kvaliteetsema   hakkepuidu
kasutuselevõtt   ja   vedelkütuste   hinna   tõus   maailmaturul,   mis   mõjutas   ka   tahkeid
kütuseid; praeguseks hetkeks on hakanud hind jälle  langema . Sellest kõigest tulenevalt
langes hakkepuidu keskmine kasutus aastatel 2010-2013 tasemeni 22 700 kuupmeetrit
aastas.43 (Vaata lisa 8)
41 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma
(01.04.2014)
42 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
43 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
16
Põhk   on   aastast   2006   olnud   Tamsalu   katlamajas   teine   enimkasutatav   küttematerjal.
Aastane   kasutus   on   kõikunud   260   ja   740   tonni   vahel,   sõltuvalt   sellest,   milline
temperatuur   valitseb   suvel   ja   kui   palju   esineb   rikkeid   teiste   katelde   töös.   Näiteks,
aastatel 2011-2013 langes põhu kasutus 618 tonnilt 260 tonnini, sest hakati kasutama
kvaliteetsemat hakkepuidu, mis ei põhjustanud niivõrd palju rikkeid hakkepuidukatla
töös. Ostuhind ei mängi põhu  aastases  kasutuses erilist rolli, sest see on püsinud 2007.
aastast stabiilselt 44 eurot tonni kohta.44 (Vaata lisa 9)
Biomassi põhilised eelised vedelkütuste ees on järgmised:45
 Hind – biomass on ligikaudu kümme korda odavam küttematerjal kui vedelkütused.
Lisaks mõjutab vedelkütuste hinda maailmaturg.
 Kättesaadavus – hakkepuitu on võimalik leida  puhastama  kraavipervedelt, võssa
kasvanud põldudelt ja  metsamajandus  kohtades. Vedelkütuseid seevastu peab ostma
Eesti Energialt.
  Taastuvenergia  suund Eestis – eesti energiasektori missiooniks on tagada pidev, 
tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik 
energiakasutus. Tulenevalt direktiivist 2009/28/EÜ on Eesti  võtnud endale siduvaks 
eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises.46
 Pakub  tööd   kohalikule  ettevõtlusele  –  Tamsalus   katlamajas  kasutatava   biomassi
tarnijad on kohalikud põllumehed.
 Keskkonnasäästlikus – biomassi suitsus on kordades vähem  kahjulikke  ühendeid kui
vedelkütustel.
44 Samas.
45 Samas.
46 Energiatalgud. (2013). Soojusmajandus. [www]  http://www.energiatalgud.ee/index.php ?
title=Soojusmajandus (25.04.2014)
17
3. INVESTEERINGUD TAMSALU
SOOJAENERGIASSE
3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-
1998 
1995.   aasta   sügisest   kuni   1998.   aasta   kevadeni   tegeles  AS  Tamsalu   Kalor  Tamsalu
katlamaja   ja   Tamsalu   kaugküttetrassi   renoveerimisega.   Renoveerimistööde   käigus
rekonstrueeriti   katlamaja   seadmeid   Euroopa   Arengu-   ja   Rekonstruktsioonipangalt
(EBRD)   poolt   saadud   185 300-eurose   laenuga.   Tööde   teostajaks   kujunes
vähempakkumise konkursi võitjana Eesti – Soome - Rootsi ühisaktsiaselts Napal. Enne
katlamaja uuendamist viis AS ESTVO läbi uuringu, mis näitas, et põlevkiviõlilt üle
minemine   mõnele   muule   kütuseliigile   ei   ole   otstarbekas.   Lisaks   leiti,   et   kõige
vähekulukam oleks aurukatelde ümberrekonstrueerimine veesoojenduskateldeks.47 
Tööde algus oli esialgselt kavandatud 1996. aasta  kevadeks  ja suveks, kuid kuna EBRD
poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk
1996. aasta septembris.48
Renoveerimistööde   käigus   ehitati   kaks   DKVR   6,5-13   aurukatelt   ümber  Petro
õlipõletitega   veesoojenduskateldeks,   vahetati   tsirkulatsioonipumbad,   soojusvahetid   ja
renoveeriti   kaugküttetrass    pikkuses    284   m.   Lisaks   paigaldati   katlamajja   AS-i
TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega  katel  K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu
elanikele   suvel   sooja   vett,   mis   eelnevalt   kasutatud   DKVR   aurukateldega   oli   liialt
kulukas.49
Ajapikku   muutusid   aga   ümberehitatud   DKVR   6,5-13   aurukatlad   ebatõhusateks
kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001. aastal esimene veesoojenduskatel, kuna
47 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja. (1996). 
Tamsalu renoveeritud katlamaja alustas tööd.
48 Samas.
49 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1995). Virumaa 
Teataja. Tamsalus määratleti keskküttest loobumise kord.
18
sama   aasta   sügisel   liideti   Tamsalu   katlamaja   katlasüsteemiga   suurevõimsuseline
hakkepuidukatel   BIO   2,5   MW.   2006.   aastal   lammutati   ka   teine   ümberehitatud
veesoojenduskatel.   Põhjusteks   oli   põhukatla   K-850   ja   Sääse   katlamajast   toodud
põlevkiviõlikatla K-110 paigaldamine Tamsalu katlamajja.50
3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL
Septembri alguses, 1998. aastal paigaldati katlakiviga võitlemiseks Tamsalu katlamajja
NASA (USA kosmoseuuringute  organisatsioon )  tehnoloogial  põhinev  seadeldis . Varem
kasutati Tamsalu katlamajas vee pehmendamiseks ja katlakiviks vabanemiseks keemilist
menetlust,   seadeldise   paigaldamise   tagajärjena   oli   võimalik   hakata   kasutama
spetsiaalset elektromagnetilist välja. Ühtlasi sai Tamsalu katlamajast esimene sellisel
tehnoloogial töötav katlamaja Eestis.51
Seade kannab nime Scale blaster ning tekitab oma töö käigus elektromagnetvälja, mis
juhitakse   läbi   vee   ja   mille   mõjul   veevärgisüsteemis   oleva   kaltsiumi   ja   mineraalide
struktuur   muutub.   Vees   olevad    kristallid     kaotavad    selle   tulemusena   oma
kleepumisvõime ja ei  ladestu  toru seintele. Seadme toimel ei muutu ainult vesi  pehmeks
ja lahustumisvõimeliseks, vaid lõhutakse ka juba ladestunud katlakivi ja see uhutakse
veesüsteemist välja. Ainsaks probleemiks seadme juures on see, et selle töö tulemusena
võib ette tulla  mõningaid veetrasside ummistusi.52
Scale   blaster’i   paigaldas   Tallinnas   tegutsev   firma   AS   RE-Ehitus   koostöös   seadme
Eestisse tooja AS-ga Nordex.  Seadme  maksumuseks  oli koos ülespanekuga ligi 740
eurot. Seadme tööpiirkonnaks on ligikaudu 1,5 kilomeetrit.53
50 Kasekamp, E. (26.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
51 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1998). Virumaa 
Teataja. Tamsalus kasutatakse katlakiviga võitlemiseks NASA tehnoloogiat.
52 Samas.
53 Samas.
19
Tehnoloogia juurutajad väitsid 1998. aastal, et seadme töö tulemusena  taastub   torude
läbilaskevõime,   suureneb   veesurve,   sanitaartehnilised    seadmed    saavad   tagasi   oma
esialgse    töövõime   (suurendades   ka   nende   eluiga)   ja   vähenevad   kulud   sooja   vee
saamiseks.54 Kahjuks selgus uurimistöö käigus, et selline prognoos pole 16 aastat hiljem
täielikult  realiseerunud ja seadme kasutegur on osutunud üpriski minimaalseks.55
3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL
2001. aasta mais sai Tamsalu katlamajast üks esimesi katlamajasid Eestis, mis läks üle
biomassiga   küttele.   Hakkepuidust   kujunes   ühtlasi   ka   katlamaja   põhitoore.
