Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Maateaduste kordamisküsimused (0)

Maateadus - Maateadus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest need sõltuvad ja nende võrdlus?
  • Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses?
  • Mis on uniformism ehk aktualismi printsiip?
  • Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad?

Lõik failist

  • Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus?
    Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid ( moodustus  protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid . Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56. miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine ( raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt), fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime. Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid formeerusid erinevates tingimustes planeetidest, millede orbiidid asusid Päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja “kivisemad”. Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide kontsentreerumine on Jupiter . Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He.
  • Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud, mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga . Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks.
  • Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju – poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid – Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega).
  • Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus ) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks – saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest.
  • P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained ja s-lained ehk ristilained.
    P-lained– kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga – keha ruumalaga seotud muutused. Pikilained on kiiremad kui ristilained.
    S-lained – osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga ja on seotud keha kuju muutustega . Ristilained ei levi vedelas keskkonnas.
  • Maa siseehituse peamised sfäärid ( Maakoor , astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum ) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)?
    Maakoor – on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Ookeanilise maakoore paksus on 3-10km, kontinentaalse maakoore paksus kuni 70km. Maakoor on alt Moho pinnaga piiritletud sfäär. Koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist (O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, N, K) ja ränirikkaist kivimitest . On tahkes olekus.
    Litosfäär – hõlmab maakoort ja vahevöö kõige ülemist osa. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. On tahkes olekus ning samuti kahte liiki: mandriline (40-200km paks) ja ookeaniline litosfäär (50- 100km ).
    Astenosfäär – poolvedelas olekus. Asub litosfääri all, vahevöö ülemises osas, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Mandrite all on 100-200km sügavusel, ookeanide keskmäestike all 30-60km sügavusel. Astenosfääril “ ujuvad ” litosfääri laamad . Alumine ja ülemini piir (LV2).
    Vahevöö     –asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool. Vahevööd eraldab maakoorest Moho eralduspind. Alumiseks piiriks on vedel välistuum. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö – 660-400. Seismised katkestused, toimub oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses. Alavahevöö ulatub kuni– mesosfäär – 660-2900km sügavusele.. D’’kiht.
    Tuum – Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum – 2900 -5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km
  • Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline – 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites.
    Okeaaniline maakoor – moodustab ookeanide põhja ja 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Põhilised elemendid selles on räni ja magneesium , suhteliselt palju leidub rauda(koosneb ränivaestest kivimitest). Selle paksus on ~11km on on ~180 miljonit aastat vana. Ookeanide keskahelikes toodetakse uut ookeaanilist maakoort. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikest järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted .
    Kontinentaalne     – Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25-70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest. Settekivimid , basalt-gabriidsed, graniitne kiht (koosneb peamiselt ränirikkaist kivimitest). Kokku pandud erineva vanusega plokkidest.
  • Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia – Isostaasia mõte seisneb selles, et suurema tihedusega kivimid vajuvad allapoole, samas kui kergem sulanud kiht ülespoole kerkib . Maa sügavuses peab eksisteerima tase, kus kõikide maakoore plokkide rõhk oleks ühesugune. Astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kihtide gravitatsiooniline tasakaal.
  • Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H …
  • Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal – loodusliku tekkega koostiselt ja struktuurilt individuaalne tahke aine. Mineraali koostise individuaalsus seisneb koostisosade (aatomite, ioonide, ioonrühmade) seostumises kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraali struktuuri individuaalsus tuleneb nende samade koostisosade korrapärase, võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. Mineraali iseloomustab füüsikaliselt veel läige, lõhenevus, kriipsu värv, kristallide kuju, murdepinna iseloom, kõvadus ja tihedus.
  • Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Katioonide isomorfism – võrdsete laengutega ning suurustega katioonid kipuvad üksteist mineraalide kristallvõres asendama nind moodustama sama kristallstruktuuriga, kuid erineva keemilise koostisega mineraale. Nt Na ja Ca. Ehk teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres.
    Polümorfism – samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes.
  • Peamised kivimmoodustajad mineraalid ? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts , vilgud( biotiit , muskoviit ), dolomiit , kaltsiit , päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi).
  • Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule – mineraloogias eristatakse mikro - ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs’i kõvadust (skaala 1-10). Mohsi kõvaduse aluseks on etalonskaala mineraalid, nende suhteline ja absoluutne kõvadus, sobib välistes tingimustes kasutamiseks, kuid on ikkagi suhteline.
  • Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Mineraali omadus lõheneda löögil kildudeks mööda tasaseid, läikivaid pindu (lõhenevuspind), kildude ebatasased enamasti matid pinnad on murdepinnad.
    Ülitäiuslik lõhenevus – mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips).
    Täiuslik lõhenevus – mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit).
    Selge lõhenevus – mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen).
    Ebaselge lõhenevus – mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel).
    Lõhenevus puudub – mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit).
  • Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu – seda nim Maa soojusvooks. Õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on see, et ookeanilise maakoorel on vahevöö kivimid suhteliselt lähedal, mandriline maakoor sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa soojusvoo põhjustab kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog ja maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes tõusev temperatuur jpm.
    Maasisese soojusenergia allikad:
    1) algne soojus  mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 
    2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 
    3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus)
    Maasisese soojusülekande/edasikandmise viisid:
    1) konduktiivne transport e. osakeste soojusjuhtivuse  teel kuumemalt alalt Maa sisemuses külmema ala e. maakoore suunas. Kivimid on üldiselt halvad soojusjuhid ja kui see oleks ainus soojuse edasikandmise viis, siis peaks algselt sisemuses sulanud Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 
    2) konvektiivne transport e. konvektsioonvoolude teel - kuumenenud ainese paisumine erikaalu vähenemine ja tungimine ülespoole (see viis on palju efektiivsem)
  • Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geotermiline gradient – sügavuse ehk rõhu suurenemisega kaasneb mõõdukam temperatuuri tõus kui teistes tektoonilistes kooslustes (teatud tektoonilisele režiimile iseloomulike kivimite kooslus ). Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C.
  • Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus – aines ja tekkimismehhanism. Kivim – geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega komplektsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena.
    Tardkivim – tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO2 sisalduse alusel.
    Settekivimid – tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt , marmor .
  • Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid - tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast.
  • Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke – kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam , peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores – ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke – kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad – sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri – kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid).
    Magma paisub ülessulamisel ja siis tekivad magmatilgad. Magmatilgad hakkavad otsima teed maa seest maapinnale, hakkavad liikuma ja kokku koonduma magmakambriteks.
  • Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid.
    Kristalli suuruse järgi
    -jämedakristalliline - kristallide pikimõõde 5 mm;
    -keskmisekristalliline - - kristallide pikimõõde - 2-5 mm;
    -peenekristalliline - - kristallide pikimõõde - 0.1-2 mm;
    -peitkristalliline - - kristallide pikimõõde - alla 0.1 mm (s.o silmaga nähtamatu)
    Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass - vulkaaniline klaas.
    Struktuuri järgi: soon- ja purskekivimites esinevad sageli ka pegmatiitse, mandelkivi ja püroklastilise struktuuri tüübid.
    • Pegmatiitne struktuur kujuneb mineraalide kasvu katalüüsivate lenduvate ühendite poolest rikka, nn. jääkmagma kristalliseerumisel mineraalide suuremôôtmeliste (üle 2 cm) indiviidide kogumis.
    • Mandelkivi struktuuri loovad purskekivimeis tardumisel eraldunud gaasimullikestest jäänud kivimi tühikuisse gaasidest vôi kuumadest vesi- lahustest väljasettinud mineraalid. Sagedamini moodustavad selliseid nn. " mandleid " kvarts, kaltsedon, kaltsiit, tseoliidid.
    • Püroklastiline struktuur on iseloomulik tuffidele, kus esinevad koos väga erineva suurusega purdmater- jal ja vulkaaniline klaas

