et polügonimeetrikäikude punktides mõõdetalse õldjuhul ainult kaks suunda. Kui seisupunktis tehakse rohkem kui 2 täisvõtet , siis nurgamõõdu ühe täisvõtte keskmise ruutvea võib leida üksikvõtete hälvete järgi. 6. Analüütilised võrgud - ptk. 7 Triagulatiooniks nimetatakse geodeetilise põhivõrgu rajamise meetodit, mis seisneb külgnevate kolmnurkade sõsteemi loomises maastikul. Süsteemis mõõdetakse vähemalt baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla 1 kolmnurga külg, mida nimetatakse süsteemi lähteküljeks, kui enamasti arvutatakse nn. Baasvõrgu abil lähtekülje pikkus.Kolmnurga tippudesse ehitati sõrestiktornid. Tänapäeval kasutatakse trilateratsioonivõrkude (kui neid üldse kasutatakse) mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Joonmõõtmised valguskaugusmõõturite abil sõltuvad välistingimustest vähem kui nurgamõõtmised. Puudused:
uuesti kasutama, sest meresõitjatele oli vaja õigeid kaugusi, et reise planeerida. Hollandi teadlane Willebrord Snellius võttis 17. sajandil kasutusele triangulatsioonimeetodi, mida ta rakendas esimest korda meridiaani kaare mõõtmiseks. 16. sajandi algul oli kirjeldanud sama asja ka tema kaasmaalane Gemma Frisius (1508-1555). Triangulatsioonimeetod rajaneb kolmnurkade omadustel, üksteisega külgnevate kolmnurkade võrgustiku rajamisel on vaja mõõta vaid mõni baasjoon ja nurgad, ülejäänu saab välja arvutada. See meetod võimaldab määrata täpselt tuhandete kilomeetrite pikkust meridiaani kaart. Newton sõnastas 1687.aastal ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", mis sisaldas mehaanika põhiseadusi ja gravitatsiooniseadusi. Tema arvustustest selgus, et Maa polaarraadius on lühem ekvaatori raadiusest (1/230 võrra, st Maa poolused on kokku surutud). 1735. aastal Prantsuse teadlaste
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
Tamsalu valla soojavarustuse projekti kokkuleppe. 3. Soome Vabariigi valitsus on käivitanud katseprogrammi, mille eesmärk on osta osa Kyoto protokolli artikli 6 kohaste ühisrakendusprojektide elluviimise tulemusena vähenenud heitkoguste ühikuid. 4. AS Tamsalu Kalor ja Sermey Oy kohustuvad Eestis ellu viima Tamsalu valla soojavarustuse projekti kui ühisrakendusprojekti. 5. Projekti baasjoon ja dokumentatsioon on teatavatel tingimustel kinnitatud ning eeldatavalt tekib projekti tulemusena kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav vähenemine, mis ei tekiks projekti ellu viimata. 6. AS Tamsalu Kalor soovib lepingus sätestatud tingimustel müüa ja Soome Keskkonnaministeerium osta projekti elluviimise tulemusena tekkivaid heitkoguste vähendamise ühikuid.
Difraktogrammi abil on võimalik määrata, kas tegemist on amorfse või kristalse ainega, kristalse aine korral saab täpsemalt määrata kristalli struktuuri (mida vähem reflekse, seda lihtsam struktuur). Ühtlasi on võimalik määrata ka kuni kuuest ainest koosneva segu täpset koostist. Hästi kristalliseerunud aine refleksid on kõrged ja sihvakad ning baasjoon peaaegu sirge. Röntgenamorfsete ainete korral on difraktogramm aga segane ning kindlaid reflekse pole näha. 19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse
[Align/Fit/Center/Middle/Right/TL/TC/TR/ML/MC/MR/BL/BC/BR]: Valikute Align ja Fit korral küsitakse rea alguse ja lõpu asukohti, millega on ühtlasi ka teksti kaldenurk määratud. Omavahel erinevad nad selle poolest, et Align sobitab teksti kõrguse, Fit aga tekstimärkide suhtelise laiuse (tekstistiili vastavaid väärtusi ignoreeritakse). Üle- jäänud valikute puhul lokaliseeritakse teksti asukoht joonisel vaid ühe punkti sisendpunkti abil. Sisestataval tekstireal on fiktiivne baasjoon, mille peale tekst kirjutataksegi (tähtede g, j, p jt. "sabad" jäävad allapoole). Sisendpunktide tähendused ülejäänud valikutes (Start point on vaikimisi kasutusel siis, kui valikut Justify pole tehtud) on järgmised (vt. joonis 20): · Start point, Center ja Right vastavalt baasjoone algus-, kesk- ja lõpp-punkt; · Middle teksti absoluutne keskpunkt (nii vertikaalselt kui horisontaalselt);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