Hakkepuidukatel,   nimega   BIO   2,5   MW   paigaldati   koostöös   Soome
keskkonnaministeeriumiga   ja   seda   tehti   heitkoguste   vähendamise   ühikute   ostu-
müügilepingu alusel.56  Projekti läbiviimise kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 971
500   eurot,   millest   umbes   75%   ehk   715   800   eurot   oli   projekti   teostaja   Sermet   Oy
seadmete  varustus  ja ülejäänud 255 700 eurot kohalike tööde maksumus.57
3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA
ARENGUPLAANI“ SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA
PAIGALDAMISEST
1999.   aastal,   2   aastat   enne   projekti   teostumist,   arvati   „Tamsalu   linna   ja   valla
soojusenergeetika arenguplaanis“, et baaskoormuse katteks peaks Tamsalu katlamajja
54 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1998). Virumaa 
Teataja. Tamsalus kasutatakse katlakiviga võitlemiseks NASA tehnoloogiat.
55 Malva, N. (14.04.14). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
56 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma
(23.03.2014)
57  Finnish  CDM/JI  Pilot  Programme. (2004). JI  Project  Design  Document  Tamsalu Bark  Boiler
Project Estonia.  Economic  and financial information, p. 8. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
20
installeerima    kohalikul   kütusel   ehk   hakkepuidul   ja   saepurul   töötav   2,5   megavattise
võimsusega   katel.   Seejuures   põhikoormusega   katlaks    jääks    ikkagi   olemasolev
põlevkiviõlikatel   K-110,   võimsusega   1,9   MW.  Oldi   seisukohal,   et    investeering    on
tehniliselt teostatav siis, kui ettevõte on panga  silmis  piisavalt  atraktiivne  (laenu katte
kordaja   vähemalt   1,5   või   kõrgem)   ehk   kui   pärast   investeeringu   läbiviimist   oleks
soojusenergia  hind  Tamsalus  järgneval   neljal   aastal  vähemalt  31.00 eurot  megavatt-
tunni eest (hiljem võis seda järk-järgult langetada). Keskkonnaalasest  aspektist  oleks
projekti toetanud see, et projekti läbiviimisel väheneksid keskkonnakahjulike ühendite
kogus   õhus.   Järeldati,   et   kohalikule   hakkepuidukatlale   üleminek   oleks   1997.   aastal
olnud üks väheseid variante AS Tamsalu Kalori katlamaja jaoks, kus investeering oleks
tootnud kasumit. Kogu projekti orienteeruvaks maksumuseks  usuti  kujunevat ligikaudu
511 300 €.58
Kui   projekt   2001.   aastal   läbi   viidi,   siis   kujunes   kogumaksumuseks   971 500   €   ja
vastupidiselt   aruandes   arvatule   sai   hakkepuidukatlast   koheselt   Tamsalu   katlamaja
põhikatel   (2002.   aastal   langes   põlevkiviõlikatla   kasutus   juba   15kordselt).   Tamsalu
soojusenergia hind püsis pärast projekti teostumist tasemel 36.00-38.00 eurot megavatt-
tunni   eest   ehk   panga   silmis   oli   investeering   seega   piisavalt   atraktiivne   (hiljem   küll
soojusenergia   hinnad   ei   langenud,   kuna   Eesti   riigi    majanduspoliitika    tõttu   sätestati
soojahinnale kõrgemad käibemaksud).59
3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004.
AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING
NENDE TEOSTUMISEST
Nagu eelnevalt peatükis 3.1. on  mainitud , siis viidi hakkepuidukatla projekt läbi AS
Tamsalu Kalori ja Soome keskkonnaministeeriumi vahelise heitkoguste vähendamise
ühikute ostu - müügilepingu alusel, selle teostumiseks arvestati järgnevat  kuut  punkti:60
58 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
59 Malva, N. (14.04.2014). [ suuline  allikas]. Tamsalu.
60 AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise 
ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
21
1. Eesti   ja   Soome   Vabariigi   valitsused   on   ratifitseerinud   Ühinenud   Rahvaste
Organisatsiooni ( ÜRO ) kliimamuutuste raamkonvektsiooni ja selle alla kuuluva
Kyoto protokolli.
2. Eesti ja Soome Vabariigi valitsused on 17. detsembril 2002. aastal Tallinnas alla
kirjutanud   kasvuhoonegaaside   heitkoguste   vähendamise   ühisrakenduse
kokkuleppele   ning   selle   kokkuleppe   artikli   3   alusel   kavatsevad   nad   sõlmida
Tamsalu valla soojavarustuse projekti kokkuleppe.
3. Soome Vabariigi valitsus on käivitanud katseprogrammi, mille eesmärk on osta
osa   Kyoto   protokolli   artikli   6   kohaste   ühisrakendusprojektide   elluviimise
tulemusena vähenenud heitkoguste ühikuid.
4. AS Tamsalu Kalor ja Sermey Oy kohustuvad Eestis ellu viima Tamsalu valla
soojavarustuse projekti kui ühisrakendusprojekti.
5. Projekti  baasjoon  ja dokumentatsioon on teatavatel tingimustel kinnitatud ning
eeldatavalt tekib projekti tulemusena kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav
vähenemine, mis ei tekiks projekti ellu viimata.
6. AS   Tamsalu   Kalor   soovib   lepingus   sätestatud   tingimustel   müüa   ja   Soome
Keskkonnaministeerium   osta   projekti   elluviimise   tulemusena   tekkivaid
heitkoguste vähendamise ühikuid.
Heitkoguste   vähendamise   ühikute   ostu-müügileping   koosneb   seitsmeteistkümnest
artiklist , milles on antud ülevaade projektiga seostuvatest mõistetest, sisust (mõlema
osapoole    maksetest,   kohustustest,   tagatistest   jne.)   ja   seatud   eesmärkidest,   millega
osapooled peavad arvestama. Välja võiks tuua artikkel nelja, kus pööratakse tähelepanu
projekti   lepingu   tõendamise   protsessile   –   esmane   tõendamine   toimub   2004.   aastal;
järgnevad   tõendamised   määrab   Soome   Keskkonnaministeerium,   arvestades   AS-iga
Tamsalu Kalor; viimane tõendamine toimub 2013. aasta 31. mail.61 Kõik tõendamised
on tänaseks korrektselt läbiviidud.62 
2004.   aastal   ilmus   projekti   kohta   Soome   Keskkonnaministeeriumi   poolt   tellitud
ingliskeelne  aruanne nimega „JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project
Estonia“. Aruandes antakse 19 - leheküljeline ülevaade projekti sisust, eesmärkidest ja
senistest tulemustest. Lisaks tehakse eeldatavad prognoosid tuleviku suhtes, näiteks et
61 AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise 
ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
62 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
22
hakkepuidukatel   osaleb   tulevikus   ligikaudu   80%   ulatuses   Tamsalu   soojatootmises
(tegelik protsent on kujunenud 94-ks).63
Lisaks   olid   aruandes   toodud   viisid,   kuidas   projekt   aitab   parandada   Tamsalu
majanduslikku elu ning soojatootmist- ja tarbimist, näitena neist mõned:64
 Kasvuhoonegaaside vähenemine Tamsalu piirkonnas
 SO2 ja NOX-heitkoguste vähemine Tamsalu piirkonnas
 Kohaliku ettevõtluse aitamine, kuna kütus (hakkepuit) toodetakse Tamsalus
 AS-i Tamsalu Kalor poolt pakutava soojahinna stabiliseerumine
Eelnenud   loetelu  kahe esimese punkti kinnitamiseks polnud antud töö autoril vajalikke
ressursse ning võib eeldada, et tõenäoliselt pole kunagi õhukvaliteeti teemal Tamsalus
läbiviidud ühtegi laialdast uurimistööd. Kolmanda punkti juures võib väita, et see on
mõningal määral realiseerunud, sest kuigi AS Tamsalu Kalor ostab enamus hakkepuitu
väljaspool Tamsalut, siis väike osa küttematerjalist saadakse ka Tamsalu siseselt. Lisaks
on hakkepuidukatla paigaldamine andnud tööd katlaoperaatoritele. Loetelu neljas punkt
on täielikult täide viidud, sest Tamsalu valla soojahind püsis aastatel 2002-2006 tasemel
36.00-38.00   eurot   megavatt-tunni   eest,   ja   järgnevatel   aastatel   kujunes   põhiliseks
soojahinna mõjutajaks käibemaksumäära tõstmine Eestis.65 (Vaata lisa 10)
3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL
15. novembri 2006. aastal paigaldati Tamsalu katlamajja põhukatel. Ühtlasi   sai selle
tulemusel AS-ist Tamsalu Kalor esimene suurem põhuküttel kaugküttesoojust tootev
ettevõte Eestis. Põhukatlast, nimega K-850 (võimsusega 850 kW) sai hakkepuidukatla
kõrval teine Tamsalu katlamaja põhikatel.66 
63 Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler
Project Estonia. Economic and financial information, p. 8. [lõpparuanne]. Tamsalu.
64 Samas.
65 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu
66 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. 
november, nr 223, lk 1.
23
2006.   aasta   kevadel,   enne   põhukatla   paigaldamist,   käisid   projektis   osalenud
tamsalulased   tutvumas   Bauska   linna   põhukatlamajaga.   Sealt   saadi    kasulikku
informatsiooni, kuidas põhukatlaga käitlemine välja näeb.67
Põhukatel paigaldati Tamsalu katlamaja katlasüsteemi, et:68
1) Tõsta   katlamaja   soojavõimsust   –   pärast   kaugküttetrassi   rajamist   Tamsalu   ja
Sääse vahel jäi ühest hakkepuidu- ja kahest põlevkiviõlikatlast soojavajaduse
rahuldamiseks väheseks.
2) Langetada   keskkonnasaastet   –   pärast   Kyoto   protokolli   sõlmist   olid   Eesti
katlamajad  võtnud keskkonnasäästlikuma lähenemise soojatootmisele.69
3) Vedelkütuste hinnatõus 2005. aastal – kaks kolmandikku aastas vaja minevast
põlevkiviõli   kogusest   müüs   AS   Narva   Elektrijaamad   2006.   aasta   oksjonil
maailmaturuhindadega maha.70
Põhk, millest sai põhukatla küttematerjal, on Eestis odavaim industriaalkatlamajades
kasutatav   kütus.   Aastatel   2006-2010   ostis   AS   Tamsalu   Kalor   rukkipõhku   Lääne-
Virumaa  ühelt  suurimalt põllumajandusettevõttelt OÜ-lt JK Otsa Talu, kes valmistudes
põhukatla   tulekuks   Tamsalu   katlamajja,   külvas   2006.   aasta   sügisel   oma   põllumaale
ligikaudu 500 hektarit talirukist.71 2010. aastal, pärast seda, kui OÜ JK Otsa Talu tõstis
põhumüügihinda, hakati põhku ostma Ambla vallas paiknevalt ettevõttelt Topsi Grupp
OÜ.72 
Põhukatel   on   valmistatud  Taani   firmale   Overdahl’ile    kuuluvas    Poola   tehases.   Katla
hankimisele suures osas kaasa JK Otsa Talu OÜ. Põhukatlale üleminek läks Tamsalu
67 Samas.
68 Samas.
69 Kyōto  protokoll . [www]  http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll  (01.04.2014)
70 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma
(01.04.2014)
71 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. 
november, nr 223, lk 1.
72 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
24
vallale   maksma   127   800   eurot,   millest    sihtasutus    Keskkonnainvesteeringute   Keskus
(KIK) tasus 106 100 eurot.73
3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI
3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006.
AASTAL
2006. aasta kevadel alustati 1,4 - kilomeetrilise kaugküttetrassi rajamist Tamsalu linna ja
Sääse   aleviku   vahel.   Trass   valmis   sama   aasta   sügisel   ja   ühendati   Tamsalus   seni
eksisteerinud   2,7   kilomeetri   pikkusesse   kaugküttevõrku.   Selle   tulemusel   sai   kahest
eraldi toimivast soojusvõrgust üks terviklik 4,4 - kilomeetriline soojusvõrk.74 
1999.   aastal,   7   aastat   enne   projekti   realiseerumist,   peeti   „Tamsalu   linna   ja   valla
soojusenergeetika   arenguplaanis“   vajalikuks   ühendada   Tamsalu   ja   Sääse
kaugküttesüsteemid   ühtseks   süsteemiks.  Aruandes   arvati,   et   süsteemi   soojusvarustus
peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem
realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et
projekti   läbiviimine   on   tehniliselt   suhteliselt   lihtsalt   teostatav   –   vajalik   oleks   olnud
installerida  700m  eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot.
1997.   aasta   projekti   toetas   ka    keskkonnaalane    aspekt   –   võttes   Sääse   katlamajalt
keskkonnakahjuliku   põlevkiviõli   kütmise   võimaluse,   töötaks   Tamsalu   katlamaja
suurema   koormusega   katlad   nominaalile   lähedasemal   režiimil,   mis   seega   tagaks
ökonoomsema põlemisrežiimi ja vähendaks kahjulike  heitmete  kogust õhus.75 
Põhjus,   miks   projekt   varem   ei   realiseerunud,   tulenes   tollasest   soojusenergia    hinnast
(umbes   24.73   eurot   megavatt-tunni   eest),   mille   põhjal   oleks   investeering   tootnud
kahjumit. Laenu katte kordaja oleks pidanud 0,48–0,80 asemel olema tasemel 1,5 ehk
73 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. 
november, nr 223, lk 1.
74 Virumaa Teataja. (2006). Sääse saab soojatrassi. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2287717/saase-saab-soojatrassi  (04.12.2014)
75 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu
25
vähemalt 28.82 eurot megavatt-tunni eest,  milleni  jõuti alles 2002. aastal. (Vaata lisa 10)
Projekti   läbiviimist   oleks   seega   toetanud   vaid   poliitiline,   mitte   majanduslikult
mittetasuv otsus.76
Esimesed reaalsed plaanid kaugküttetrassi rajamiseks tehti 2005. aastal, pärast Tamsalu
valla ja linna ühinemist. Soojatrassi rajamise peamine põhjus tuleneski seega sellest, et
1995. aastal asutatud OÜ Tamsalu Valla  Kommunaal  ja talle kuuluv Sääse katlamaja oli
nüüd   linna   ja   endise   valla   ühinemisel   moodustunud   valla   omand.77  1960.   aastast
kasutusel   olnud   Sääse   katlamaja    sulgemine    oli   aga   omakorda   põhjustatud   kallist
põlevkiviõlist,   mida   sealsed   katlad   vajasid   ( märkus :   1999.   aastal   ilmunud
soojusenergeetika   aruandes   oldi   samuti   arvamusel,   et   Sääse   katlamajas   kasutatav
küttematerjal   võib   tulevikus   kahjumit   toota).78Alternatiivina   soojatrassi   rajamisele
pakkus Tamsalu vald Sääse katlamaja katlasüsteemi üleviimist põhuküttele.79
Kaugküttetrassiga ühendati Sääsel neli viiekordset elamut (Sääse 4, Sääse 8, Sääse 10,
Sääse 12) ja Lasteaed (Sääse 14). Ülejäänud hoonete ühendamiseks polnud põhjust, sest
Sääse  alevikus  pole kaugküttevõrgu jaoks rohkem potentsiaalseid elamuid.80
Aastatel 1994–1999 ja aastal 2003 olid Tamsalu ja Sääse soojaenergia hinnad suhteliselt
samasugused, kuigi soojatootja  oli asulatel  erinev  – Tamsalul AS Tamsalu  Kalor  ja
Sääsel OÜ Tamsalu Valla Kommunaal. (Vaata lisa 11)  Samasugune  hind tulenes  samast
küttematerjalist, mida katlamajade katlasüsteemid vajasid. 2006. aastal suurenes aga
põlevkiviõli   hind   üle   Eesti   ligi   kahekordselt,   mille   tulemusel   Sääse   ja   Tamsalu
soojahinna vahe muutus märkimisväärselt (Sääsel 64.22 eurot megavatt-tunni eest ja
Tamsalus 35.60 eurot megavatt-tunni eest). Tamsalu soojahinda vedelkütuste hinnatõus
eriti ei mõjutanud, sest viis aastat varem oli Tamsalu katlamaja üle läinud enamjaolt
76 Samas.
77 Virumaa Teataja. (2006). Tamsalu Valla Kommunaal lõpetas tegevuse, 27. mai, nr 102, lk 4.
78 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
79 Virumaa Teataja. (2006).  Loota  on küttehüvitist. [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2282759/loota-on-kuttehuvitist  (04.12.2013)
80 Kalberg, S. (2006). Tamsalu toodab toasooja põhuga. [www] 
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tamsalu-toodab-toasooja-pohuga.d?id=51065033 
(04.12.2013)
26
hakkepuidule.   Nüüdseks   on   Sääse   ja   Tamsalu   soojahinnad   samasugused,   sest
soojaenergia tootjaks on mõlemal asulal AS Tamsalu Kalor. (Vaata lisa 11)
3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010
Lisaks   Sääse   -   Tamsalu   kaugküttetrassi   rajamisele,   renoveeriti   aastatel   2006-2010
Tamsalus   1980.   aastast   eksisteerinud   kaugküttevõrk   2,1   kilomeetri   ulatuses.
Renoveerimistöid teostas AS  Magma  ja tööde maksumus oli 287 600 €. Projekti toetas
45%   ulatuses   Euroopa   Regionaalarengu   Fond   (ERF)   ja   ülejäänu    finantseeris    AS
Tamsalu Kalor omapoolse laenuga.81
1999.  aasta  soojusenergeetika   aruandes  arvati,  et   üheaegselt  koos Tamsalu  ja  Sääse
kaugküttesüsteemide ühendamisega peaks toimuma uute soojussõlmede installeerimine
mõlema süsteemi tarbijatele. Projekti realiseerumist toetas Tamsalu  linnarahva  vajadus
kvaliteetsema   sooja   tarbevee   järele   kevad   -   sügisesel   perioodil   ja   keskkonnaalasest
aspektist   energia   kasutuse   kahanemisega   kaasnev   saaste   vähenemine.   Kuna   projekt
oleks tootnud madala laenu katte kordaja tõttu finantskahjumit, ei viidud seda läbi.
Lisaks   arvati,   et   soojatrassi   renoveerimine   oleks   finantsilisest   perspektiivist    halvem
otsus kui kaugküttesüsteemi loomine Tamsalu-Sääse vahel, kuid kuna sellest saaks kasu
nii   soojuse   tootja   (katlamajja   saaks   paigaldada   väiksema   elektrienergiavajadusega
pumbad ) kui ka tarbija (kütterežiim muutuks kvaliteetsemaks), soovitati seda toetada
vallal osaliselt oma eelarvest. Projekti maksumuseks pakuti umbes 154 400 €.82
Tamsalus   eksisteerinud   kaugküttetrassi   renoveeriti   ka   aastatel   1996   -1998,   mahus
25 600€.   See   renoveerimistöö,   mis   viidi   läbi   üheaegselt   koos   Tamsalu   katlamaja
renoveerimisega,   aga   ei   olnud   niivõrd   mahukas   ega   kallis   kui   aastatel   2006-2010
läbiviidud   projekt.   Samas   suurendas   aastatel   1996-1998   läbiviidud   projekt   osade
soojatarbijate soojahinda seoses laenu tagasimaksega.83 Aastal 2010 lõppenud projekt ei
81 Delfi. (2012). Tänu investeeringule ei ole 2000 tamsalulase soojahind tõusnud. [www] 
http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/tanu-investeeringule-ei-ole-2000-tamsalulase-soojahind -
tousnud.d?id=64606886 (04.12.2013)
82 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
83 Samas.
27
mõjutanud   tarbijate   soojahinda,   kuid   samas   tekkisid   planeeritud   katkestused   seoses
sooja tarbeveega juulis ja augustis.84
Aastatel   2006-2010   läbiviidud   projekti   käigus   asendati   vanad   torud   eelisoleeritud
torudega,   torude   läbimõõt   viidi   vastavusse   tegeliku   tarbimisega   ja   vähendati
soojuskandja   töötemperatuuri.   Selle   tulemusel   paranes   kaugküttetrassi    töökindlus    ja
vähenesid  torustiku lekked.85 Enne renoveerimist oli kaugküttetrassist eelisoleeritud osa
10,5%   ehk   284   m,   renoveerimise   lõppemisel   oli   soojatrass   täielikult   ehk   100-
protsendiliselt eelisoleeritud.86 Eelisoleerimise tulemusena ei pääse lumi ega  vihmavesi
maa-alustesse betoonkanalitesse ja ei  suurenda  soojakadu. Tamsalust sai selle projekti
tulemusena esimene Eesti asula, kus välised soojatrassid on täies mahus eelisoleeritud.87
Eestis on alates 2010. aastast vastavavalt MKM-i määrusele esitatud tehnilised nõuded
torustike   soojakadudele.   Näiteks,   2013.   aastal   ei   tohtinud   soojakadu   olla   üle   19%.
Tamsalus oli soojakadu 2013. aastal 14,78% ehk soojatrass vastas täielikult määrustele.
Tasub ka  ära  mainida,  et  sama  määruse  kohaselt  ei  tohi  alates  2017. aastast  Eestis
soojakadu olla üle 15%, nii et vähemalt lähitulevikus jääb Tamsalu soojatrass täiesti
määrusepäraseks.88 
Sääse - Tamsalu kaugküttesüsteemi soojakadu oli eelmisel aastal 14,78%-i ning aastatel
2011-2012 8-9%-i. Enne Tamsalu soojatrassi renoveerimist 2010. aastal, oli soojakadu
vahemikus   15-18%-i.   (Vaata   tabelit   1   ja   2)   Arvestades   seda,   et   Eesti   keskmine
kaugküttesüsteemi soojakadu on praegusel hetkel umbes 20%-i, siis võib seda pidada
väga heaks näitajaks. Võrdluseks võib tuua Eesti suurima kaugküttesüsteemiga linna,
Tallinna, kus soojakadu viimastele andmetele tuginedes oli 15-17%-i. Isegi Soomes, kus
84 Malva, N. (2010). Tamsalu soojatrassid saavad renoveeritud. – Tamsalu Ajaleht, lk 4, nr 5, 
mai.
85 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
86 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
87  Uudeberg, T. (2010). Järelevaade  viimasele    krooniaastale – 2010. – Tamsalu Ajaleht, lk 1, nr 11,
detsember.
88 Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (2011). Riigi Teataja, nr 51. [www] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011020  (25.04.2014)
28
ehitusstandardid ja normid olid võrkude arendamise ajal rangemad ning ehituskvaliteet
parem, on soojakadu 6-8%.89 
Tamsalu kaugküttesüsteemi on erinevatel  aegadel  planeeritud rajada ka maagaasitrassi.
Kuigi   maagaasi   hind   on   kõrgem,   on    gaasiga    sooja   tootmine   mugavam   kui   teiste
kütteliikidega. Tänaseks on aga maagaasitrassi projekteerimine lõppenud, kuna projekt
kujuneks liiga kulukaks.90
Sääse-Tamsalu kaugküttetrassi tehnilised näitajad:91
 Kogupikkus: 4,4 kilomeetrit (Tamsalu: 2,7km; Sääse: 1,4km)
 Ristlõiked: 50-200 (mm2)
 Eelisoleeritud osa: 100%
 Trassi sisetemperatuur: 65 °C
 Trassi välistemperatuur: 45 °C
 Soojakadu: 8%
3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE
2012. AASTAL
Novembri lõpus, 2012. aastal paigaldati Tamsalu katlamajja suitsugaaside puhastamise
seade   ehk    pesur .   Selle   tulemusena   vähenes   Tamsalus    õhusaaste    ja   tõusis
hakkepuidukatla efektiivsus. Seade on ühendatud ainult hakkepuidukatlaga.92
Pesuri peal on  korsten , mis teeb kogu seadme  pikkuseks  30 meetrit. Vana, aastast 1980
pärit korsten, on hetkeseisuga veel alles ja seda kasutatakse hädaolukorras katlarikete
puhul. Põhitöö teeb siiski ära pesur.
89 Tallinna Küte. (2013). [www]  http://www.soojus.ee/  (01.04.2014)
90 Malva, N. (12.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
91 AS-i Tamsalu Kalor raamatupidamisraamat. (14.04.2014)
92  Aasa , A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid 
Eestis. – Tamsalu ajaleht. [www]  http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane -
virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-madalamaid-
eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
29
Pesuri töökäigus liigub  suits  kõigepealt   pesurisse ja seejärel  väljub   korstna  kaudu.
Korstnast väljuvate suitsugaaside temperatuur on 150 kraadi, peale jahutamist langeb
see 50 kraadini. Kinnipüütud soojus suunatakse tagasi vee soojendamiseks.93
Renoveerimistöid rahastas ligi  pooles  ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
atmosfäärikaitse programmist ning need läksid kokku maksma 312 000 eurot. Tamsalu
Kalor AS võttis omaosaluse katteks  pangast  laenu. Tööd viis läbi riigihanke võitnud AS
Agrosilva, kes kasutas soome tehnoloogial ehitatud  Condens  pesurit. Pesuri kalliduse
põhjustas selle  happe  - ja roostekindel materjal, mis on tüüpilisest roostevabast  terasest
kaks korda kallim.94
93 Aasa, A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid 
Eestis. – Tamsalu ajaleht. [www]  http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane -
virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-madalamaid-
eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
94 Samas.
30
4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL
4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA
AS-i   Tamsalu   Kalor   elamumajandussektori   halduse   all   on   2014.   aasta   seisuga   54
elamut. 41 asub neist Tamsalus, kaheksa Assamallas, neli Sääsel ja üks Vajangul. Lisaks
sellele   on  AS   Tamsalu   Kaloril   37   soojatarbijat,   keda   jagatakse   elamu-,   tööstus-   ja
munitsipaalsektoriks. Neist suurim on elamusektor (70%), järgneb tööstussektor (20%)
ja   munitsipaalsektor   (10%),   kokku   toodetakse   neile   aastas   ligikaudu   13 000   MW/h
soojust.95 (Vaata tabelit 2)
AS-i  Tamsalu   Kalor   soojatarbijate   ligipääs   soojale   tarbeveele   on   aastatega   tõusnud.
1993. aastal oli selle tootmise pikkuseks 7 kuud, 1998. aastal 11 kuud ning praegusel
hetkel on see 12 kuud ehk aastaringselt.96
1.   juulist   2006.   aastast,   pärast   OÜ   Tamsalu   Valla   kommunaali   tegevuse   lõppemist,
hakkas AS Tamsalu Kalor haldama ja kütma lisaks Tamsalu korterelamutele ka Sääse
korterelamuid. Olukord Sääsel oli sellel hetkel halb, paljud korterelamud oli tühjad ja
lagunenud.   Viimastel   aastatel   on   aga   koos   Tamsalu   vallavalitsusega   suudetud   leida
lahendusi, et seisu parandada.97
2007.   aastast   on   kõik   Tamsalu   ja   Sääse   soojatarbijad   varustatud   soojamõõtjatega.
Soojamõõtjad   aitavad   ettevõttel   koguda   infot   radiaatori   soojusväljastusest.
Arvestusperioodi möödumisel jaotatakse kogu maja küttekulu soojaarvestite osalussuhte
alusel,   nii   arvutatakse   iga   korteri   tegelik   soojuse   tarbimine.98  Enne   seda   arvestati
soojakulu   korteri   kohta    kubatuuri    (keha   ruumala   kuupühkikutes)   ja   arvutuslike
95 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
96 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
97 Pakkanen, H. (2007). Rege  rauta  suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
98 Agr Torud. INDIVIDUAALNE KÜTE-JA VEETARBIMISE ARVESTUSE SÜSTEEM. 
[www]  http://agr-torud.ee/?page_id=59  (24.04.2014)
31
valemitega.   Soojusmõõtjate   kasutamine   Tamsalu   soojavõrgus   on   palju
energiasäästlikum kui kubatuuri ja matemaatiliste valemite kasutamine.99
Tamsalus on praegusel hetkel palju üürikortereid, kuid korteriühistud on ainult kolm,
neist kahele ( Lurichi  1 ja Ääsitehnika 7a) müüb AS Tamsalu Kalor soojust. Sellest
tulenevalt arveldab AS Tamsalu Kalor enamus korteriomanikega otse, mille tõttu on
korterelamute seinte ja uste soojustuse  organiseerimine  ja renoveerimistööde tegemine
raskendatud.  Korterite  erastamata jätmine on tingitud 1992. aasta omandireformi käigus
korteriomanike poolt tehtud  otsusest .
AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m2, see on
püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu
sõltub korteri pinna  suurusest  ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100 
Halduskulu  sisaldab endast järgmist:101
 Prügiveo organiseerimine;
 Territooriumi korrashoid ( muruniitmine , lumekoristus jne);
 Trepikodade remonditööd;
 Avarii-   ja   hooldustööd   (soojussõlmedele,   vee-   ja   kanalisatsioonitorustikele,
elektrisüsteemidele);
 Töötajate töötasud;
 Põhivahendite amortisatsioon;
 Üldhalduskulud (juhtivtöötajate palgad,  raamatupidamine  ja transport);
 Põhikonstruktsioonide   korrashoiuga   seotud   avariide   likvideerimiskulud
(katused, uksed jne).
Samas   ei   piisa   sellisest    summast ,   et   renoveerida   kortermaju,   mille   tõttu   suur   osa
Tamsalu ja Sääse korterelamutest on lagunenud. Ühe kortermaja renoveerimine maksab
hetkel ligikaudu 64 000 eurot, mille jaoks laenu AS-il Tamsalu Kalor võimalik võtta
pole.102
99 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
100 Aasa, A. (2011). AS Tamsalu Kalor Hooldustasust. – Tamsalu Ajaleht, nr 8, september, lk 7.
101 Samas.
102 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
32
4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS
Kaugküte   on   soojuse   tootmine   ja   võrgu   kaudu   jaotamine   tarbijate   soojusega
varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu. Eestis kujuneb kaugküttesoojuse hind üldjuhul
kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.103 
Eestis on kaugkütte toimine reguleeritud:104
 Kaugkütteseadusega,   mille   eesmärgiks   on   tagada   kindel,   usaldusväärne,
efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus; 
 Konkurentsiseadusega, sest kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku
monopoliga;
 Hädaolukorra seadusega.
 Kaugküttesoojuse  müügihind  kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud
tulunormi koosmõjul.105
Muutuvkulu  sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb:106
1) kasutatavate kütuste (Tamsalus katlamajas: põlevkiviõli, põhk ja hakkepuit);
2) elektri;
3) kemikaalide;
4) toorvee maksumusest.
103 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] 
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind  (01.05.2014)
104 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] 
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind  (01.05.2014)
105 Samas.
106 Samas.
33
Püsikuludeks on seevastu:107
1) riiklikud  maksud ;
2) töötajate palgad;
3)  tegevuskulud ;
4) seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud;
5) investeeringukulud.
4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014
Varaseimad andmed Tamsalu valla soojahinna kohta pärinevad 1994. aastast, kui hind
oli  oma   madalaimal  tasemel  – 16.30  eurot  megavatt-tunni  eest. Aastatel  1995-1996
tõusis hind keskmiselt 3.00 eurot megavatt-tunni kohta aastas. Tõenäoliselt oleks ka
järgnenud aastatel hinnatõus samal viisil jätkunud, kui 1996. aastal poleks alustatud
Tamsalu   katlamaja   renoveerimist,   mis   muutis   soojatootmise   efektiivsemaks.   Sellest
tulenevalt püsis aastatel 1997-2001 hind stabiilselt 24.73 eurot megavatt-tunni eest.108
(Vaata joonist 9)  Erandiks  oli ainult väike osa tarbijad 1999. aastal, kelle soojahinnale
(milleks   oli   30.04   eurot   megavatt-tunni   eest)   lisandus   1998.   aastal   renoveeritud
soojatrassi jaoks võetud laenu tagasimakse.109 
Aastatel 2002-2006 oli Tamsalu valla soojahind tasemel 36.26 €/MWh–37.38 €/MWh
eest, selle põhjustas 2001. aastal Tamsalu katlamajas tarbitava põlevkiviõli hinna tõus.
Soojahinna muutis stabiilseks 2001. aastal paigaldatud hakkepuidukatel, mis ei vajanud
kallist küttematerjali ja oli jõudluse poolest tugevam kui põlevkiviõlikatlad.110
Aastal 2007 tõsteti Eestis soojahinna käibemaks 5 protsendilt 18 protsendini, ja Tamsalu
katlamajas kasutatava küttematerjali hind tõusis ligi kahekordselt,  mille tõttu soojahind
Tamsalu vallas tõusis 50.30 euroni megavatt-tunni eest.111  Aastatel 2008-2009 tõusis
Tamsalu valla soojaenergiahind 59.51 €/MWh-ni, hinnatõusu mõjutas jällegi tahke- ja
107 Samas.
108 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
109 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. 
Tamsalu.
110 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
111 Käibemaksuseaduse muutmise seadus. (2007). Riigi Teataja I osa. [www] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/12795805  (27.04.2014)
34
vedelkütuste   hinna   tõus   Eestis.112  Aastatel   2010–2014   on   Tamsalu   valla   soojahind
püsinud   stabiilselt   60.52   eurot   megavatt-tunni   eest,   väikese   tõusu,   võrreldes   2009.
aastaga,   põhjustas   soojahinna   käibemaksu   tõstmine   Eestis   18   protsendilt   20
protsendini.113 (Vaata lisa 10)
4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL
AASTATEL 2001 JA 2013
Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel
toodetud   soojust   ligi   60   %   elanikkonnast.   Ülejäänud   elanikud   kasutavad   soojuse
tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.114 
Lääne-Virumaal on kaugkütte varustusega 22 võrgupiirkonda, mis kokku moodustavad
62,536-kilomeetrilise kaugküttevõrgustiku ja aastase soojamüügi mahus 143,4 GW/h.
Lääne-Virumaa   on   soojatrassi   pikkuse   ja   aastas   müüdud   soojuse   poolest   7.   kõige
suurem halduspiirkond Eestis. Võttes arvesse, et Eestis asub kõigi võrgupiirkondade
peale   kokku   1430,72-kilomeetriline   soojatrass   ning   aastane   soojamüük   on   mahus
4602,4   GW/h,   siis   moodustab   Lääne-Virumaa   soojatrass   Eestis   asuvast   soojatrassist
4,4% ja aastasest soojamüügist 3,1%. Keskmine tarbimistihedus (MWh/m) on Lääne-
Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115 
Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on
asulate   vahel   suur   toasooja   hinna   erinevus.   Alla   Eesti   keskmise   soojuse   piirhinna,
milleks on 68,50 eurot MW/h, jäävad Lääne-Virumaal kuus  asulat : Vao, Triigi, Tamsalu,
Sääse,    Roela    ja   Kadrina.   Tamsalus   ja   Sääsel   on   soojuse   piirhind   sama,   sest
112 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
113 Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206  (27.04.2014)
114 Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. [www]  http://www.energiatalgud.ee/index.php ?
title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014)
115 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
35
kaugküttesooja   tootjaks   on   mõlemal   asulal  AS  Tamsalu   Kalor.  Kõigis   asulates,   kus
toasooja   hind   megavatt-tunni   kohta   jääb   alla   Eesti   keskmise   on   katlamajades
põhiküttematerjalina kasutuses hakkepuit.116  (Vaata lisa 12)
Lääne-Virumaa kõrgeimad soojahinnad megavatt-tunni kohta on Kundas (97,54 eurot),
Haljalas   (99,70   eurot)   ja   Sõmerul   (100,60   eurot).   Nende   asulate   kõrge   soojahinna
põhjustab katlamajades kalli küttematerjalina kasutuses olevad fossiilsed kütused nagu
maagaas ja põlevkiviõli.117
Tamsalu on neljast Lääne - Virumaa linnast madalaima soojahinnaga. Samuti ollakse
võrdluses Rakvere,  Tapa  ja Kundaga ainuke linn, kus soojahind megavatt-tunni kohta
jääb nii alla Eesti (68.50 eurot) kui ka Lääne-Virumaa (79.81 eurot) keskmise.
Varasematest  aegadest  pärinevad andmed Lääne - Virumaa soojuse piirhinnast aastast
2001 nelja asula kohta:  Haljala , Rakvere, Tamsalu ja Tapa. 2001. aastal oli soojuse
piirhind madalaim Rakveres (23,56 eurot megavatt-tunni eest), järgnesid Haljala (24,61
eurot megavatt-tunni eest), Tamsalu (26,97 eurot megavatt-tunni eest) ja Tapa (28,61
eurot megavatt-tunni eest). Sellest järeldub, et väikseima soojahinna tõusu on  kaheteist
aasta jooksul teinud Tamsalu (124,4%), järgnevad Tapa (põhjapoolne osa: 199,4% ja
lõunapoolne  osa:  226,1%),Rakvere  (250,7%) ja  Haljala  (305,1%). Selle  põhjal  võib
väita,   et   erinevad   investeeringud  Tamsalu   katlamaja   kaugküttesüsteemi   on   igati   ära
tasunud   ja  selle  tulemusel   pole  soojahind  Tamsalus  niivõrd   palju  tõusnud  võrreldes
teiste Lääne-Virumaa asulatega.118 (Vaata lisa 13)
116 Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 
203, lk 1.
117 Samas.
118Virumaa Teataja. (2001). Soojus maksab järgmisel aastal  senisest  rohkem.   [www] 
http://www.virumaateataja.ee/2406461/soojus-maksab-jargmisel-aastal-senisest-rohkem 
(01.04.2014)
36
        
KOKKUVÕTE
Antud uurimistöö valmimisajaks oli orienteeruvalt poolteist kuud; kõigepealt detsembri
alguses ning seejärel aprillikuus ja mai alguses. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada,
mis   viisil   on   AS   Tamsalu   Kalor   muutnud   soojatootmise   -   ja   tarbimise   Tamsalu
piirkonnas efektiivsemaks. Võttes arvesse, et uurimistöös käsitletud projektidesse on
investeeritud   ligikaudu   1   900   000   eurot,   mille   tulemusel   on   Tamsalus   kehtestatud
piirsoojahind püsinud madalamal nii Eesti kui ka Lääne-Virumaa keskmisest hinnast. 
AS Tamsalu Kalor on oma tegevusaja jooksul 1992. aastast muutnud põhjalikult ümber
Tamsalu   katlamaja   katlasüsteemi.   1996.   aasta   renoveerimise   käigus   ehitati   kaks
aurukatelt ümber veesoojenduskateldeks ja toodi katlamajja katel nimega K-110, mis on
küll praegusel hetkel langenud tagavarakatlaks, kuid vähemalt oma algaastatel oli see
kindlalt Tamsalu üks tähtsamaid kütteallikaid. 2001. aastal sai Tamsalu katlamajast üks
esimesi hakkepuidul töötavaid katlamajasid Eestis. See projekt teostati koostöös Soome
keskkonnaministeeriumiga. Praegusel hetkel on AS Tamsalu Kalor tänu hakkepuidu - ja
põhukatlale, mis liideti katlasüsteemiga 2006. aastal,  hoidnud  soojahinna tasakaalus,
37
vähendanud   kahjulikke   ühendite   osakaalu   õhus   ja   andnud   tööd   kohalikele
puidutarnijatele. Samuti võimaldab mitme katla olemasolu katlamajas paindlikkust, sest
kui ühe katlaga toimub rike , siis on võimalik koheselt kasutada teist kütteallikat.
Lisaks   erinevate   katelde   paigaldusele   on  AS  Tamsalu   Kalor   renoveerinud  Tamsalus
olemasoleva   soojatrassi.   See   on   vähendanud   soojakadu.   Rajatud   on   kaugküttetrass
Sääse - Tamsalu vahele, mis on omakorda langetanud soojahindu Sääse tarbijaskonnale.
Väiksematest projektidest võib nimetada Tamsalu katlamajja paigaldatud suitsugaaside
puhastamise  seadet , mis on vähendanud kahjulikke ühendite osakaalu õhus ja on üldiselt
energiasäästlikum   vanast   katlamajakorstnast.   Negatiivsete   investeeringute    kohapealt
tasub märkida ainult NASA tehnoloogia  Scale Blaster’i  paigaldamist, mis pole oma
lubatud   tööpotentsiaali   täielikult   suutnud   täita,   aga   kuna   investeeringu   maksumus
polnud   kuigi   kõrge,   siis   pole   see   märkimisväärset   kahju   Tamsalu   soojatarbijatele
põhjustanud.
AS-i   Tamsalu   Kalor   elamumajanduse   halduse   all   on   54   elamut,   mille   olukorda
proovitakse  aastaringselt   parandada,   aga  kuna   suuremaid  remonte   pole  kättesaadava
haldustasu   eest   võimalik   teha,   siis   on   suur   osa    elamutest    siiski   kurvas   seisus.   Et
Tamsalus olukord korterelamute seas paraneks, peaks rajama rohkem korteriühistuid.
AS   Tamsalu   Kalor     toodab   oma   37-le   soojatarbijale   sooja   aastaringselt   ning
soojaenergia hind neile on püsinud 2008. aastast stabiilselt 50 eurot megavatt-tunni eest
(arvestamata   käibemaksu).   Kuna   soojusettevõtetele   kehtivad   Eesti   majanduspoliitika
tulemusena kehtestatud erinevad  regulatsioonid , siis pole AS-il Tamsalu Kalor võimalik
soojahinda   lasta   liialt   madalale.   Kuid   siiski   võrdluses   teiste   Lääne-Virumaa
soojatootjatega   on   hind   püsinud   suhteliselt   madal.   Lähtuvalt   viimaste   aastate
soojahindadest, võib eeldada, et piirsoojahind Tamsalus ei tõuse ka lähitulevikus ja selle
peamiseks   põhjuseks   võib   pidada   AS-i   Tamsalu   Kalor   poolt   tehtud   erinevaid
investeeringuid kahekümne kahe aasta jooksul.
Uurimistöö läbiviimise juures kujunes kõige problemaatilisemaks soojaenergia mõiste
selgekstegemine ja erinevate allikate kogumine, mis on seotud AS-iga Tamsalu Kalor.
Hiljem,   süsteemikindlalt    tegutsedes   lahenes   see   mure.   Uurimistöö   koostamine   andis
uusi   teadmisi   ja   parema   arusaamise  AS-ist   Tamsalu   Kalor   ning   soojusenergeetikast
tervikuna . Autor on seisukohal, et uurimistöö läbiviimine andis teadmisi selle kohta,
kuidas tulevikus uurimusi läbi viia ja uurimistööd  vormistada .
38
RESÜMEE 
Antud uurimistöös on käsitletud AS-i Tamsalu Kalor. Uurimistöö peamine eesmärk oli
välja uurida, mil viisil on ettevõte oma algusaastatest saadik muutnud soojatootmise –ja
tarbimise oma halduspiirkonnas efektiivsemaks. Lisaks sellele oli töö autoril omapoolne
soov hankida teadmisi soojaenergia tööprotsessist ja Tamsalu ettevõtlusest.
Uurimistöö läbiviimiseks on autor  esmalt  kirjeldanud AS-i Tamsalu Kalor tööstruktuuri,
ja  toonud  näiteid töötajate arvust, soojatootmisest - ja müügist erinevatel  ajaperioodidel
ettevõtte ajaloos sõnalise  seletuse  ja  tabelite  abil. Seejärel on autor andnud ülevaate
erinevate   ettevõttes   kasutusel   olevate   soojaenergia   tootmisega   seostuvate   vahendite
(katlad,   soojatrass,   pesur)   tööpõhimõttetest   ning   nende   paigaldamise   protsessist
(seostuvad  lepingud , maksumus ja võimaluse korral on toodud „Tamsalu linna ja valla
energeetika arenguplaani“ arvamus potentsiaalsest projektist) ja mõjust AS-i Tamsalu
Kalor  soojavõrgu  hinnale.  Kuna  suur  osa soojatootmise  hinnast  on  otseses   sõltuvus
enim kasutusel  olevast  küttematerjali hinnast, siis on autor kirjeldanud ka küttematerjali
kasutust  ja hinda erinevatel ajaperioodidel.  
39
Neljandas   ehk   viimases   peatükis   on   autor   kirjeldanud   AS-i   Tamsalu   Kalor
elamumajandussektori halduspiirkonda ja selle seisukorda. Kuna soojahind oli autori
arvates parim võimalik viis hinnata ettevõtte töö tulemusi viimase kahekümne aasta
jooksul, siis on uurimistöös antud ka kirjeldus Tamsalu soojahinnale aastatel 1994-2014
ning soojahinna võrdlus teiste Lääne-Virumaa soojaettevõtetega 2001. ja 2013. aastal. 
Lähtudes AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdavast soojahinna stabiilsusest ja odavusest,
mis on saavutatud erinevate investeeringute tulemusena soojaenergiasse, ja võrreldes
soojahinda teiste Lääne-Virumaa soojusettevõtetega, võib väita, et ettevõte on viimase
kahekümne kahe aasta jooksul muutnud Tamsalu piirkonna soojatootmise ja - tarbimise
mitmekülgsemaks ja efektiivsemaks.
SUMMARY
The  following  summary is about a Tamsalu’s  district  heating company AS Tamsalu
Kalor.   The   main    purpose    of   the   research   was   to    find    out   in   what   way   has   the
aforementioned company changed the  heat   production  and  consumption  more effective
in its district since its inception. In  addition  to that, the  author  of the research had a
personal interest in  finding  out more about the  work  procedure of heat production, and
enterprises  of Tamsalu.
First  of all, in  order  to conduct the research, the author has  described  the work structure
of AS Tamsalu Kalor, and by graphs and verbal explanations described the number of
employees, the  amount  of heat production and  sale  in  different  time periods of the
companies  history. Then, the author has  given  a overview of the different  tools  (boilers,
district heating pipeline,  chimney ) that are used in the heat production, and their impact
on Tamsalu’s heat  price . Due to the  fact  that a significant  part  of the heat price is in
direct  relation with the fuel price in the  market , the author has also described the  usage
40
of   fuel   and   its   price   in   different   time   periods   in   companies   history   by   verbal
explanations and graphs.
In   the    final     chapter    of   the   research,   the   author   has   described  AS   Tamsalu   Kalor’s
housing  sector  and its  condition . Furthermore, due to the fact that the author had an
opinion that the heat price was the  best  way to correctly assess on the research’s  results ,
the work also includes a  description  of Tamsalu’s heat prices  during  the  period  from
1994   to   2014,   and   the   boroughs’ heat   price    comparison    to    other    Lääne-Virumaa’s
district heating companies in the  years  2001 and 2013.
On the  basis  of the stable and low heat prices currently offered by AS Tamsalu Kalor,
which is achieved by different investements into the heat production in the last 22 years.
And by comparison to the other heat prices in Lääne-Virumaa, an argument can be
made   that  AS   Tamsalu   Kalor   has   changed   heat   production   and   consumption   more
effective in Tamsalu.
KASUTATUD ALLIKAD
Suulised intervjuud
Neeme Malva (AS-i Tamsalu Kalor juhataja). (13.12.2013 ja 14.04.2014). Tamsalu 
Kalor. Andres Kasekamp. [Käsikiri] Tamsalu.
Evald Kasekamp. (12.12.2014-1.03.2014)AS Tamsalu Kalor. Andres Kasekamp. 
[Käsikiri] Tamsalu.
Elektroonilised materjalid
[e-andmebaas]  https://www.e-krediidiinfo.ee/  (12.12.2013)
Aasa,   A.   (2012).   Tamsalu   katlamaja   muutus   efektiivsemaks:   soojahind   on   üks
madalamaid   Eestis.   –   Tamsalu   ajaleht.   [www]   http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane -
virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-
madalamaid-eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
41
Agr Torud. Individuaalne kütte - ja veetarbimise arvestuse süsteem. [www]  http://agr -
torud.ee/?page_id=59 (24.04.2014)
Delfi. (2012). Tänu investeeringule ei ole 2000 tamsalulase soojahind tõusnud. [www]
http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/tanu-investeeringule-ei-ole-2000-tamsalulase -
soojahind-tousnud.d?id=64606886 (04.12.2013)
Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. 
[www]   http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte
(01.05.2014)
Energiatalgud. (2013). Kaugküte. 
[www]
  http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCte#Tarbimine
(25.04.2014)
Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. 
[www]
  http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind
(01.05.2014)
Energiatalgud. (2013). Soojusmajandus. 
[www]  http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojusmajandus  (25.04.2014)
Juhataja Neeme Malva. – Tamsalu Ajaleht, nr 9. 
[pdf]  http://www.tamsalu.ee/download/690/2009_09.pdf  (05.05.2014)
Kalberg, S. (2006). Tamsalu toodab toasooja põhuga. 
[www] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tamsalu-toodab-toasooja-pohuga.d ?
id=51065033 (04.12.2013)
Kyōto   protokoll.   [www]
  http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll
(01.04.2014)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). 
[www]  http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind  (25.04.2014)
42
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi 
kokkuvõte. [pdf] 
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal
%C3%BC%C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014)
Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalor.
Soojusseadmete käitajad. (2007). Olulised  momendid , lk 1. 
[pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014)
Soojusseadmete käitajad. (2007). Töö iseloom, lk 1. 
[pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014)
Tallinna Küte. (2013). [www]  http://www.soojus.ee/  (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2001). Soojus maksab järgmisel aastal senisest rohkem.     [www]
http://www.virumaateataja.ee/2406461/soojus-maksab-jargmisel-aastal-senisest-rohke m
(01.04.2014)
Virumaa  Teataja.  (2005).   Majandus:   Soe  tuba   hakkab   varsti   palju  rohkem  maksma.
[www]    http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju -
rohkem-maksma (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2006). Loota on küttehüvitist. 
[www]  http://www.virumaateataja.ee/2282759/loota-on-kuttehuvitist  (04.12.2014)
Virumaa Teataja. (2006). Sääse saab soojatrassi. 
[www]  http://www.virumaateataja.ee/2287717/saase-saab-soojatrassi  (04.12.2014)
Virumaa Teataja. (2007). Majandus: Põhuküte Tamsalus õigustas lootusi. 
[www]   http://www.virumaateataja.ee/2308029/majandus-pohukute-tamsalus-oigustas -
lootusi (01.04.2014)
Virumaa   Teataja.   (2012).   Tamsalus   muutub   soojatootmine   tõhusamaks.   [www]
http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks
(03.04.2014)
43
Äriregister. (2011). Ettevõtja: Tamsalu Kalor AS. 
[www]  https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave  (12.12.2013)
Ajakirjandus
Aasa, A. (2011). AS Tamsalu Kalor.
Hooldustasust. – Tamsalu Ajaleht, nr 8, september, lk 7. 
Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja. (1996).
Tamsalu renoveeritud katlamaja alustas tööd.
Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr
203, lk 1.
Malva, N. (2010). Tamsalu soojatrassid saavad renoveeritud. – Tamsalu Ajaleht, lk 4, nr
5, mai.
Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16.
november, nr 223, lk 1.
Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1995). Virumaa
Teataja. Tamsalus määratleti keskküttest loobumise kord.
Uudeberg, T. (2010). Järelevaade viimasele krooniaastale – 2010. – Tamsalu Ajaleht, lk
1, nr 11, detsember.
Virumaa Teataja. (2006). Tamsalu Valla Kommunaal lõpetas tegevuse, 27. mai, nr 102,
lk 4.
Õigusaktid
44
Eesti   Vabariigi   omandireformi   aluste   seadus.   (1991).   Riigi   Teataja   1991.   [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866  (12.12.2013)
Käibemaksuseadus.
 
(2009).
 
Riigi
 
Teataja
 
I
 
osa.
 
[www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206  (27.04.2014)
Käibemaksuseaduse   muutmise   seadus.   (2007).   Riigi   Teataja   I   osa.   [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/12795805  (27.04.2014)
Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (2011). Riigi Teataja, nr 51. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011020  (25.04.2014)
Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine. (2003). KO
2003, 129, 2117. [www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/624253  (12.12.2013)
Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772.
[www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509  (12.12.2013)
Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa. 
[www]  https://www.riigiteataja.ee/akt/76293  (12.12.2013)
Lõpparuanded, õppematerjalid, uuringud, lepingud
AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne].
Tamsalu.
AS   Tamsalu   Kalor   ja   Soome   Keskkonnaministeeriumi   vaheline   heitkoguste
vähendamise ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
AS-i Tamsalu Kalor raamatupidamisraamat. (14.04.2014)
Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
45
Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark
Boiler   Project   Estonia.   Economic   and   financial   information,   p.   8.   [Lõpparuanne].
Tamsalu.
Paist,   A.,   Poobus,   A.   (2008).   Soojusgeneraatorid.   Tallinna   Tehnikaülikooli
Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.
46

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. AS TAMSALU KALOR
  • 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED
  • 1.2. TAMSALU KATLAMAJA
  • 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES
• 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM
  • 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS
  • 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2
  • 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850
  • 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL
• 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE
  • 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998
  • 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL
  • 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL
    • 3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI“ SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST
    • 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST
  • 3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL
  • 3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI
    • 3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL
    • 3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010
  • 3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL
• 4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL
  • 4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA
  • 4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS
  • 4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014
  • 4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 2013
• KOKKUVÕTE
• RESÜMEE
• SUMMARY
• KASUTATUD ALLIKAD