Facebook Like

Maateaduse alused I kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip ?
  • Mis tõendab Maa välistuuma vedelat olekut ?
  • Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad ?
  • Mis on nende erinevus. Kus esineb regionaalne dünamotermiline metamorfism ?
  • Mis juhtub basaltse kivimi/savikivimiga T ja P tõustes regionaalsel metamorfismil ?
  • Mis juhtub savimineraalidega nende metamorfismil ?
  • Kui keskkonda ei kanta uusi keemilisi elemente ?
  • Milline moondefaktor on kontaktmoondel kõige olulisim ?
  • Millises maakera geostruktuurses vööndis esineb laialdaselt hüdrotermaalne metamorfism ?
  • Millised mineraalid moodustavad porfüroblaste ?
  • Miks on Mercalli skaala vähekasutatav ?
 
Säutsu twitteris
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012,
ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip?
    Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning , no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule).
    Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste alusel kui tänapäeval, mitte aga eriskummaliste katastroofidena.
  • Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus?
    Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena.
    Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid.
  • Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus?
    Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav.
    Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus.
  • Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus?
    Fiksism: klassikaline geoloogia, mille järgi ainuvõimalikuna vaadeldi maakoore vertikaalseid liikumisi (üles-alla liikumisi). Nii seletati kurdmäestike a tasandike teket. Omane antiikajast kuni eelmise sajandi keskpaigani, sest teadmised Maast tuginesid ainult Maa kontinentaalse osa uurimisele (mis on ainult 29% Maa üldpinnast).
    Mobilism : peamiseks sisuks maakoore ulatuslikud horisontaalsed liikumised. Ideed tekkisid 19. saj. seoses maakoore suurte pealenihete avastamisega kurdmäestikes ja arenesid 1912. a. Wegeneri mandrite triivi hüpoteesiks (mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu vaheliste loodete jõudude mõjul; Jeffeys lükkas 1920-tel ümber).
    Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste , mobilism läbi horisontaalsete liikumiste.
  • Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles.
    Meie kodugalaktika , Linnutee ( Milky Way Galaxy ), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka.
    Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga – s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast ), kääbusplaneedid, meteoorid , asteroidid , komeedid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maateaduse alused I kordamisküsimused #1 Maateaduse alused I kordamisküsimused #2 Maateaduse alused I kordamisküsimused #3 Maateaduse alused I kordamisküsimused #4 Maateaduse alused I kordamisküsimused #5 Maateaduse alused I kordamisküsimused #6 Maateaduse alused I kordamisküsimused #7 Maateaduse alused I kordamisküsimused #8 Maateaduse alused I kordamisküsimused #9 Maateaduse alused I kordamisküsimused #10 Maateaduse alused I kordamisküsimused #11 Maateaduse alused I kordamisküsimused #12 Maateaduse alused I kordamisküsimused #13 Maateaduse alused I kordamisküsimused #14 Maateaduse alused I kordamisküsimused #15 Maateaduse alused I kordamisküsimused #16 Maateaduse alused I kordamisküsimused #17 Maateaduse alused I kordamisküsimused #18 Maateaduse alused I kordamisküsimused #19 Maateaduse alused I kordamisküsimused #20 Maateaduse alused I kordamisküsimused #21 Maateaduse alused I kordamisküsimused #22 Maateaduse alused I kordamisküsimused #23 Maateaduse alused I kordamisküsimused #24 Maateaduse alused I kordamisküsimused #25 Maateaduse alused I kordamisküsimused #26 Maateaduse alused I kordamisküsimused #27 Maateaduse alused I kordamisküsimused #28 Maateaduse alused I kordamisküsimused #29 Maateaduse alused I kordamisküsimused #30 Maateaduse alused I kordamisküsimused #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eydis Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aine Maateaduse alused I kordamisküsimused endogeense geoloogia kohta (K 2012). Küsimusi kokku 150, suurem osa on vastatud. Mõni küsimus vajab täiendamist-parandamist. NB! Ära unusta eksamiks õppida ka eksogeenset geoloogiat! Kumbki osa annab eksamipunktidest poole!Käsitleb muuhulgas nt: uniformismi printsiip, Maa koostis, meteoriidid, mineraalid, kristallid, kivimite liigid, vulkanism, maavärinad.
    plutonism , neptunism , Mobilism , uniformism , aktualism , Maateadus , Maateaduse alused

    Mõisted

    vanemas kirjanduses, neptunism, päikesesüsteem, asteroidid, komeedid, komeetide orbiit, komeedi saba, kaasaegseid hüpoteese, meteoriit, meteoriite, kondriidid, widmanstätteni figuurid, umbes samasugune, süvapuuraukudega, madalsageduslik lainetus, seismilised ktkestuspinnd, maakoor, vahevöö, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, ookeaniline maakoor, kontinentaalne maakoor, ofioliitne kompleks, litosfäär, astenosfäär, välistuum, sisetuum, juhib s, maa massis, mineraal, mineraalidel, uuriv teaduharu, kristall, tulpjas, perfektsed kristallid, elemnentaarrakk, iooniline side, kovalentne side, kovalentne side, metalliline side, isomorfismiks, polümorfism, safiirkvarts, roosakvarts, suitsukvarts, tiigrisilm, mäekristall, kvartsi, amfibool, amfiboolidest, pürokseenid, augiit, augiidi kristallid, vähemtuntud pürokseenid, biotiit, kõvadus 2, muskoviit, kõvadus 2, kloriit, tavalisimad savimineraalid, kaltsiit, dolomiit, mineraalide haabitus, mineraalikuju üldtüübid, mineraalagregaadi mõiste, mineraalagregaatide tüübid, opalestsents, püriit, talk, kaltsiidi eristamiseks, keskkondades, tardkivimite, magmat, vulkaanilised kivimid, tüüpilisteks tardkivimiteks, moondekivimiteks, migmatiidid, settekivimite lähtematerjaliks, murend ümardub, settekivimitele, fossiile, efusiivsed, purskekivimid, apliit, jämedateraline, keskmiseteraline, peeneteraline, peitkristalne, effusiivsete, batoliit, nekki, bretša tekkeks, pimss, šlakikoonus, koonused, šlakikoonuse tipus, kaldeera, freaatiline purse, kuumaveeallikas, kuum täpp, magnetvoo jooned, magnetiline deklinatsiooninurk, inklinatsiooninurk, magnetilisne inklinatsioon, paleomagnetismi aluseks, kambriumi kivimid, laam, lahknemispiir, keskahelik, keskahelik, wilsoni tsükkel, maa ajaloos, monoklinaal, kurd, kurrud, antiklinaal, sünklinaal, kurru elemendid, telgpind, telgpinnad, telgpinnad, kurru tiivad, kurrutusvööndites, orogeensed vööndid, lõhed, murrangud, langatus, lüstriline murrang, kattemurrang, peamised moondetegurid, lito, vaheldumise, homogeenses kivimis, ortokivimid, purustus, kindlas p, konkreetseid kivimtüüpe, purustus, müloniidid, regionaalne metamorfism, savikivim, mõjutustele, vastav stuktuur, vajumismoone, epidoot, ortokivimid, kunagised lõhed, moondeastmega kivimid, vastavalt p, granaat, tõugete lähtekohta, ristilained, seismilised pikilained, seismilised ristlained, seismograaf, benioffi tsoon, maa massis

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Maateaduse aluste kordamisküsimused
    27
    odt
    Maateaduste alused-kordamisküsimused
    12
    docx
    Maateaduste kordamisküsimused
    52
    doc
    Maateaduse aluste kordamine eksamiks
    23
    doc
    Maateadus alused
    9
    doc
    Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused
    13
    pdf
    Maateaduse alused
    17
    doc
    Maateadused I kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun