[www] https://www.riigiteataja.ee/akt/624253 (12.12.2013) 5 Äriregister. (2011). Ettevõtja: Tamsalu Kalor AS. [www] https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave (12.12.2013) 5 Aastate jooksul on AS-ist Tamsalu Kalor saanud üks kõige modernsemaid ja uuenduslikumaid soojusettevõtteid Lääne-Virumaal. Ettevõtte poolt pakutav soojahind on 2007. aastast püsinud tasemel 50.00 eurot megavatt-tunni eest (ilma käibemaksuta). 6 Näiteks, Eesti keskmine soojahind 2013. aastal koos käibemaksuga oli 68.50 eurot megavatt-tunni eest.7 Tamsalu vallas oli aga soojahind samal aastal 60.13 eurot megavatt-tunni eest.8 See tuleneb viimase 15-20 aasta jooksul läbi viidud renoveerimistöödest, mis on suutnud hoida piirsoojahinna tasakaalus, soojatarbimise teha elanikele kättesaadavamaks ja säästa keskkonda. Lisaks soojatootmisele tegeleb ettevõte ka 1995
muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot (50 krooni) ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, kuid alates 2010. aasta märtsist on elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurot (70 krooni) ühe megavatt- tunni elektrienergia kohta. Elektriaktsiisi maksab võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale, omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija. Elektriaktsiisi maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Elektriaktsiisi maksja on kohustatud maksustamisperioodile järgneva kuu 15
Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku TEKKEPÕHJUS Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. KÕU Sähvatusele järgnev lööklaine. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s. VÄLGU TOIME Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt.
tuulepark 12 megavatti. Tuuleparkide ehitamine nõuab suuri investeeringuid ning Tamba ja Mäli tuulepargid ehitatakse Keskonna Investeeringute Keskuse investeeringute raames. 1997. aastal 9. septembril paigaldati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Tuuliku võimsus on 0,15 megavatti, tema kõrgus on 30 meetrit ja tiiviku läbimõõt 22 meetrit. Tuulegeneraatori aastatoodang oleks 300 megavatt-tundi elektrienergiat. Tuulegeneraator püstitati Taani riikliku abi toel, mis oleks Eestile kui näidistuulepark. Täna see generaator siiski enam ei tööta, kuna ta asub biosfääri kaitsealal. (Virtsu valla kodulehekülg 24.03.2013) 2002. aastal alustas tööd Virtsus esimene tuulepark. Kümne aasta jooksul, kui Eestis on kasutatud energia saamiseks tuuleenergiat on ehitatud mitmeid tuuleparke. Tabel 1 annab ülevaate 2012. aasta lõpus töötavatest tuuleparkidest. 2.1.1
Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh) P reaktiivvõimsus varides (var) t aeg tundides (h) Reaktiivenergiat mõõdetakse reaktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti
järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil.
Energeetika: Heilongjiang on tähtis energiabaas. Ta on üks Hiina põhilisi varustajaid kivisöega (aastal 1999 kaevandati 62,30 miljonit tonni). Heilongjiang on ka tähtis elektri- ja maagaasitootja. Enne 1949. aastat oli provintsis ainult üks hüdroelektrijaam Jingpo järvel. Hiljem on juurde rajatud nii hüdro- kui ka soojuselektrijaamu. Aastal 1999 oli elektrijaamu 200 ning nende väljundvõimsus oli kokku ligi 10 miljonit megavatti. Hüdroelektrienergiat toodeti 1,4 miljardit megavatt-tundi. Hayi gaasiprojekt (Harbiini gaasikeemiakompanii), mis on suurim omataoline Aasias, toodab 1,89 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas. Heilongjianis on head eeldused tuuleenergia kasutamiseks, eriti provintsi edelaosas. Tuuleenergia keskmine tihedus on 200 vatti ruutmeetri kohta. Tööstus: Heilongjiang moodustab koos ülejäänud Mandzuuriaga Hiina traditsioonilise tööstusbaasi.
Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse).
inimeste vajaduste ohjeldamatu kasv, mõttetud sõjad (mis on omakorda esile kutsutud ohjeldamatutest inimlikest kirgedest nagu võimuiha, religioosne fanatism jm) ning teiselt poolt loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus. Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud puit, turvas, tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia. Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt- tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%! Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks. Mitte millegi vastu ei tunta huvi, kuigi võiks kas või meelde tuletada koolis õpitud elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi. Kellel soe, kellel külm Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt
(kummaski +10%). Suurim hindade langus toimus Küprosel (-15%), Ungaris (-14%), Hispaanias (-9%) ja Bulgaarias (-8%). Hinnad püsisid stabiilsetena Soomes, Lätis ja Maltal. Meedia poolt kajastatud infovoog enne ja pärast turu avamist oli suunatud just massiliselt elektrihinna tõusu kohta. Kogu see info oli adekvaatne, aga näib, et osa inimesi on siiani mõjutatud vananenud informatsioonist. Elektri kaalutud keskmine börsihind oli eelmisel aastal Eesti hinnapiirkonnas 31,08 eurot megavatt-tunni kohta, mis on vaid 38 sendi võrra enam 2012. aasta lõpul kehtinud reguleeritud hinnast [27]. Võib järeldada, et üle poole vastanutest on teadlikud elektrihinna muutusest peale 2013 aasta mõõna. Ligikaudu 34% vastajates arvavad, et elektrihind on marginaalselt tõusnud (20% või enam). Vastajad, kes pakkusid hinnatõusuks 10% või alla selle, on hästi kursis hinnamuutustega, kuna alla 10% muutust on raske märgata.
1 kWh = 1000 Wh = 1000 x 3600 Ws = 3600 x 1000 J = 3,6 x 106 J Ûhes sekundis tehtud tööd (või ühes sekundis tarvitatud energiat) nimetatakse võimsuseks. P = A/t ,kus P (W) - võimsus, A ( Ws ) - voolu töö, t ( s ) - voolutarbimise aeg 15 Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid võimsuse mõõteühikuid: 1 kW ( kilovatt ) = 1000 W ja 1 MW ( megavatt ) = 1000 000 W Asendame võimsuse valemis töö P = IUt /t = IU P = IU ( W ) Vöimsuse valemi teisendused: P = U2 /R P = I2 R Vool soojendab juhti, sest osa elektrienergiast muundub aine siseenergiaks. Energia jäävuse seaduse pöhjal elektrivoolu poolt juhis eraldunud soojusehulk peab olema võrdne energia hulgaga, mis kulub juhtme soojendamiseks. Katsete põhjal jõuti seaduseni, mis kannab avastajate Joule`i-Lenzì nime. Emil Lenz (lents) ( 24. II 1804 ..... 10
Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh) P reaktiivvõimsus varides (var) t aeg tundides (h) Reaktiivenergiat mõõdetakse reaktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti
annaabi.ee 
