08.1986 Nyosi maarijärvest (Ø 1.8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv 1700 lämbunut Kilauea köislaava vool Laavavoolud Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%)
Kristalli suuruse järgi -jämedakristalliline - kristallide pikimõõde 5 mm; -keskmisekristalliline - - kristallide pikimõõde - 2-5 mm; -peenekristalliline - - kristallide pikimõõde - 0.1-2 mm; -peitkristalliline - - kristallide pikimõõde - alla 0.1 mm (s.o silmaga nähtamatu) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass - vulkaaniline klaas. Struktuuri järgi: soon- ja purskekivimites esinevad sageli ka pegmatiitse, mandelkivi ja püroklastilise struktuuri tüübid. Pegmatiitne struktuur kujuneb mineraalide kasvu katalüüsivate lenduvate ühendite poolest rikka, nn. jääkmagma kristalliseerumisel mineraalide suuremôôtmeliste (üle 2 cm) indiviidide kogumis. Mandelkivi struktuuri loovad purskekivimeis tardumisel eraldunud gaasimullikestest jäänud kivimi tühikuisse gaasidest vôi kuumadest vesi- lahustest väljasettinud mineraalid. Sagedamini moodustavad selliseid nn
Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms.
75. Padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 76. Pimss ja vulkaaniline klaas, mandelkivid Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim (obsidiaan). Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. 77. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende ehitus ja geostruktuurne paiknemine. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused.
annaabi.ee 
