Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...
*suure kütteväärusega *ammutamine naftast soojusenergeetika, elektri Praktiliselt samad nafta Venemaa, USA, *kitsas kasutusala tarbijad- lihtsam tootmine, ei kasutata leiukohtadega - Pärsia lahe pk, EL(Holland), Kanada, *üle mere vedamine Euroopa,
3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998............19 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL..........................20 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL.............................21 3.3.1. ,,TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI" SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST..................21 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST....................................................................................... 22 3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL........................................24 3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI......................26 3
kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abi Passiivmaja projekteerimine ja ehitus on soodne, kui: hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.
otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa
Soojus-, tuuma-, hüdro- + alternatiivsete energiaallikatel põhinevad elektrijaamad. 1) Tuumaenergeetika Eelised: Toorainet on palju müüa (odavalt), energiavaestele riikidele kasulik, suur energiasisaldus, ei saasta. Puudused: Suur kapitalimaht, arenenud teadus, ohtlik, rikastele, U (uraan) 2) Hüdroenergeetika Eelised: Elektrit saab vahetada muude kaupade vastu, ei reosta Puudused: Suur jõgi, kallis, vee alla jääb palju maad, vaja kapitali, oskusi, vaja turgu, palju tarbijaid. 3) Soojusenergeetika Eelised: Kohalik, mitmekesine tooraina (põlevkivi, süsi, turvas, nafta, gaas) Puudused: Saastatus, aheraine Alternatiivenergia kasutamine: soodne ebasoodne Tuuleenergia: kahjulik mõju min., taastuv Kallis, kasutada saab osadel ressurss aladel, ajaliselt ebaühtlane
energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime • Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga (põlevkivi 61%) • Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud ressursid) • Koostootmisjaamad • Tuulepargid • Salvestusvõimalused, smart-grid • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal) • Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega) • Riigikaitse seisukohalt olulised alad
midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon. Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1. Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus 2. Mõju atmosfääri füüsikalisele koostisele CO2-sisalduse suurenemine, aerosoolid, freoonid jt. 3. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Peamisteks õhusaasteallikateks on tööstus, soojusenergeetika, põllumajandus, metallitööstus jne. Auto, mis aastas sõidab läbi 15 000 km, tarvitab 4,5 t O2, heidab atmosfääri üle 3,5 t CO2 ja CO, 27 kg NO2-t. Eestis moodustab õhusaaste põhiosa elektrienergeetika ja transport. Õhukvaliteeti mõõdetakse Eestis Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Kundas ja Tallinnas. Rohkem on aparaate ja kohti Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Tänapäevane aparatuur on ka Kiviõlis.
annaabi.ee 