    Tekstuuri põhjal:
    kôige laiemalt levinud süvakivimites massiivne,
    purdkivimites aga kavernoosne tekstuur .
    Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob aga taksiidilise vôi orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimi eri osades on mônevôrra erinev struktuur. .
    Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik fluidaalne e. voolutekstuur. Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri.
    Ränidioksiidi sisaldusel- põhinev klassifikatsioon jagab magmakivimid happelisteks, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks
  • Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon – süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid – keskmised, jämedateraline magmakivim ( kristall üle 5mm), palja silmaga eristatavad kristallid ehk faneriitne struktuur, tüüpiline graniit .
    Poolsüva(soon)kivimid – tekivad kui magma jahtub Maa sees mingi aeg, hakkavad moodustuma kristallid, mingil hetkel purskub osaliselt kristalliseerunud magma maapinnale ja ülejäänud materjal jahtub kiiresti.Poolsüvakivimeid seloomustab aga eriteraline ehk porfüüsiline struktuur (kivimmassis esinevad suuremad kristallid, mis on magma põhimassist varem kristalliseeruma hakanud ja suuremaks jõudnud kasvada - fenokristallid). Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim ( daikid , sillid).
    Effusiivsed kivimid – tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti. Moodustuvad väiksed kristallid, tekkivad kivimid on peeneteralised (0,1-2mm). Fenokristallid puuduvad, kuna seal pole nii kaua aega kristallide moodustumiseks.
  • Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmat moodustab peamiselt SiO2 – määrab ära magma happelisuse. Oluline ka Mg, Fe, Ca, K, Na, Traditsiooniliselt väljendatakse tardkivimite keemilist koostist neid moodustavate elementide oksiidide sisaldustena massiprotsentides. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige hapnikku ja räni, on nende keemilise koostise valdavamaks komponendiks SiO2, mille kogus kõigub enamlevinud kivimtüüpides 30%-st 75%-ni. Ülejäänud peamistest komponentidest võib Al2O3 sisaldus tõusta kuni 20%-ni. Fe2O3 , FeO, MgO, CaO, Na2O , K2O sisaldused aga ei ületa tavaliselt 10%. SiO2 on ka ainsaks oksiidiks, mille sisaldus magmakivimeis ei lange kunagi nullini, mistõttu kõik tardkivimite kivimitmoodustavad mineraalid on silikaadid (päevakivid, kvarts, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, oliviin, nefeliin jt.). SiO2 sisalduse järgi jagatakse tardkivimid ultraaluseliste, aluseliste, keskmiste ja happeliste kivimite rühmadeks
  • Boweni kristallisatsiooniline skeem. Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa . Ühes osas on katkendlik rida eraldi mineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts.
  • Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Soodsa temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu).
    • Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon – magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks:
      Rööpintrusioon – olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam-vähem paralleelselt.
      Põikintrusioon – lõikab kiltasid või kivimikihte
      Lasumusvormid:
      Lopoliit - liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna- Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km);

    Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud ;
    Batoliit     – suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2
    Štokk – batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistuspind – alla 100km2
    Daik – magmakivimeist

    • Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪
    Vasakule Paremale
    Maateaduste kordamisküsimused #1 Maateaduste kordamisküsimused #2 Maateaduste kordamisküsimused #3 Maateaduste kordamisküsimused #4 Maateaduste kordamisküsimused #5 Maateaduste kordamisküsimused #6 Maateaduste kordamisküsimused #7 Maateaduste kordamisküsimused #8 Maateaduste kordamisküsimused #9 Maateaduste kordamisküsimused #10 Maateaduste kordamisküsimused #11 Maateaduste kordamisküsimused #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SimplePlan Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Endogeenne geoloogia.
    Päikesesüsteem Maateadus Maateadused Endogeenne geoloogia geoloogia Maakoor astenosfäär vahevöö Tuum Kontinentaalne Polümorfism

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Maateaduste alused

    1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism ­ printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism ­ seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss ­ suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ­suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahel

    Geoloogia
    thumbnail
    17
    doc

    Maateadused I kordamisküsimused

    1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingi

    Bioloogia
    thumbnail
    31
    doc

    Maateaduse alused I kordamisküsimused

    MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste

    Maateadus
    thumbnail
    12
    docx

    LITOSFÄÄR

    LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km.

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism,

    Litosfäär
    thumbnail
    5
    docx

    Maa siseehitus - Litosfäär

    Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Maa siseehitus

    Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained ­ levivad maa pindmistes kihtides Keha ­ ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained ­ levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ­ ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär ­ maakoor MAAKOOR ­ jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 ­ 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluse

    Geograafia
    thumbnail
    8
    doc

    Litosfäär

    LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset

    Geograafia


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Registreeri ja teeni
    10 punkti

    Konto olemas? Logi sisse

    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun