Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maateaduse alused I kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip?
  • Mis tõendab Maa välistuuma vedelat olekut?
  • Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad?
  • Mis on nende erinevus Kus esineb regionaalne dünamotermiline metamorfism?
  • Mis juhtub basaltse kivimisavikivimiga T ja P tõustes regionaalsel metamorfismil?
  • Mis juhtub savimineraalidega nende metamorfismil?
  • Kui keskkonda ei kanta uusi keemilisi elemente?
  • Milline moondefaktor on kontaktmoondel kõige olulisim?
  • Millises maakera geostruktuurses vööndis esineb laialdaselt hüdrotermaalne metamorfism?
  • Millised mineraalid moodustavad porfüroblaste?
  • Miks on Mercalli skaala vähekasutatav?
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012,
ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on uniformism ja aktualismi printsiip?
    Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning , no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule).
    Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste alusel kui tänapäeval, mitte aga eriskummaliste katastroofidena.
  • Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus?
    Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena.
    Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid.
  • Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus?
    Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav.
    Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus.
  • Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus?
    Fiksism: klassikaline geoloogia, mille järgi ainuvõimalikuna vaadeldi maakoore vertikaalseid liikumisi (üles-alla liikumisi). Nii seletati kurdmäestike a tasandike teket. Omane antiikajast kuni eelmise sajandi keskpaigani, sest teadmised Maast tuginesid ainult Maa kontinentaalse osa uurimisele (mis on ainult 29% Maa üldpinnast).
    Mobilism : peamiseks sisuks maakoore ulatuslikud horisontaalsed liikumised. Ideed tekkisid 19. saj. seoses maakoore suurte pealenihete avastamisega kurdmäestikes ja arenesid 1912. a. Wegeneri mandrite triivi hüpoteesiks (mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu vaheliste loodete jõudude mõjul; Jeffeys lükkas 1920-tel ümber).
    Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste , mobilism läbi horisontaalsete liikumiste.
  • Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles.
    Meie kodugalaktika , Linnutee ( Milky Way Galaxy ), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka.
    Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga – s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast ), kääbusplaneedid, meteoorid , asteroidid , komeedid ). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal .
  • Päikesesüsteemi planeedid . Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun .
  • Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus.
    Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked . Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi.
    Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja “kivisemad” kui Jupiteri tüüpi planeedid.
  • Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus.
    Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt gaasidest (H, He) ja arvatavalt kivimitest ja/või jääst (vee-, ammoonium - ja metaanjää). Paks ja tihe atmosfäär.
    Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus planeetide tekke ajal kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide nagu H, C, N, O kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He.
  • Asteroidid e. väikeplaneedid, asteroidide vöö
    Väikeplaneet e asteroid on diameetriga mõni 100 m kuni mõni 100 km (suurim Ceres 913 km) ebakorrapärase kujuga Marsi ja Jupiteri vahel - asteroidide vöös - tiirlevad kehad. Tänapäeval peetakse asteroide planeetidega liitumata planetismaatiliseks „prügiks“. Praeguseks on registreeritud u. 4000 asteroidi ; nende koguarv ~100 000, moodustavad nn. asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel. Enamus tiirleb piki ringikujulist, mõningad ellipsilaadset orbiiti ekliptika tasandi lähedal.
    Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud. Elliptilise orbiidiga asteroidid võivad sattuda mõnele planeedile liialt lähedale ning selle külgetõmbejõud võib muuta asteroidi esialgset orbiiti ja viimane võib koguni langeda planeedile.
  • Komeedid, nende ehitus
    Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikese-süsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Komeetide orbiit on ülimalt välja venitatud, ulatudes päikesesüsteemi äärealadest (Kuiperi, Oorti vööd) Päikeseni.
    Spekuleeritakse, et komeedid võivad transportida planeetidele vett, atmosfääri ja elu.
    Ehitus: tuum on “ porine lumepall” ( kivim , mis on seotud tahkete gaaside - jää ning süsihappelumega, 0.5-50 km diameetriga). Päikese lähedale sattudes tekib tuuma gaaside aurustumisel komeedi pmber pea e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog ) tõttu suunatud Päikesest eemale.
  • Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus?
    Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula –pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace ´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks . Laplace’i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel. Iga selline väljapaise tekitas ühe planeedi.
    Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele.
  • Meteoriidi mõiste ja põhiklassid: kivi-, raud- ja segameteoriidid. Kondriidid.
    Widmanstätteni figuurid
    Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi ( taevakeha ) pinnale. Enamus meteoriite on pärit asteroidide vööndist vanustega ~4,55 Ga, aga läbi teinud planetesimaalide kollisiooniga kaasnenud kuumutust, ülessulamist jms.
    Meteoriite jaotatakse koostise alusel kolme suurde kategooriasse:
    • Kivimeteoriidid – umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi primitiivne või juba “planeedistunud” kiviaines; planetaarse koore fragmendid )

    Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%).
    Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekivad sulatilkade kiirel jahtumisel kosmilises udukogus.
    • Kivi-raudmeteoriidid (segameteoriidid) – umbes 6 % meteoriitidest. Koonevad 100% Fe/Ni ja planetaarsete tuumade fragmentidest.
    • Raudmeteoriidid – u 1,5% kõigist meteoriitidest. Koostis: silikaatse mineraalmassi ja eheda nikkelraua segu; planetaarse süvavahevöö fragmendid.

    Widmanstätteni figuurid – poleerpinnal kontsentreeritud HNO3 söövitab Ni-vaeseid lamelle ja jäab poleerpinnale heledamad ja tumedamad kriipsud/mustri.
  • Meteoriitide vanus, Kuu, Marsi meteoriidid .
    Peaaegu kõigi meteoriitide vanus on 4,5-4,8 GA, va „anomaalselt noored“ Marsi ja Kuu meteoriidid. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust.
    Marsi (SNC) meteoriidid on: meteoriidi plahvatustega Marsilt väljapaisatud põhiliselt basaltne kiviprügi - leide 25, vanused kuni 1,2 ga gaasisuletised identsed Marsi atmosfääriga.
    Kuu meteoriidid: basaldid, anortosiitsed bretšad. Leide 21, vanused kuni 3,1 Ga.
  • Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel .
    Maa vahetu sügavuti uurimise võimalused piirduvad tema maakoore ülemise osaga.
    Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega.
    Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad.
    P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone).
    Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest. P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini.
    Enamikel juhtudel toimub kivimi tiheduse suurenemisega ka seismiliste lainete levikukiiruse suurenemine (va soola puhul). Siit järeldub, et Maa sügavuse suurenedes reeglina seismiliste lainete levikukiirused Vp ja Vs suurenevad. Seismiliste lainete allika ümber tekib sellest sfääriliselt eemalduv seismiliste lainetuse front mis kannab endas seismilist energiat. Seismiliste lainete leviku kiiruste ja seaduspärasuste uurimisel opereeritakse seismilise lainetuse kiirega (nagu valguslainetuse puhul).
    Juhul kui Maa sisemus oleks ühtlane, s.t. Maa oleks homogeenne keskkond, siis seismilise lainetuse kiired leviksid sirgjooneliselt läbi Maa. Kuna Maa ei ole homogeenne, siis seismiline lainetus (lainekiir) muudab maasisese keskkonna muutuste piiril suunda e. murdub ja osa seismilisest energiast peegeldub tagasi maapinnale (kiir peegeldub tagasi).
    Maa sügavuse suurenedes toimub ka pidev geostaatilise rõhu suurenemine, mis suurendab kivimite tihedust . Selle tulemusena muudab seismiline lainetus vaatamata isegi teravatele keskkonna muutuste puudumisele pidevalt (kaarjalt) oma leviku suunda, s.t. seismilne laine levib sellises keskkonnas piki koolutatud või painutatud kõverat trajektoori.
    ( http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_sfaarilineehitus )
  • P ja S lained nende olemus?
    Pikilained ehk P-lained (P-primo) on tihenduse ja hõrenduse korrapärase vaheldumise lained. Nende puhul toimub aineosakeste elastne liikumine keskse asendi ümber laine levimise sihis. P-lained põhjustavad läbitava aine lokaalse ruumala perioodilist muutumist. P-lained läbivad nii tahkeid kui vedelaid keskkondi.
    Ristlained ehk S-lained (S-secundo) on siselained, mille puhul aine osakeste võnkumine keskse asendi suhtes toimub laine levikuga risti. S-lained levivad ainult tahketes keskkondades . S-lained on P-lainetest aeglasemad. Tavaline kiiruste suhe vp/vs= 1.7-1.8.
  • Seismilised katkestuspinnad ja nende füüsikalis-keemiline sisu.
    Seismilised ktkestuspinnd on seismiliste lainete leviku hüppeliste kiirustemuutuste tasemed (vööndid).
    Maa sisemuses eristub kolm kõrgemat järku seismilist katkestustaset, mis liigestavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks - maakooreks, vahevööks ja tuumaks.
    Need pinnad on:
    a) 3-70 km sügavusel paiknev Moho (serbia seismoloogi Mohorovicici järgi) piir mis on maakoore ja vahevöö piiriks ,
    b) vahevöö ja tuuma piir 2900 km sügavusel ning
    c) märkimisväärne piir 5200 km sügavusel mis jaotab tuuma välimiseks sisemiseks tuumaks
    Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel.
    Eelpool toodud põhiliste seismiliste katkestuspindade järgi eraldatakse Maa sisemuses välja olulisemad sfäärid.
  • Maa siseehituse peamised sfäärid ( maakoor , vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek e faas)?
    MAAKOOR - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks. Paljud eraldavad ka peamiselt ookeanide ning kontinentide kokkupuutealadel esinevat üleminekulisest maakoore tüüpi.
    VAHEVÖÖ on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit.
    Vahevöö jaguneb kaheks osaks:
    ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega kõrgenenud rõhu tingimustes vadsleiidiks (wadsleyite) ja spinelli muutumisega perovskiidiks ning magnesiovusiidiiks.
    ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda tsooni nimetatakse D´´ kihiks (nimi on pandud seismiliste lainete järgi mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid).
    MAA TUUM - 2900 km kuni tenter. Tuum jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke). Tuum koosneb põhiliselt metallidest.
  • Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks ?
    Ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist - peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht. Basaltse kihi ehitust on uuritud nn. ofioliitsetes kivimites . Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti:
    1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja,
    2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani
    pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse.
    3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas.
    Vanim ookeaniline koor tänapäeval on
  • Vasakule Paremale
    Maateaduse alused I kordamisküsimused #1 Maateaduse alused I kordamisküsimused #2 Maateaduse alused I kordamisküsimused #3 Maateaduse alused I kordamisküsimused #4 Maateaduse alused I kordamisküsimused #5 Maateaduse alused I kordamisküsimused #6 Maateaduse alused I kordamisküsimused #7 Maateaduse alused I kordamisküsimused #8 Maateaduse alused I kordamisküsimused #9 Maateaduse alused I kordamisküsimused #10 Maateaduse alused I kordamisküsimused #11 Maateaduse alused I kordamisküsimused #12 Maateaduse alused I kordamisküsimused #13 Maateaduse alused I kordamisküsimused #14 Maateaduse alused I kordamisküsimused #15 Maateaduse alused I kordamisküsimused #16 Maateaduse alused I kordamisküsimused #17 Maateaduse alused I kordamisküsimused #18 Maateaduse alused I kordamisküsimused #19 Maateaduse alused I kordamisküsimused #20 Maateaduse alused I kordamisküsimused #21 Maateaduse alused I kordamisküsimused #22 Maateaduse alused I kordamisküsimused #23 Maateaduse alused I kordamisküsimused #24 Maateaduse alused I kordamisküsimused #25 Maateaduse alused I kordamisküsimused #26 Maateaduse alused I kordamisküsimused #27 Maateaduse alused I kordamisküsimused #28 Maateaduse alused I kordamisküsimused #29 Maateaduse alused I kordamisküsimused #30 Maateaduse alused I kordamisküsimused #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eydis Õppematerjali autor
    Aine Maateaduse alused I kordamisküsimused endogeense geoloogia kohta (K 2012). Küsimusi kokku 150, suurem osa on vastatud. Mõni küsimus vajab täiendamist-parandamist. NB! Ära unusta eksamiks õppida ka eksogeenset geoloogiat! Kumbki osa annab eksamipunktidest poole!Käsitleb muuhulgas nt: uniformismi printsiip, Maa koostis, meteoriidid, mineraalid, kristallid, kivimite liigid, vulkanism, maavärinad.

    Sarnased õppematerjalid

    Maateaduste kordamisküsimused
    12
    docx

    Maateaduste kordamisküsimused

    1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema ar

    Maateadus
    Maateadused I kordamisküsimused
    17
    doc

    Maateadused I kordamisküsimused

    1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingi

    Bioloogia
    Maateaduste alused
    6
    docx

    Maateaduste alused

    1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism ­ printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism ­ seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss ­ suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ­suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahel

    Geoloogia
    LITOSFÄÄR
    12
    docx

    LITOSFÄÄR

    LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km.

    Geograafia
    Maa siseehitus - Litosfäär
    5
    docx

    Maa siseehitus - Litosfäär

    Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

    Geograafia
    Litosfäär
    7
    doc

    Litosfäär

    Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilain

    Geograafia
    Maa siseehitus
    6
    doc

    Maa siseehitus

    Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained ­ levivad maa pindmistes kihtides Keha ­ ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained ­ levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ­ ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär ­ maakoor MAAKOOR ­ jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 ­ 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluse

    Geograafia
    Geograafia-litosfääri konspekt
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism,

    Litosfäär




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun