kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka see poiss, ta oli segaduses ja tahtis olla üksi. Seda see pilt ka iseloomustas. Pildi nimi oli ’’Väike meremees’’ . Alari Kasekamp 11. R
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED...................................................................
TV saade Foorum 21.04.2010 Saates räägitakse, mida oodatakse NATO välisministrite kohtumisest ja kuidas see peaks välja kujunema, millest räägitakse ja mida võib sealt oodata. Kohtumine on kahe päeva vältel. Kohtumise tähendus: esimene väga kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas. Oluliseks küsimuseks on küberrünnakud. Saates on väitlejateks välisminister Urmas Paet, Marko Mihkelson, Andres Kasekamp ja Maria Mälksoo. Maria Mälksoo arvab, et see, et kohtumine toimub Tallinnas on väga oluline meile, olgugi , et Eesti on NATO-s olnud väga vähe aega. See on samas ka kasulik, et kohtumine siin, Eestis toimub, kuna siin saab veel asjade kulgu muuta ja sõna sekka ütelda. Saab ka omi probleeme esile tõsta. Lissabonis toimub juba asjade otsustamine (Paet) Ootus need otsused määravad NATO tuleviku väga pikaks ajaks ja siin saab
Tartu Ülikool Läänemere regioon Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? Essee Emily Lindsalu Juhendaja: Andres Kasekamp Tartu 2014 Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on palju käsitletud juba gümnaasiumiastmes, kuid oma mõtteid pole ma saanud selle kohta kirja panna
from growing worse. Simply slowing down the rate of pollution can give the environment and scientists time to find long-term solutions to the very real problems of water pollution. If you do your part to prevent pollution in your area, then you'll be helping to protect water for both yourself and everything else that relies upon this precious resource. Alari Kasekamp 10.R Tapa Gümnaasium
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L"
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise
Tapa Gümnaasium Andreas Reinula Koolivägivald Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?..............................................................
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1
Referaat ,,Loodusvööndid'' Savann Arthur Luste – Itchev 8.a klass 27.01.2011 Juhendaja: õp. Eve Kasekamp Sisukord Savanni asend...................................................lk 1 Riigid..................................................................lk 1 Kliima.................................................................lk 1 Siseveed............................................................lk 2 Mullastik.............................................................lk 2 Inimeste mõju mullastikule.................................lk 2 Taimestik...........
Soomel oli ka olukord üpris nukker, kuid kuna neil jäi alles nende iseseisvus ja pidid loovutama vaid osad oma alad NSVL’i kätte, siis ei saa neid liigitada Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga ühte. Saksamaa ja Venemaa olid kaks kõige suuremat ja tugevamat riiki, kes omavahel tõestada tahtsid kumb siiski parem ja võimsam on, tegelikult tegid nad nii endale kui ka teistele riikidele ülekohut ja selles sõjas otseselt ühtegi positiivset tagajärge ei olnud. Kasutatud kirjandus: 1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84 2. M. Õun, H.Ojalo (2010) Võitlused Läänemerel. Grenander 3. N.Stone (2013) Teine maailmasõda. Tallinn: Varrak 4. M.Bendt (2007) Edukas algus, väärikas lõpp. Tartu/Põltsamaa: Vali Press 5. A. Laaneots [2014] NSV LIIDU KALLALETUNG SOOMELE. TALVESÕDA 1939–1940 [08.12.2014] http://www.ksk.edu.ee/wpcontent/uploads/2013/02/KVUOA_toimetised_5_Laaneots.pdf 6. Wikipedia [2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da [08
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie
Referaat James Cook Koostaja.Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
aasta juuli lõpul küüditati K. Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga
Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik
Es zeigte sich, dass die ausgewählten Lehrer des Deutschen Gymnasiums Kadriorg wirklich unter einer Menge fremder Mächte erdulden hatten, und unter dem psychischen Terror leben mussten. Mit dieser Forschungarbeit hat die Autorin viel Erfahrung bekommen. 26 KASUTATUD MATERJALID 1. Pajur, A. Tannberg, T. Vahtre, L. Ant, J. Laar, M. Jaanson, K. Nutt, M. Raag, R. Vahtre, S. Kasekamp, A. ,,Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvuseni" Tartumaa, 2005, 463 lk. 2. Vahtre, L. ,,Eesti rahva lugu" Harjumaa, 2005, 270 lk. 3. Vahtre, L. ,,Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu" Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 141 lk. 4. Saksa okupatsioon Eestis. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?6096, 5.04.10 5. Vastupanust Nõukogude okupatsioonist aastatel 1940-1941. Kättesaadav: http://www
tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. IV. Tänapäeva Eesti Vabariik EESTI VABARIIK AASTATEL 19912016: (EA VI, 398416, Lauristin, Vihalemm 2008; Mihkelson 2008, Kasekamp 2011) [I] Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja riikluse areng: 20. augustist 1991, oodustati Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulus 30 Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud liiget. Alustas tööd 13. septembril, juhiks Tõnu Anton. Pidas 30 istungit, töötas välja nii põhiseaduse kui ka põhiseaduse rakendamise seaduse teksti ja lõpetas tegevuse 10. aprillil 1992. 1. oktoobril 1991 tulid kasutusele Eesti postmargid. 6
Suhted keskvõimuga. Üleminekuperiood. IME majandusprogramm. Omariikluse taastamine. (EA VI, 388-393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis. Iseseisvusreferendum. Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine. Eesti Vabariik aastatel 1991-2018. (EA VI, 398–416, Mihkelson 2008, Kasekamp 2011) [I] Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamise ja riikluse arengu põhijooned. Balti riikide tee Läände pärast iseseisvuse taastamist: ühis- ja erijooned. Demokraatia rajamine: Kasutusele võeti sarnane poliitiline süsteem. Nagu ka 1920. aastatel, võeti põhiseaduslike institutsioonide kujundamisel suurel määral eeskuju Saksamaalt. Eesti põhiseadus, mille koostas spetsiaalne assamblee, oli esimne, mis valmis sai ning rahvahääletusel 1992. aasta juunis vastu võeti
annaabi.ee 
