Facebook Like

Maateaduste kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest need sõltuvad ja nende võrdlus ?
  • Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses ?
  • Mis on uniformism ehk aktualismi printsiip ?
  • Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad ?
 
Säutsu twitteris
  • Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus?
    Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid ( moodustus  protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid . Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56. miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine ( raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt), fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime. Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid formeerusid erinevates tingimustes planeetidest, millede orbiidid asusid Päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja “kivisemad”. Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide kontsentreerumine on Jupiter . Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He.
  • Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud, mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga . Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks.
  • Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju – poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid – Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega).
  • Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus ) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks – saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest.
  • P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained ja s-lained ehk ristilained.
    P-lained– kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga – keha ruumalaga seotud muutused. Pikilained on kiiremad kui ristilained.
    S-lained – osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga ja on seotud keha kuju muutustega . Ristilained ei levi vedelas keskkonnas.
  • Maa siseehituse peamised sfäärid ( Maakoor , astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum ) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)?
    Maakoor – on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Ookeanilise maakoore paksus on 3-10km, kontinentaalse maakoore paksus kuni 70km. Maakoor on alt Moho pinnaga piiritletud sfäär. Koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist (O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, N, K) ja ränirikkaist kivimitest . On tahkes olekus.
    Litosfäär – hõlmab maakoort ja vahevöö kõige ülemist osa. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. On tahkes olekus ning samuti kahte liiki: mandriline (40-200km paks) ja ookeaniline litosfäär (50- 100km ).
    Astenosfäär – poolvedelas olekus. Asub litosfääri all, vahevöö ülemises osas, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Mandrite all on 100-200km sügavusel, ookeanide keskmäestike all 30-60km sügavusel. Astenosfääril “ ujuvad ” litosfääri laamad . Alumine ja ülemini piir (LV2).
    Vahevöö
    –asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool. Vahevööd eraldab maakoorest Moho eralduspind. Alumiseks piiriks on vedel välistuum. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö – 660-400. Seismised katkestused, toimub oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses. Alavahevöö ulatub kuni– mesosfäär – 660-2900km sügavusele.. D’’kiht.
    Tuum – Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum – 2900 -5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km
  • Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline – 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites.
    Okeaaniline maakoor – moodustab ookeanide põhja ja 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Põhilised elemendid selles on räni ja magneesium , suhteliselt palju leidub rauda(koosneb ränivaestest kivimitest). Selle paksus on ~11km on on ~180 miljonit aastat vana. Ookeanide keskahelikes toodetakse uut ookeaanilist maakoort. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikest järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted .
    Kontinentaalne
    – Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25-70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest. Settekivimid , basalt-gabriidsed, graniitne kiht (koosneb peamiselt ränirikkaist kivimitest).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maateaduste kordamisküsimused #1 Maateaduste kordamisküsimused #2 Maateaduste kordamisküsimused #3 Maateaduste kordamisküsimused #4 Maateaduste kordamisküsimused #5 Maateaduste kordamisküsimused #6 Maateaduste kordamisküsimused #7 Maateaduste kordamisküsimused #8 Maateaduste kordamisküsimused #9 Maateaduste kordamisküsimused #10 Maateaduste kordamisküsimused #11 Maateaduste kordamisküsimused #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SimplePlan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    31
    doc
    Maateaduse alused I kordamisküsimused
    23
    doc
    Maateadus alused
    27
    odt
    Maateaduste alused-kordamisküsimused
    13
    doc
    Maateaduse aluste kordamisküsimused
    52
    doc
    Maateaduse aluste kordamine eksamiks
    6
    docx
    Maateaduste alused
    17
    doc
    Maateadused I kordamisküsimused
    13
    pdf
    Maateaduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun