Facebook Like

Maateaduste alused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip ?
  • Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad ?
  • Millest need sõltuvad ja nende võrdlus ?
  • Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses ?
 
Säutsu twitteris
  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism – printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism – seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma.
  • Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss – suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He)
  • Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter , Saturn, Uraan , Neptuun –suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe)
  • Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahelised pilved, milles aines (80% H, 15%He, mõni % Si, Fe, Al, Ca jt. raskeid elemente) on veidikene tihedamalt paiknenud. Sellise pilve tihedus ei ole küllaldane et temas võiks alata iseeneslik pilve kokkutõmbumine pilvesiseste gravitatsioonijõudude mõjul. Pilve sattumisel spiraalsesse käisesse  tema liikumine aeglustub ja tihedus suureneb, mis võib käivitada tema iseenesliku koondumise (gravitatsioonilise kokkutõmbumise) protsessi (mõningatel arvamustel vallandab pilve osakeste gravitatsioonilise kokkutõmbumise naabruses asuva tähe plahvatusl). Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid ( moodustus  protopäike), mis tähendab, et vallandus H aatomite liitumine ja He moodustumine suure rõhu ja kõrge temperatuuri all. Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena (rõngastena), millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid . Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid(Ø ~100m). Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad ja millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvat üheksa planeeti. Teoreetiliselt oletatakse et planeedi mass jääb 1028  kg > planeet >1019 kg vahele. Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht. Alla 1019kg ei toimu planeeti moodustava ainese ülessulamist ega gravitatsioonilist diferentseerumist - ei moodustu sfääre. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustamise protsess ligikaudu 4,56 miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine ( raskemad tahked osakesed langesid kergemini protopäikese lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt, fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime ( silikaadid võisid eristuda metallidest nende erinevate tiheduste tõttu ja eksperimendid näitavad et metallilised osakesed liituvad omavahel kergemini kui silikaatsed, magnetilised omadused võisid soodustada metalliliste osakeste (Fe, Ni) omavahel liitumist ). Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid, formeerusid erinevates tingimustes planeetidest millede orbiidid asusid päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja “kivisemad” Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide nagu H, C, N, O kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He.
  • Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga . Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks.
  • Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju – poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid – Maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Maateaduste alused #1 Maateaduste alused #2 Maateaduste alused #3 Maateaduste alused #4 Maateaduste alused #5 Maateaduste alused #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chillyec Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksam 2010 kordamisküsimuste vastused
    maateaduste alused , endogeenne geoloogia , geoloogia , uniformism , aktualismi printsiip

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    Suhkruvabamusi profiilipilt
    Suhkruvabamusi: Materjal, mis annab ka abi !! :)
    16:27 09-10-2011
    miksukas profiilipilt
    miksukas: Suur tänu, abi on ikka! :)
    21:41 16-02-2012


    Sarnased materjalid

    4
    docx
    Maateaduste alused
    17
    doc
    Maateadused I kordamisküsimused
    17
    docx
    Maateaduse alused
    12
    docx
    Maateaduste kordamisküsimused
    23
    doc
    Maateadus alused
    31
    doc
    Maateaduse alused I kordamisküsimused
    15
    doc
    MAATEADUS
    13
    pdf
    Maateaduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun