Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine. Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km, ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID:
kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn mandrite triiv, mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid ka jagunevad osadeks (näiteks Aasia ja Aafrika läbi Punase mere tekke) ning põrkavad kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks Euroopa ja Aasia, mille piirile on tekkinud Uuralid). 2 Mandrite areng
struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust *eustaasia see on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest *isostaasia maapinna kõikuvliikumised *ingressiooni rannikud - rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Kusjuures selle mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses. Peamiselt kujuneb lainetus veekogudes tuule tegevuse tagajärjel,sest võib olla ka juhuseid, kus n. maavärinad v
Mandrilise maakoore paksus on 25- 70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht (koosneb peamiselt ränirikkaist kivimitest). Kokku pandud erineva vanusega plokkidest. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia Isostaasia mõte seisneb selles, et suurema tihedusega kivimid vajuvad allapoole, samas kui kergem sulanud kiht ülespoole kerkib. Maa sügavuses peab eksisteerima tase, kus kõikide maakoore plokkide rõhk oleks ühesugune. Astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kihtide gravitatsiooniline tasakaal. 9. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 10. Mineraali mõiste ja selle tunnused
ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimiplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. 12. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 13. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Hapnik ja räni. O2 ja Si moodustavad silikaate. 14. Mineraali mõiste ja selle tunnused
poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib kaasajal näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise "tulerõngana". Subdutseeruva ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise trajektoori tähistavad järjest sügavnevad, kuni 670 kilomeetrini, maavärinate kolded. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal. Litosfääri all paiknev astenosfäär on mõne protsendi ulatuses ülessulanud ning seetõttu võimeline aeglaselt voolama. Tema kohal olev litosfäär on aga valdavalt tahke ning väiksematiheduse tõttu ujub astenosfääril. Sõltuvalt litosfääri paksusest või tihedusest on ta astenosfääri poolt erinevale kõrgusele surutud. Näiteks mäestikud on paksenenud
Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse, et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 24. Mis tõendab Maa välistuuma vedelat olekut? Varjutsooni olemasolu ja ristlainete kadumine. Tuuma ja vahevöö piiril toimub seismiliste P-lainete levikukiiruse järsk langus ja S-lained enam edasi ei levi. Seismilisest allikast tekib Maa teisele poole (alates 103°) S-lainete varju ala, mistõttu arvatakse et välimine tuum on vedelas olekus. 25. Isostaasia mõiste ja sisu? Esmakordselt defineerisid isostaasia mõiste teineteisest sõltumatult inglased Airy 1855 ja Pratt 1871. Esimene väitis, et võrdse tihedusega maakoore plokkide puhul vajuvad suuremad plokid sügavamale maakoore all olevas vedelas kihis. Pratt väitis et maapinna reljeefi erinevused on tingitud maakoore erinevate plokkide erinevast tihedusest. Suurema tihedusega plokkide kohal on reljeef madalam.
Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20
annaabi.ee 
