.....................26 3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL................................................................................................... 26 3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010.........28 3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL .................................................................................................................. 30 4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL........................................32 4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA.....................................................32 4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS....................................................34 4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014............................35 4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 2013.......................................................................................................
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud
SERVQUAL-test Analüüs Rakvere 2011 Ettevõtte tutvustus: Analüüs on Lääne-Virumaa Maximate kohta. Seda hinnatakse seitsme palli süsteemis. 1-kõige halvem ja 7- kõige parem. Lääne-Virumaal asub kolm ühe tärnilist Maxima toidupoodi. Need asuvad Rakveres, Tapal ja Tamsalus. Maximas on võimalik taotleda ka aitäh kaart. Maxima logo nii kauplusel kui ka kodulehel on sinine ja punane. Maxima kliendikaart on oranz ja selle peal on siniselt kirjutatud Maxima mille kolmas täht on tehtud punasega. Maxima reklaamkataloogid on hästi värvilised ja tõmbavad sellega palju tähelepanu enda juurde. Maxima põhi lauseks peataks ,, Hakkame vähem maksma," mis ei ole eriti tõepärane minu arvamuse järgi. Mõõde Täpsemalt Ootused Tegelikult Füüsiline keskkond a) Kauba nähtavus. 6 6 b) Asjade paiknemine 6 5 korre...
valinud (enamasti ikkagi Eesti Energia), liinid on külas olemas, kõigis majapidamistes on elekter sees. Varem põlesid "linnas" öösiti suured tänavavalgustid, kuid otstarbe puudumise tõttu on viimastel aastatel lambid kustus olnud. Jäätmed Igal majapidamisel peab olema oma prügikast, mida 12 nädala tagant tühjendatakse. Põhiline prügivedaja meie piirkonnas on Ragn-Sells. Klaasi kogumise konteiner asub Vajangu külas (4 km kaugusel), Võhmutal sellist eraldi ei ole. Tamsalus töötab jäätmejaam, kuhu Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla olmeprügi, suuremõõtmelised ja muud jäätmed (nt eterniit, mis loodusesse sattmisel väga kahjulik oleks) ära viia saab. Demograafiline seisund Tabel Võhmuta küla elanike arv aastatel 2008-2013 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013 52 51 54 54 52 52
mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi ning kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.Tähega A tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.17.juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese
kaastööd ajalehtedele ja trükikodadele. Aastat 2000 võib pidada batikaperioodi alguseks kunstniku elus. Batikat on Irina Baleva nimetanud oma elustiiliks. 2. Kristina Ojuland sündis 17.detsembril 1966 Kohtla-Järvel. Europolitik, välisminister ja ,,Tantsud tähetedega" saate staar 3. Marko Pomerants sündinud Lääne-Virumaal, Tamsalus. Poliitik. Endine sotsiaalminister. 4. Aime Mäekask sündinud Ida-Virumaal. Õppejõud Pärnu Kolledzis. KASUTATUD KIRJANDUS: www.ida-virumaa.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.welcometoestonia.ee www.turismiweb.ee www.turism.ee
üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Meie vabariigi tähtsamad lubjatehased, kus toodetakse kustutamata lupja , on Männikul, Tamsalus ja Rakkes. Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat)
Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese
lahendusi valmistoodete valdkonnas, järjekindlalt investeerida kvaliteeti ning kujundada teadlik nõudlus KIKAS kaubamärgi all toodetavatele küpsetatud liha ja kulinaariatoodetele. Kikase tooted on: - vähese lisaainete sisaldusega, - nitritsoolata, - säästliku pakendiga, - harjumuspärase maitsega, - kõrge lihasisaldusega. (Kikas kodulehekülg) 4. HAGAR AS Hallik on perefirma mis on asustatud 1992 aastal Tamsalus. Asutajateks Anne ja Toivo Hallik. Algusaastatel 1993-1996 turustati toodangut peamiselt Lääne-Virumaal. 1997 aastal alustati toodangu turustamist Tartus, Tallinnas ja Ida.Virumaal. Järgmisel aastal sai Hallik leivaliidu liikmeks. 2001 aastal oli kuukäive juba 2 miljonit.Samal aastal tehti algust uue tootmistsehhi ehitamisega. 2002 tuli uus kaubamärk- Hagar. 2005 aastal oli käive juba 57 miljonit. Osteti Tapa leivatehas.
kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju ning asjade kokkupakkimiseks anti umbes . Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni. Küüditatute saatus 17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese
Sõita tohtis linna komandandi eriloaga. Saksakeelne sõiduluba «Reisegenehmingung» sisaldas täpseid isikuandmeid ning algus ja lõppjaama. Tallinna sõitjatelt nõuti arstitõendit (rahvasuus täitõend). 1942. aasta lõpul sai Türi Tallinna, Tallinna Türi ja Türi Tamsalu, Tamsalu Türi rongidega sõita kaks korda ööpäevas, sõit kestis vastavalt neli pool ja ligi kolm tundi. Tamsalust sõitjad võisid Türil ümber istuda kas Tallinna või Viljandi rongile, Tamsalus sai ümber istuda Tartu suunas sõitvale laiarööpmelisele rongile. Nõukogude korra kehtestamise algul sõideti samuti lubadega siis, kui rahvast oli eriti palju. Sel ajal liikus ringi palju kodutuid ja sõja tõttu vanemateta jäänud lapsi, nn kotipoisse, kes ohustasid teisi reisijaid. 1944. aastaks ehitati üles täiesti purustatud veemaja, ajutine depoo, tööliste kogenemise ruum jt. Töökorda sai töökoda ja sepikoda, tööpingid ja lukksepa tööriistad. Vedurite remont
Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne aastaseid on 5, 30- 39 aastaseid töötajaid on 3, 40- 49 aastaseid on kõige enam, neid on 6. Ainult üks tööaja on isikutunnistuse järgi rahvuselt ukrainlane, ülejäänud töötajad on kõik Eesti isikutunnistusega inimesed. Kõige rohkem elab töötajaid Rakveres, veel üsna mitu töötajat elab Sõmerul ning ka Tamsalus. Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses Emotsionaalset intelligentsust esines minu töös igapäev. Kuna olen töötanud kaua klienditeenindajana, siis oskan ennast vastavalt vajadusele häälestada. Tunnen, et ma olen hea suhtleja ja tänu sellele minu koostöö juhiabiga sujus hästi. Meie kahest inimesest koosnev meeskond töötas suurepäraselt. Oluline on meeskonna harmooniline koostöö, avatud suhtlemine, teiste ära kuulamine, oma arvamuse
kätt taskus. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see tsekistide plaan aga ei õnnestunud ja küüditamine 9 venis kuni 16. juuni õhtuni. Tänu sellele õnnestus paljudel nimekirjas olnutel pakku minna. Operatsiooni läbiviimiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Peagi hakkasid vagunid täituma. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 17. juunil veeresid rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja. Instruktsioonide kohaselt oli vagunisse lubatud panna 30 inimest, kuid tegelikkuses suruti neid sinna üle 50 kuni 60 inimest. Täistuubitud vagunites oli õhk kuumusest raske ja läppunud. Inimesi vaevas janu
13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see tsekistide plaan aga ei õnnestunud ja küüditamine venis kuni 16. juuni õhtuni. Tänu sellele õnnestus paljudel nimekirjas olnutel pakku minna. Operatsiooni läbiviimiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Peagi hakkasid vagunid täituma. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 17. juunil veeresid rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja. Instruktsioonide kohaselt oli vagunisse lubatud panna 30 inimest, kuid tegelikkuses suruti neid sinna üle 50 kuni 60 inimest. Täistuubitud vagunites oli õhk kuumusest raske ja läppunud. Inimesi vaevas janu. Vett ei olnud
Tlnas ka (Martin) Lutheri vineerikombinaat. Sinna hakati toorainet puitu sisse vedama ka Lätist ja Venemaalt. Ilmasõja eel andis vineerivabrik 77% Ve vineeritoodangust. Lisaks valmistati Lutheri vabrikus ja mööblit. Ilmasõja eel ca 2300 töölist. Veel peaks märkima ehitusmaterjalide tööstust, mida esindasid eelkõige tsemenditehased Aseris ja Kundas. Tsemendi järele kasvas vajadus järsult enne I MS. Lisaks lubjatehased, neist suuremad Rakkes, Tamsalus ja Tlnas, tellisetehased, suuremad Narvas, Sindis, Loksal, kõige moodsam 1912 asutatud tellisetehas Tlnas Baltika. Klaasitööstus Lelle, Järvakandi, Vändra külje all. Ka toiduainetööstus hakkas 20 saj algul välja kujunema jahuveskid, meiereid, viinavabrikud (mõisates võidi turustada ainult piiritust) ilmasõja eel. Ka 2 moodsat õllevabrikut Saku ja Tartu (A le Coq), Rotermanni suurveski, mille juurde kuulus Eesti esimene leivavabrik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
