Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust.
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
NO SMARTPHONE DAY Marleen Paist, Kirsika Vildersen, Kristin Kannimäe 2016 TERM Worldwide. Not using smartphone for a day. Rising awardness of ilnesses caused by phones. Communication (talking eye to eye). HISTORY Was first held in 2013. It started from small city named Kiviõli. REASONS Health is wealth Communication without cellphone Phone addiction DATE Official national „No Smartphone Day“ is on the 9th of October. Everyone can make their own „No Smartphone Day“ everyday. CONTRIBUTION Keep your phone in your pocket and turn off social notifications from Twitter, Facebook, Whatsapp, etc. Do not access any apps or social media platforms. Do not get your phone out and put it on the table when meeting friends, or hold it in your hand when speaking to people. Turn your phone off when at home with your family. Treat your phone ...
tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteediks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele. Sinu pilt Ma näen, kuis välgud sädevalt äev veeremas, mets kumamas, su näole a'avad lõkkeid, ja õhtu ehapunal näen ma su pilti õitsemas kui himuvolid kangemalt nii kaugel õnnetumal. mul kihutavad mõtteid. Paist' hele lahke ehatäht mul sinitaeva võlvil, Seal tõuseb kaljult metsalind on näha temaga su pilt ka kõrgel tähetelgil. ja läheb kiirelt lendu; nii võõrdund minult rõõmu rind ja põgenenud peitu. Kuu hiilgastatud metsa sees, kus õhtutuuled mängil, on sinu pilt mul silma ees kui magaks lain'tesängil! — Ma olen kuristikule
Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Kahjuliku kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis. Osooniauk 20.sajandi teisel poolel hävitasid seda kaitsvat osoonikihti stabiilsed kemikaalid, mida nimetatakse freoonideks. Põhisüüdlaseks selles on väidetavalt freoonide koostisse kuuluv kloor (Paist & Mäeküla 2002). Esialgu kasutati freoone külmutusseadmetes, seejärel autode õhukonditsioneerides, survegaasina pihustites, vahtplastist konteinerite valmistamisel ja elektroonika puhastamiseks. Alles 1985. aastal avastas Suurbritannia teadlane Joe Farman suure ,,augu" osoonikihis (tegelikult osoonikihi tugeva õhenemise). 2000. aastal oli selle ,,augu" suurus juba 30 miljonit ruutkilomeetrit, laiudes Antarktika kohal. Praeguste arvutuste kohaselt peaks osoonikihi hävitamise maksimum
Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!... Oh, ma vaene Tarto liin! Sõja lõpp 1710. aasta katkuepideemia oli Eesti ajaloo üks tõsisemaid epideemiaid. Katk algas 1710. aastal ning kestis 1713. aastani.
põlemistemperatuur ületab märgatavalt standardis märgitud koldetemperatuuri 700 ˚C [3]. Näites põletati teoreetiliselt üks kilogramm halupuitu, milleks kulus 7,444 normaalkuupmeetrit õhku ja tekkis 8,323 normaalkuupmeetrit suitsugaasi. Kui tegelik põlemisõhk oli enam vähem samas mahus, siis suitsugaaside kogus korstnas tänu kõrgele temperatuurile tunduvalt suurem 473,15/273,15=1,73 korda ehk 14,4 kuupmeetrit 200 °C temperatuuriga gaasi. Kasutatud kirjandus 1. Paist, A. Poobus, A. Soojusgeneraatorid TTÜ kirjastus Tallinn 2009 2. Ots, A. Soojustehnika aluskursus TTÜ kirjastus Tallinn 2011 3. Standard EN15544-2009 Statsionaarsed kahhelahjud ja krohvitud välispinnaga ahjud – Arvutusmetoodika Mart Hovi 4. November 2012
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi
põhjusel kasutatakse neid ka katlarikete puhul sama palju. Põlevkiviõlikatelde erinevused tekkivad ainult töörõhus ja maksimaalses vee temperatuuris. (Vaata lisa 1) Tamsalu katlamaja põlevkiviõli hoiustatakse majavälises 400 m3-ses tsisternis. Transport katlasse toimub läbi majavälise pumba, mis lööb küttematerjali pihustisse, 25 Kasekamp, E. (23.03.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 26 Samas. 27 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn. 12 kust toimetatakse see omakorda koldesse. Kütta tohib seejuures ainult nõuetele vastava põlevkiviõliga, mille käigus ei teki jääki.28 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850 Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW ja põhukatel K-850 on Tamsalu katlamaja põhikatlad
Vaatlesin nii leht-kui okaspuidu 15 keemilist koostist, puidu põlemist, suitsu, niiskust, tuhka. Veendusin, et tuppa sobib tahta nii leht-kui okaspuupuitu (oleneb mis otstarbeks vaja). Keemiliselt koostiselt pole okas- ja lehtpuidul väga suuri erinevusi. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.hot.ee/poldmets/ 2. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/paist/mse006102.pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1. 2003 8. Maakodu nr.1. 2008 9. Roht, Urmas Lehtpuud I. 2007. As Atlex. Tartu 10. Stugatski, M. Üldine keemia.Valgus 1969 11
(kahel korral ööpäevas). (Energiaõpik 2009) 1.2.2.1 Loodete energia eelised: · Ei tooda kasvuhoonegaase ega muud saastet; · Ei vaja kütust; · Väga usaldusväärne elektritootja; · Tööshoidmine on odav; · Looded on täielikult etteennustatavad; 1.2.2.2 Loodete energia puudused: · Tagab energia ainult umbes 10 tunniks iga päev; · Paist läbi suudme on väga kallis ehitada ning see mõjutab suurt ala keskkonnast 1.2.3 Laineenergia Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma
Seeparast tahetakse tootlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid nimetataksegi seda tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas moeldakse selle all harilikult seda andmepaketi paketis voi kaadri osa, mis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku sisaldab sonumi sisu, sellal kui talitlusandmeid informatsiooni. sisaldavat paist Naiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) peetakse talitluskoormuseks (overhead) kasutab TCP ACK (ACKnowledgement) asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, jaatus(märk) Andmesides talitlusmark ASCII mida IP ei paku. koodiga 06, mille sonumi Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka vastuvotja saadab sonumi saatjale ja mis tahendab, kontrollsummasid
2010 nr 1.2-3/93. Käesoleva töö lisas nr 4. 5. Lang, K. Ületunnitöö ja tööaja piirang. http://raamatupidaja.ee/209477art/, (10.05.2010). 6. Lehis, L. Kommentaar: Ametnikud ei nuta, http://www.rmp.ee/perioodiline/238/8959, (21.04.2010). 7. Lillo, M. Näiteid haigushüvitiste ja puhkusetasude arvutamisest tööandja poolt Raamatupidamisuudised Nr. 6 (117), 2009. 8. Lipatova, I. Tööandja haigushüvitis ja maksuda. Raamatupidamisuudised Nr. 5 (116), 2009. 9. Luhaäär, L, Paist, I. Õppematerjalid ,,Töö- ja puhkeaeg", http://eope.ehte.ee/tooaeg/taeg.html, (10.05.2010). 10. Raamatupidamise käsiraamat. Raamatupidamise korraldamine. ,,Tööandja makstav haigushüvitis". Eesti Päevaleht, veebruar 2010. 11. Raamatupidamise seadus. 20.11.2002. RT I 2002, 102, 600; RT I 2010, 9, 41. 12. Ravikindlustuse seadus. 19.06.2002. RT I 2002, 62, 377; RT I 2010, 15, 77. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13299404, (10.05.2010) 13. Sotsiaalministeerium
Vello Tõugu Akad.tee 15-228 620 4411 Velve Kõiv Akad,tee 15A-405 620 4428 Viia Lepane Akad.tee 15 - 313 620 2811 Viiu Paalme Akad.tee 15 - 217 620 4430 Vilja Mardla Akad.tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908
Vello Tõugu Akad.tee 15-228 620 4411 Velve Kõiv Akad,tee 15A-405 620 4428 Viia Lepane Akad.tee 15 - 313 620 2811 Viiu Paalme Akad.tee 15 - 217 620 4430 Vilja Mardla Akad.tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908
annaabi.ee 
